Obsah (4)

§ 45§ 40§ 207§ 121

KOHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnako

) § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtu põhjenduste kohaselt puudub kaebajal tühistamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 247 ei ole haldusakt, millega vald oleks saanud rikkuda kaebaja, kui xxx kinnisasja omaniku subjektiivseid õigusi. Tegemist on haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, millel puudub regulatiivsus. Kuna korraldus nr 247 on menetlustoiming, laienevad selle suhtes ka menetlustoimingute vaidlustamisele ettenähtud piirangud.

§ 45

lg 3 kohaselt võib menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktikas on leitud, kui isik vaidlustab kinnisasja omandamise menetluse algatamise, peab halduskohus seega

§ 45

lg-s 3 sätestatud erandi kohaldatavuse kontrolli käigus hindama, kas menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamiseks ja seega ka asjaomase menetluse algatamiseks võib esineda küllaldane avalik huvi või mitte. Kui esineb põhjendatud kahtlus, et kinnisasja omandamiseks puudub üldse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 1 kohane avalik huvi või see oleks ilmselgelt ebapiisav, tuleb kaebus võtta menetlusse. Halduskohtu hinnangul esineb piisav avalik huvi kinnisasja sundvõõrandamise menetluse alustamiseks. Kaebaja sai vaidlusaluse korralduse kätte ja nüüd on ta teadlik alustatud haldusmenetlusest. Kaebaja võib kaebuses nimetatud vastuväiteid esitada kinnisasja sundvõõrandamise menetluse käigus. Kuna kaebus on tagastatud, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja muud kaebaja menetluslikud taotlused läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja esitas 26.06.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 08.06.
2. a määruse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja leiab, et halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise kohta ei ole õiguspärane. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.
3. Halduskohus pidas vallavalitsuse korraldust nr 247 haldustoiminguks, kuid ei ole vaidlusaluses määruses välja toonud ühtegi viidet õigusaktidele või tõenditele, mille alusel kohus on sellise järelduseni jõudnud. Kambja Vallavalitsuse 24.04.
4. a korraldus nr 247 on kaebaja hinnangul haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Vald on jätnud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses järgimata KAHOS-ega ettenähtud haldusmenetluse korra, teinud menetlustoiminguid, mida ta teha ei saa ja andnud selle tulemusel ka õigusvastase haldusakti. Esitatud kaebuse selge eesmärk ongi kinnisasja avalikes huvides omandamiseks tehtud õigusvastase haldusakti (korraldus) täies ulatuses tühistamine, kuna see on tehti KAHOS-e ja HMS-i nõudeid mitte järgides 3.
5. Isegi juhul, kui korraldus nr 247 on käsitletav menetlustoiminguna, siis on see õigusvastane toiming vaidlustatav

§ 45lg 3 alusel.

Tartu Halduskohus eiras asjaolu, et määruskaebuse esitaja kaebajana vaidlustaski kaebuses mh seda, et Kambja vald rikub seadust kinnisasja avalikes huvides omandamise alustamisel. Kambja vald jättis täitmata temale KAHOS §-s 7 pandud kohustuse koostada õiguslikult ja sisuliselt põhjendatud menetluse algatamise teade ja tegi kohe 24.04.2024 korralduse nr 247, millega alustas ebaseaduslikku haldusmenetlust, mis vältimatult rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (sh põhiõigusi). Jättes üldse koostamata KAHOS § 7 nõuetele vastava teate, on vald eiranud oluliselt ettenähtud menetluskorda ja rikkunud kaebaja üht põhilist õigust menetluses – õigust olla ära kuulatud (

§ 40

). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 207

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 2 5. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 6.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mis Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.10.

