Obsah (5)

§ 50§ 47§ 48§ 9§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 28. september 2023, Tartu 3-21-2501 Haldusa

§ 50lg 1).

Kaebaja on omistanud olulise tähtsuse PTA

1. novembri
2. a kooskõlastusele nr 6.2-2/
3. Sellega nähti ette kohustus: a) tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (

§ 47

, § 49 lg 1);

1. b)enne tööde algust teha kindlaks drenaažitorude täpsed asukohad ja sügavused;
2. c)pidada kinni (ühis)eesvoolu kaitsevööndis kehtivatest piirangutest (

§ 48

; d) kuivenduskraavi ja drenaaži rajamisel sulgeda kinnistupiiril dreenitorude allavoolu poolne ots pinnasetihedalt, vältimaks pinnase sattumist drenaažitorustikku. Kaebaja hinnangul ei ole järgitud PTA seatud tingimusi. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et PTA kooskõlastusest ei tulene kohustust taastada 1970-ndatel rajatud ja kaebaja enda väitel praeguseks amortiseerunud põllumajandusliku maaparandussüsteemi töö, vaid üksnes kohustus vältida maaparandussüsteemi kahjustamist. PTA seatud tingimustest nähtub selgelt, et PTA-le esitatud ehitusprojektiga nähti ette nõvakraavi ja drenaaži rajamine sadevee ärajuhtimiseks ning PTA pidas sellist lahendust lubatavaks isegi juhul, kui see toob kaasa olemasolevate dreenitorude läbilõikamise. Viimasel juhul tuli sulgeda kaebaja kinnistule suunduvate torude ots. Vastuses apellatsioonkaebusele selgitasid kolmandad isikud, et krundil teostatud kaevetööde käigus ei ole leitud vanu drenaažitorusid. Vastavalt ei olnud vajalik ega võimalik sulgeda drenaažitorude kaebaja kinnistule suunduvaid otsi. Ringkonnakohus ei näe põhjust heita kolmandatele isikutele ette sedagi, et vana drenaaži asukohti ei tuvastatud enne elamu rajamiseks tehtud kaevetöid. Ka kaebaja ise ei ole nimetanud, millisel muul viisil, kui kaevetöid teostades oleks kaebajad pidanud drenaaži asukoha tuvastama, olukorras, kus täpseid andmeid vana drenaaži asukoha kohta ei olegi. Kui kaevetööde käigus drenaaži ei leitud, siis ei saa 9 rääkida ka kooskõlastuse nõuete rikkumisest. Kooskõlastuse tingimuste põhjal järeldub seegi, et alusetu on kaebaja kahtlus, et PTA-le võidi esitada ehitusloa aluseks olevast oluliselt erinev ehitusprojekt. PTA on andnud selge seisukoha muu hulgas ka sadevee ärajuhtimise lahenduse kohta ja pidanus seda lubatavaks. PTA kooskõlastusest järeldub seegi, et sarnaselt vastustaja ja halduskohtuga ei pidanud PTA krundi piirile kavandatud drenaaži maaparandussüsteemiks, kuna ta ei pidanud vajalikuks selleks maaparandussüsteemi ehitusloa (

§ 9

lg 1) või maaparanduse väikesüsteemi ehitusloa (

§ 11lg 1) taotlemist.

Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb see, et ehitusprojektis ei nähtud ette maaparandussüsteemi rajamist, selgelt nii maaparanduse kui maaparandussüsteemi mõistest (

§-d 2 ja 3).

1. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et drenaaži rajamine on õigusvastane, sest kaebaja poolt oma krundi piirile rajatud kuuseheki juured võivad kahjustada saada, kui kunagi tulevikus tekib vajadus drenaaži parandamiseks või asendamiseks. Kuna kavandatud drenaaž ei ole maaparandussüsteem, siis ei rakendu siinkohal maaparandussüsteemi rajamisele kehtivad piirangud, s.h keeld rajada seda puittaimedele lähemale kui 10 meetrit.
2. Kokkuvõttes ei ilmne, et vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa andmisest ehitamiseks vajaliku kooskõlastuse puudumise tõttu.
3. Kaebajal on õigus, et tema menetluslike õiguste teostamine oli takistatud olukorras, kus tal ei olnud halduskohtu menetluse ajal võimalik tutvuda PTA kooskõlastustega ja halduskohus võttis need tõendid asja juurde kohtuotsusega, tuginedes samas neile otsuse tegemisel. See minetus on aga kõrvaldatud apellatsioonimenetluses, kuna kaebaja sai ja esitaski oma väited ja põhjendused seoses kooskõlastustega. Kaebaja väited aga ei vii ringkonnakohut halduskohtust erinevale seisukohale. Seetõttu ei tingi tõendite hiline asja juurde võtmine halduskohtu otsuse tühistamist.
4. Seega ei ole alust järelduseks, et vaidlustatud ehitusloa järgi ehitamise kaudse mõju tõttu kaasneks kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi oluline muutumine või et sadevee ärajuhtimise lahendus tooks kaasa Xxx kinnistu sadevee olulises mahus jõudmise kaebaja krundile.
5. Insolatsiooni vähenemise osas on kaebaja välja toonud, et rajatav elamu (vähemal määral ka kõrvalhooned) varjavad kaebaja kinnisasjale langevat päikesevalgus õhtusel ajal. Näiteks on
6. septembril 18:00 on 8,4 m kõrgusel rajatisel vari 20% pikem kui oleks 7 m kõrgusel rajatisel ja see varjaks efektiivselt Xxx krundile planeeritava maja I korrusel õhtupäikese, samas kui lubatud 7 m kõrgune hoone veel ei varjaks (dtl 194). Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub vastustaja ja halduskohtu selgitustega, et kaebajal ei ole õigust sellele, et kolmandate isikute kinnistule püstitatavad ehitised tema maatükile üldse varju ei looks; samuti, et insolatsiooni normid puudutavad ajavahemikku
7. aprillist
8. augustini ja seejuures hinnatakse insolatsiooni eluruumides, mitte päikesevalguse muutumist kinnistul üldiselt. Praegusel juhul ei ole selge, kas ja millal asub kaebaja ehitama elamut oma kinnistule. Seetõttu ei ole selge tulevase elamu asukohta ega paiknemine kolmandate isikute elamu suhtes. Isegi, kui kaebajal on õigus selles, et talle kuuluval kinnistul on piirangute tõttu võimalik elamu püstitamine üksnes Xxx krundiga külgnevale maatüki poolele, jätab see siiski võimaluse elamu asukohta mõnevõrra valida, leevendades sellega kolmandate isikute elamu mõju valgustustingimustele. Kaebaja näide ei kinnita, et koos maapinna tõstmisega 1,4 meetrit kaebaja soovitust kõrgem hoone põhjustaks päikesevalguse olulise vähenemise kaebaja maatükil. Nii vaatab kaebaja mööda sellest, et
9. septembril vaid 12 minutit hiljem heidaks kaebaja poolt sobivaks peetav 7 meetri kõrgune hoone sama pika varju kui 1,4 meetrit kõrgemal paiknev hoone kell 18.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ilmestab see, et hoone kõrgusest tingitud päikesevalguse vähenemine kaebaja kinnisasjal on vähese intensiivsusega. Lisaks heidab hoone varju üksnes oma laiuses ega saa varjutada korraga olulist osa kaebaja kinnisasjast. 10
