Obsah (14)

§ 207§ 119§ 120§ 2§ 37§ 251§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55§ 27§ 201§ 252

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

§ 207lg 2 alusel.

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.10.
2. a määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 119lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 22.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, kohustada vanglat täitma Tartu Vangla 26.03.
2. a käskkirja nr 6-3/24/71 ning mõista vanglalt tema kasuks välja rahaline kompensatsioon väärikust alandava kohtlemise eest. Kaebaja taotles ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja määrati 26.03.
3. a käskkirjaga nr 6-3/24/71 tööle. Vanglaametnikud on kohustatud eelnimetatud käskkirja täitma, kuid nad ei tee seda ja ei võimalda kaebajal töötada juba alates
4. a. Kaebaja kirjeldab täiendavalt ka muid vangla õigusvastaseid tegevusi (kaebajale ei võimaldata sportimist, programme, õpet ega arengut; kaebajalt võeti isiklikud esemed ära; ta on esitanud vanglale mitmeid vaideid, kuid vangla ei võta neid õigusvastaselt menetlusse; vangla diskrimineerib teda, alandab tema väärikust jne). Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
5. Vastusena kohtunõudele teatas Tartu Vangla 25.10,2024, et kaebaja ei ole esitanud vaiet Tartu Vangla 15.10.
6. a vastuse nr 6-24/24/3853-2 peale. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, mis seonduks tema tööle mitterakendamise ja Tartu Vangla 26.03.
7. a käskkirja nr 6-3/24/71 täitmata jätmisega.
8. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 25.10.
9. a määrusega (resolutsiooni p 1), jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, esialgse õiguskaitse taotluse ning jättis riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 2-3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist. 3.1.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest aru, et kaebaja pöördus kohtusse, kuna ei ole rahul talle vanglas võimaldatavate töötamise võimalustega. Kuna kaebaja palub kohustada vanglat täitma Tartu Vangla 26.03.2024. a käskkirja nr 6-3/24/71, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab

§ 37lg 2 p 2 alusel vangla kohustamist tagada talle igapäevane tööhõive.

Kohus saab aru, et kaebaja soovib sama nõude rahuldamist ka esialgse õiguskaitse korras (

§ 251lg 1 p 3).

Samuti nõuab kaebaja

§ 37

lg 2 p 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses töötamise võimaluste tagamata jätmisega. Kohustamis- ja hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisvalt

§ 37

lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja viitab ka vangla muule õigusvastasele tegevusele, kuid kohus saab aru, et kaebaja kirjeldab üleüldiselt haldusorgani varasemat õigusvastast tegevust ilmestamaks vaidlusaluse vangla tegevuse raskusastet. 3.2. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele

§ 121

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-tes 5 ja

1. Kaebaja esitas 04.09.2024 vanglale taotluse, milles palus talle võimaldada igapäevast tööhõives osalemist. Tartu Vangla jättis 15.10.
2. a vastusega nr 6-24/24/3853-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole aga esitanud eelnimetatud vastuse peale vanglale vaiet. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, mis seonduks Tartu Vangla 26.03.
3. a käskkirja nr 63/24/71 täitmata ja kaebaja tööle rakendamata jätmisega. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3.3.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 3.4.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku 2 olustiku säilimine. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vanglas vaidemenetlust ning kaebuse tagastamise tõttu ei ole ka kohtumenetluses vastavat kaebust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis jääks tema taotlus rahuldamata. Vangla on kaebajale õigesti selgitanud, et kuigi kaebaja on Tartu Vangla 26.03.2024. a käskkirjaga nr 63/24/71 määratud osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale, siis ei tähenda see seda, et vangla peab tagama kaebajale igapäevase tööhõive. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda tööle määramist või valida, millise sagedusega ja millist tööd teha, nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. Vanglateenistus kindlustab isiku tööga üksnes võimaluse korral (VangS § 38 lg 1). Ka eelnimetatud käskkirja kohaselt rakendatakse kaebaja tööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele. 3.5.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2495, 3-24-2037, 3-24-1582, 3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X.X.-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X.X. esitas 04.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.10.
2. a määruse peale. Kaebaja märkis selles, et haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue - taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 14 on taotlus esitatud vanglale kirjalikult menetluse algatamiseks kontaktisiku poolt ametiülesannete ületamise peale. Ja menetlusosaline nõudis HMS § 11 kirjalikult HMS § 108 tegevuste põhjendamist- tegevuste põhjendamist vastavalt HMS § 14 lg7 - avaldajat informeeritakse taotluse läbivaatamisest jätmisest. Hageja taotlused, kaebused ja avaldused on esitatud: 2-3/24/425-1 sealhulgas 2-3/841-1 06.04.
3. Järelikult RVastS § 6.3 - taotluse rahuldamata või tähtajaks läbi vaatamata jätmise korral p 14 - hageja kaebused 22.10.
4. Isik võib esitada vaide vanglale. Esitatud 21.02.2024 nr 2-3/24/426-1 ja 02.09.2024 nr 6-24/24/3853-
5. Oma võimu ülemuslikkust kompenseeritakse juriidiliste teadmiste puudumisest tingitud ebatäiuslikkuse kompleksiga mis on seaduses

§ 27

kuid kohtunik jätkab eesli jonnakusega „

“ kirjutamist, on olemas selline menetlusosalise norm, aga Eesti Vabariigi Konstitutsiooni §-s 15 on põhiõigused, EIK § 6 ja §

1. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 25.10.
3. a määruse peale kuulub tagastamisele.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamis- ja kohustamiskaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel (kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 25.10.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. 5.

1. Esitatud määruskaebus kuulub tagastamisele ka halduskohtu 25.10.
2. a määruse resolutsiooni p-de 2-4 osas, millega jäeti läbi vaatamata esitatud esialgse õiguskaitse taotlus; jäeti rahuldamata riigi õigusabi taotlus ja jäeti läbi vaatamata ka taotlus vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses esitatud kaebuse tagastamisega. Ringkonnakohtu hinnangul on, arvestades halduskohtu 25.10.
3. a määruses toodud põhjendusi, millega ringkonnakohus nõustub, määruskaebuse esitaja võimalus apellatsiooniastmes oma õiguste kaitseks ka eeltoodud osas ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus tagastada.

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha

§ 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

§ 252

lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu vastava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.

§ 119

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4