1-24-5552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2025. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-5552 Kohtukoosseis Orvi Koik, Markus Kärner ja

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 Samuti süüdistatakse Janno Saart selles, et tema juhtis 22.03.2023.a kella 15:16 ajal alkoholijoobeseisundis Pärnu maakonnas Pärnu linnas Haapsalu mnt 58 suunaga Lihula sõiduautot Volkswagen Passat reg. nr. XXXXXX. Janno Saare joobe kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE nr ARLE-0012, mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,85 mg/l kohta. Seega juhtis Janno Saar mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus tahtlikult Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Oma tahtliku tegevusega pani Janno Saar toime mootorsõiduki joobeseisundis, s.

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

juhtimise 1.3 Samuti süüdistatakse Janno Saart selles, et tema 20.05.2023.a kella 19.59 ajal juhtis, olles alkoholijoobeseisundis, Pärnumaal Pärnu linnas Oara külas Audru-Lavassaare-Vahenurme tee 4,47 km-l mootorsõidukit Foton Europard 604 registreerimismärgiga YYYYYY, kus tegi maanteel tagasipööret, mille tagajärjel kaasreisija S.V kukkus sõiduteele ning sai kukkumise tagajärjel raske tervisekahjustuse, mis kestab üle nelja kuu – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 28.03.2024.a ekspertiisiaktis 24E-AOI00058-01 antud arvamuse kohaselt parema hüppeliigese murru koos sääreluu alumise otsa murru ja pindluu alumise otsa killunenud murruga, pehmete kudede turse parema hüppeliigese piirkonnas ning põrutushaava pea piirkonnas. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 25.05.2023.a uuringuakti nr 829T kohaselt leiti Janno Saare 20.05.2023.a kell 21.37 võetud verest etanooli 2,25±0,06 mg/g, s.o vähemalt 2,19 mg/g. Seega juhtis Janno Saar mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus tahtlikult KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid ning põhjustas ettevaatamatusest raske tervisekahjustusega liiklusõnnetuse. Seega Janno Saar pani toime mootorsõiduki juhi poolt tahtliku liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega põhjustas ettevaatamatusest teisele inimesele raske tervisekahjustuse, s.

§ 422lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS: 2. Pärnu Maakohus tunnistas Janno Saare süüdi Kar

S § 422 lg 2 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati Janno Saar süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati Janno Saar süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. Maakohtu otsusega kohaldati KarS § 74 lg 1, 2, 3 sätteid ning jäeti Janno Saarele mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Maakohus määras, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 1 kuu, millest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg

1. 2 1-24-5552 märts 2023-
2. märts 2023, s.o 2 päeva, ning lugeda ärakandmisele vangistus 28 päeva. Vangistus 3 aastat ja 5 kuud jäeti täitmisele pööramata katseajaga 5 aastat ja kohustati järgima KarS § 75 lõikes 1 p 1-6 sätestatud kontrollinõudeid. Janno Saar peab ilmuma kohe ärakandmisele kuuluvat karistust kandma kinnipidamiskohta kutse alusel. Janno Saare karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. 2.1 KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1, lg 3 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. 2.2 Otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
3. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja Rünno Roosmaa. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu
4. novembri 2024 otsus Janno Saarele mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas. Kaitsja taotleb teha uus otsus ning mõista kergema karistusena üldkasulik töö KarS § 69 alusel kuni kaheks aastaks ja vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. 3.1 Kaitsja märgib, et
5. novembril 2024 toimunud kohtuistungil Janno Saar tunnistas süüd ja avaldas kahetsust (salvestise 1,30-1,28), misläbi esineb KarS § 57 lg 1 p 3 kirjeldatud karistust kergendav asjaolu. Lisaks tuleb arvestada, et Janno Saar on varem karistamata ning süüdistuses kirjeldatud tegudest on möödunud suhteliselt pikk aeg, s.o 1,5 aasta, mille järgselt uusi õigusrikkumisi Janno Saarel ei ole esinenud. Janno Saarel on kaks töökohta, mis mõlemad on seotud juhtimisõigusega. Arvestada tuleks ka seda, et Janno Saar on perekonnainimene ja ta võtab osa kahe alaealise lapse ülalpidamisest. Janno Saar avaldas soovi üldkasuliku töö tegemiseks. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
6. KrMS § 326 lg 3 (
7. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu.
8. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Janno Saarele lühemaajalise vangistuse mõistmiseks temale inkrimineeritud kuritegudes. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid ning arvestanud ka karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu, süüdlast iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha juba apellatsioonis esitatule. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
9. Apellandi taotlus asendada mõistetud liitkaristus üldkasuliku tööga ei ole õiguslikult asjakohane, sest selleks puudub seaduslik alus. Ka karistuse kergendamise taotluse rahuldamise korral ei mahu karistus KarS § 69 lg-s 1 ettenähtud raamidesse, sest KarS § 422 lg 2 p 1 sanktsiooni alammäär on 3 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik KarS § 69 kohaldamine olukorras, kus isikule mõistetakse karistuseks vangistus üle 2 aasta, mida vähendatakse KrMS § 238 lg 2 kohaselt kestuseni alla 2 aasta (vt RKKKo nr 1-17689/29, p 26).
10. Ka lisakaristuse kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. KarS § 50 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus 3 1-24-5552 kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Maakohus on kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 5 kuuks, seega sisuliselt sanktsiooni alammääras. 7.1 Janno Saarele lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Apellatsioonis pole esitanud ühtegi argumenti, mis tingiksid süüdistatavale mõistetud lisakaristuse määra vähendamise. Lisakaristuse mõistmine on toimunud KarS § 56 alusel ja vastab täielikult karistuse eesmärkidele.
11. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4