Obsah (5)

§ 97§ 99§ 108§ 102§ 98

2-24-7783 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-7783 Tsiviilasi K.J. hagi K.J. va

§ 97p.2 nimetatud õppeasutuses.

Hageja esitas isikukaardi Haridus- ja Teadusministeeriumilt seisuga 29.10.2024, millest nähtub, et hageja õppis alates 06.09.2021 Järvamaa Kutsehariduskeskuses, lõpetas selle 02.10.2023 (11.klass) ja jätkas õppimist 02.10.2023 Audentese Erakoolis riiklikul õppekaval 12.klassis. Õpib hetkel.

1. Kohus võttis 19.06.
2. a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohus kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama ning esitama tõendid oma sissetulekute kohta.
3. Kostja esitas 07.07.
4. a vastuse hagile. Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja arvates ei oles pidanud kohus hagi menetlusse võtma, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta. Ka ei ole hageja tõendanud, kas ta oli elatise nõudmise perioodil ja käesoleval hetkel Audentese Erakooli E-gümnaasiumi õppurite nimekirjas. Kostja ei nõustu, et perioodil 16.05.2023-16.05.2024 on taotletav summa 1600 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma sissetulekuid ega kohalikult omavalitsuselt saadavat toetust. Eksitav on, et kuu elatisesumma on 300 eurot. Tsiviilasjas nr. 2-20-6732 sõlmiti kompromiss kostja ja hageja ema vahel, mille kohaselt kohustus kostja tasuma elatist 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kui hageja sai täisealiseks, tasus kostja omavahelise kokkuleppe alusel hagejale 200 eurot kuus edasi tingimusel, et elatise maksmine toimub kuni hageja õpib keskhariduse tasemel. Ei ole õige, et käsitletaval perioodil on kostja maksnud elatist hagejale kokku 800 eurot. Kostja on maksnud hagejale elatist nii maksega arveldusarvele kui ka 2 sularahas kokku 1400 eurot perioodil 16.05.2023-16.05.2024 ja tasumata on üksnes 200 eurot. Vastuse koostamise ajaks on tasumata vaid 2024.a mai- ja juunikuu eest. Kostjal on raske majanduslik olukord, tal on käsil võlgade ümberkujundamine ja üks ülalpeetav alaealine laps, sündinud 25.07.
5. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja valmis lahendama asja kompromissiga. Taotlusena on esitatud jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata.
6. Kohus selgitas kirjaga 01.11.2024 pooltele võimalust sõlmida kompromiss ja tegi sellekohase kompromissiettepaneku. Kohus tegi lühikese kokkuvõtte faktilistest asjaoludest. Kohus andis teada, et kui pooled kompromissi ei saavuta, teeb kohus kohtulahendi. Hageja vastas kohtu kirjale, et ta nõustub sellise ettepanekuga. Kostja kohtule ei vastanud.
7. 12.12.
8. a tegi kohus päringud Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Töötukassale informatsiooni saamiseks K.J. sissetulekute kohta viimase 12 kuu jooksul. Eesti Töötukassalt väljamakseid tehtud ei ole. Sotsiaalkindlustusamet teatas peretoetuste maksmisest perioodil detsember 2023-1.detsember 2024 kolmel kuul (Perehüvitiste seaduse alusel). Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule andmed 16.12.
9. a. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja K.J. on kostja K.J. täisealine tütar, kes sündis xxxxxxxxxx. a (dtl 3-5). Hageja sai xxxxxxxxxx. a 18-aastaseks. Kostja on maksnud elatis hagejale hageja emaga sõlmitud kompromissi alusel kuni hageja täisealiseks saamiseni. Pärast hageja täisealiseks saamist on kostja maksnud hagejale elatist nende omavahelise kokkuleppe alusel summas 200 eurot kuus. Hageja K.J. õppis 2023/2024 õppeaastal Audentese Eragümnaasiumis (Koostööleping dtl 13-32) ja jätkab õppimist õppeaastaks 2024/2025 sõlmitud koostöölepingu alusel dtl 92-101).
12. Hageja on esitanud kostja vastu nõude täisealisele lapsele elatise maksmiseks. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. 9. Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Kohus märgib, et eelmises punktis (p 10) viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust ka peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Hageja omandab keskharidust e-gümnaasiumis. 3 Hageja põhjendab (dtl 40), et õppetöö toimub virtuaalkeskkonnas, ta õpib täiskoormusega ja peab kõik keskkoolikursused iseseisvalt tegema. Õppemaht on sama, mis tavakoolis ja kursuste läbimine iseseisvalt on väga aeganõudev. Kohtu hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita, see tagab hakkamasaamise ka edaspidi. Hageja on esitanud nõude 16.05.2024 elatise saamiseks tagasiulatuvalt perioodi eest 16.05.202316.05.2024 ja edaspidiseks, et saaks lõpetada keskkooli ja jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemias. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

10. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuine kulu on keskmiselt 542 eurot, sh eluasemekulud 125 eurot, toidukulu 100 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 22 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, kulud hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 150 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 50 eurot. Hagiavalduses esitatu kohaselt elab hageja koos emaga. Ema toetab hagejat rahaliselt. Seega jaguneb hageja vajalike kulude kandmine hageja enda, tema ema ja kostja vahel. Menetluses ei ole esitatud vastuväited hageja vajalike kulude suurusele. Kohtu hinnangul ei ole hageja vajalikud kulutused, hagiavalduses näidatud 542 eurot kuus, liialdatud. Pooled on saavutanud juba hageja täisealiseks saamisel kokkuleppe, et kostja jätkab hagejale elatise maksmist summas 200 eurot kuus, kostja on seda kokkulepet peamiselt täitnud. Seetõttu on kohus seisukohal, et selles osas (elatisesumma kuus) on pooled saavutanud kokkuleppe ja kohus elatisesumma kujunemist pikemalt ei käsitle. Märkimist väärib siiski, et hageja kulud koolikohustuse täitmisele tulenevad muuhulgas ka tema õppemaksust, mille suurus on koostöölepingus kooliga käsitletud, alates oktoobrist 2024 on see 167 eurot kuus (dtl 93). Hageja ja kostja vahel saavutatud kokkulepe elatisesumma kohta 200 eurot kuus on proportsioonis hageja vajalike kulude ja neid kandvate isikute (hageja ise, tema ema ja kostja) ringiga. Kohus leiab, et hageja märgitud elatisesumma 300 eurot kuus ei ole põhjendatud ja põhjendatud summa on 200 eurot. Hageja ei ole põhjendanud nõuet 300 eurot kuus, sellist summat ei ole hageja varasemalt nõudnud ja kokkulepe elatise suuruse kohta on poolte vahel olnud 200 eurot kuus. Lähtudes elatisesummast 200 eurot kuus, tuleb teha kindlaks, millises ulatuses on kostja elatise maksmise kohustust täitnud. 11.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud elatisenõude tagasiulatuva perioodi 16.05.2023-16.05.2024 eest summas 1600 eurot. Hageja on teeninud sellel perioodil endale elatist ise 4 kuu jooksul, kostja on sel perioodil tasunud 800 eurot. Hageja on märkinud, et ühe kuu elatisesumma on 300 eurot (dtl 40). Kohus on eespool lugenud põhjendatuks elatisesumma 200 eurot kuus. Lähtudes tagasiulatuva elatise nõudest 12 kuu eest, millest hageja ise on teeninud endale elatist 4 kuu jooksul, on nõutav elatisesumma 8x200= 1600 eurot. 4