1. a määrus asjas nr 3-17-505, p 8).
2. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kuigi halduskohus pidas vallavalitsuse korraldust nr 247 haldustoiminguks, ei ole kohus vaidlusaluses määruses välja toonud ühtegi viidet õigusaktidele või tõenditele, mille alusel ta sellise järelduseni jõudis. Juba esitatud kaebuses väitis kaebaja, et Kambja vald rikub seadust kinnisasja avalikes huvides omandamise alustamisel, kuna jättis täitmata temale KAHOS §-s 7 pandud kohustuse koostada esmalt põhjendatud menetluse algatamise teade ja tegi kohe 24.04.2024 korralduse nr 247, millega alustas ebaseaduslikku haldusmenetlust, mis vältimatult rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sh õigust olla ära kuulatud. 7.
3. Kinnisasja omandamise menetlusest teavitamist reguleerib KAHOS §
4. Viidatud korralduses nr 247 sellele sättele korralduse andmise alusena ei viidata, samuti ei viidata nimetatud sättele korralduse põhjendustes. Samas nähtub korralduse sisust, et vallavalitsus alustab kaebaja kinnisasja osas avalikes huvides sundvõõrandamise menetluse ja vald on juba tellinud kaebaja kinnistu äralõike osas eksperthinnangu selle maksumuse kohta ja hinnang on juba koostatud, sisaldades teostatava äralõike hüvitusväärtust. Samuti viidatakse näiteks KAHOS §-le 15 lg 1, mis käsitleb kinnisasja omandamise menetluses kinnisasja omanikule omandamise kokkuleppe saavutamise eest motivatsioonitasu maksmist ja räägitakse kinnistu omanikule tähtaja andmisest pakkumusega nõustumiseks või vastuväite esitamiseks. Kõnealuse korralduse õigusliku alusena viidatakse näiteks KAHOS §-le 26, mis käsitleb kinnisasja omandamise menetluses läbirääkimiste pidamist, sh menetluse läbiviija poolt kinnisasja omanikule kirjaliku pakkumuse tegemist. See säte paikneb KAHOS-e
5. peatükis, mis räägib kinnisasja omandamise menetlusest. Nende asjaolude valguses nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et halduskohus ei ole vaidlusaluses määruses kuidagi põhjendanud seda, miks ta leiab, et korralduse nr 247 näol on tegemist mitte haldusaktiga, vaid haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, millega kinnisasja omaniku subjektiivseid õigusi ei rikuta. Halduskohtu poolt viidatud haldusasjas nr 3-18-2196 vaidluse esemeks olnud Maa-ameti teate puhul oli ka sisuliselt ja vormiliselt tegemist toiminguga, millega üksnes teavitati kinnisasja omanikku vastava menetluse algatamisest ja anti võimalus esitada omapoolne seisukoht (KAHOS § 7). Nimetatud teate sisu erineb oluliselt käesolevas asjas vaidluse esemeks oleva korralduse nr 247 sisust.
6. Lisaks nähtub asja materjalidest, et halduskohus küsis käesolevas asjas 28.05.2024 Kambja Vallavalitsuselt ka vastust esitatud kaebusele ja EÕK-taotlusele, paludes vastuse esitada koos materjalidega kohtule 19.06.
7. Valla vastust, sh võimalikke selgitusi selle kohta, kas vastustaja arvates on tegemist menetlustoiminguga või haldusaktiga, ära ootamata, tegi halduskohus aga 08.06.2024 kõnealuse määruse, tagastades sellega esitatud tühistamiskaebuse põhjendusega, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna tegemist on menetlustoiminguga, mis kaebaja õigusi ei riku. Nagu juba märgitud, halduskohus oma sellekohast seisukohta millegagi ei põhjendanud. 3
8. Jättes sisuliselt välja selgitamata, mis on vaidluse ese, so kas tegemist on haldusaktiga või menetlustoiminguga ja mis eesmärgil vald on sellise sisuga korralduse välja andnud, ning jättes ka sisuliselt põhjendamata oma seisukoha, et tegemist on mitte haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga, rikkus halduskohus oluliselt menetlusnorme ja see toob kaasa halduskohtu 08.06.
9. a määruse tühistamise.
10. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse tagastamine

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei ole käesoleval juhul halduskohtu poolt kuidagi põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja esitatud taotluste lahendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4