1. Asjas on vaidlus selle üle, millises summas on viidatud perioodi jooksul kostja juba elatist maksnud. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on tasunud elatist kokku 800 eurot, millest maksed 22.07.2023 200 eurot ja 15.09.2023 200 eurot LHV Panka (dtl.42) ja maksed 15.12.2023 ja 21.01.2024 200 eurot COOP Panka (dtl.41). Seega kokku tasutud 800 eurot. Hageja pangakontolt LHV Pangas (dtl.34) nähtuvad küll ka maksed 19.09.2022 (300 eurot) ja 27.10.2022 (100 eurot), kuid need ei kuulu perioodi, mille eest hageja elatist nõuab. Kostja on esitanud väited, et ta on tegelikult teinud hagejale makseid ka sularahas, kuid selle kohta ei ole sitatud mingeid tõendeid. Kostja 07.07.2024.a esitatud vastus ja lisatud tõendid (dtl 53-60) ei sisalda tõenduslikku teavet selle perioodi sularahamaksete kohta. Neil asjaoludel loeb kohus, et kostja on perioodil 16.05.2023-16.05.2024 maksnud hagejale elatise katteks 800 eurot ja maksmata summa on 800 eurot. Kohus selgitab siinkohal, et 01.11.2024 pooltele saadetud kirjas on kohus ekslikult märkinud tagasiulatuva perioodi eest elatise võlgnevuse summas 1600 eurot (ekslikult on kohus lähtunud elatisesummast 300 eurot kuus).
2. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid oma sissetulekute kohta, ehkki kohus seda hagi menetlusse võtmise määruses nõudis, teavitades, et kui andmeid ei esitata, kogub kohus need andmed ise. TsMS § 230 lg.4, lg.5 alusel kohus kogus andmed. Eesti Töötukassa vastusest nähtub, et kostjale ei ole viidatud perioodil väljamakseid tehtud (dtl 80). Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et kostjale on tehtud peretoetuste väljamakseid perioodil 01.12.2023-01.12.2024 kolmel korral (dtl.84). Maksu- ja Tolliameti vastusest (dtl 88-90) nähtub, et perioodil detsember 2023 kuni 11.2024 on tehtud kostjale väljamakseid kokku summas 10354,72 eurot (brutosumma). Tegelikud väljamaksed on toimunud 2023.a detsembris, 2024.aasta jaanuar-maikuu töötasuna xxxxxxxxxxx OÜ-st ja 2024.a märtsikuus Tervisekassa poolt. Teistel kuudel väljamakseid ei ole. Seega kuue kuu maksete alusel kuu töötasu keskmisena 1725,78 eurot. Kohus kontrollis töötamise registri andmete alusel (dtl 105-106), et K.J. tööleping xxxxxxxxxx OÜ-s on lõpetatud 29.11.2024 poolte kokkuleppel. Kostja 07.07.2024 vastuses hagile viitab raskele majanduslikule olukorrale, sest käsil on võlgade ümberkujundamise menetlus, ülalpidamisel alaealine laps. Kohtule kättesaadavast kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja on võlgade ümberkujundamise menetluses (tsiviilasi nr. 2-24-6925) avaldanud 13.06.2024, et äriühingxxxxxxxxxxxxOÜ (registrikood 16401706) on tema ainuomandisse kuuluv ja tema sissetulek on ettevõtlustuluna laekuv. Sellest tuleb järeldada, et pärast maikuus 2024 töötasu saamist xxxxxxxxxx OÜ-st jätkub tema sissetuleku saamine samast äriühingust ettevõtlustuluna. Ka hageja on hagiavalduses märkinud kostja varana äriühingu.
3. Asjas ei ole vaidlust, et kostjal on alaealine laps Kxxxxx K.J. (sündxxxxxxxxxxx).

§ 97

p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid

§ 102

lg 1 tulenevalt on samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanema andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (

§ 98lg 1).

Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt. Kostja on teeninud oma äriühingust sissetulekut (1725 eurot kuus), mis võimaldab ülal pidada nii kostjat ennast, tema alaealist last ja maksta 200 eurot elatist hagejale.. Kohus leiab, et kostjal tuleb tasuda hagejale elatist perioodi eest 16.05.

1. a kuni 16.05.
2. a summas 800 eurot ja alates 17.05.2024 elatist 200 eurot kuus kuni hageja 5 gümnaasiumihariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni (02.01.2025). Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on kostjal tasumata elatisesumma 800+1400 (periood 17.05.2024-17.12.2024 ehk 7 kuud)=2200 eurot. Kui kostja on hagejale teinud elatisemakseid pärast hagiavalduse esitamist, tuleb seda arvesse võtta kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kogunenud elatise võlgnevuse tasumisel.
3. Elatise nõudes suuremas summas jääb hagi rahuldamata.
4. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja arveldusarvele EE257700771008021420, märksõnaga “elatisraha”, selguse huvides märkida ülekande selgituses ära konkreetne kuu, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6