11. Samuti ei saa järeldada, et elamu rajamine kaebaja naaberkrundile riivaks oluliselt tema privaatsust või halvendaks lääne-edela suunas avanevat vaadet. Xxx ei ole kaebaja ega tema perekonnaliikmete elukohaks, sest maatükil ei ole ehitisi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnisasja elamu püstitamiseks ei kasutataks. Ühe perekonna tarvis elamu rajamisest ei saa eeldada kaebaja privaatsusõiguse olulist riivet. Vastasel juhul ei oleks naaberkinnistutele elamu püstitamine üldse võimalik. Näiteks saaks kolmandad isikud sama väitega takistada elamu rajamise kaebaja kinnistule. Xxx krundile ehitatud hoone on paratamatult kaebaja krundilt vaadeldav. Samas ei ole isegi kaebaja väitnud, et hoone oleks suuruse tõttu ülemäärane ühe pere elamuna kasutamiseks. Maapinna tõstmine Xxx kinnisasjal ei muutunud maatüki kõrgust tervikuna, kuna Xxx krundil maapind tõuseb lääne-edela suunas ja tõstetud osa jätkuvalt ei ole krundi kõrgeim osa. Ka enne ehitustegevust oli kaebaja kinnisasja läänepoolne osa enam kui meetri jagu madalam naaberkrundi keskosast. Seega võis maapinna tõstmine kolmandate isikute elamu ümbruses küll süvendada muljet kõrguse vahest, kuid ei loonud olukorda, kus kaebaja krunt jääb ümbritsevaga võrreldes nn auku.
12. Hüpoteetiline on kaebaja väide, et vaidlusaluse ehitusloa andmise tõttu väheneb talle kuuluva kinnisasja väärtus. Iseenesest ei saa välistada, et Xxx kinnistu väärtus võiks olla suurem juhul, kui Xxx krundile ei saaks elamut püstitada ega võtta kasutusele elukondliku kinnisvarana. Samas ei ole kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise korral tegemist õigusvastase tegevusega, mis võiks anda alust kahju hüvitamise nõudeks. Seetõttu ei saa ka õiguspäraselt antud õigusluba pidada õigusvastaseks üksnes seetõttu, et ehitusõiguse realiseerimine võib kaasa tuua naaberkinnisasja turuväärtuse korrigeerimise. Võimalus, et naaberkinnistule rajatakse elamu, oli olemas juba
13. aastast, mil suurema kinnistu jagamisel tekkisid praegused kinnisasjad ja määrati nende ehitusalad. Seega võib eeldada, et naaberkinnisasjale ehitamise võimalus on kaebaja kinnisasja väärtuse kujunemisel arvesse võetud juba varem.
15. juuli
16. a määrusega lubas ringkonnakohus kaebajal kaebuse seniselt nõudelt üle minna Tartu Linnavalitsuse
17. juuni
18. a korralduse nr 605 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamise nõudele. Nõude muutmine oli vajalik, sest muudatuste tõttu ehitusprojektis vastustaja tühistas varasema ehitusloa ja andis selle asemel uue ehitusloa.
19. septembril 2023 esitas kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Taotluse kohaselt jooniseid nägemata jäi talle ehitusloa muudatus arusaamatuks. Seetõttu soovib kaebaja, et vastustaja esitaks järgmised dokumendid: xxx_TP_AR-4-10_v06_asendiplaan M 1:500; xxx_TP_AR-4-07_v06_asendiloige; xxx_TP_AR6-04_v06_vaadelaanest M:100; xxx_TP_AR-6-03_v06_vaadeidast M:100; xxx_TP_AR-604_v06_loigeB M:100; samuti uus ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus, kui see eksisteerib ja võimalikud uued kooskõlastused. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks koguda täiendavaid tõendeid. Muudetud ehitusloa seletuskirja kohaselt muudeti maja lõunapoolset külge, laeindades teise korruse lõunapoolset seina 1 meetri võrra, et see oleks ühtlane esimese korrusega. Maja pindala suurenes 9,3 ruutmeetri võrra. Lisati jahutussüsteem (õhk-soojuspump). Varasema ehitusloaga võrreldes tehtud muudatused on arusaadavalt kirjeldatud. Need ei seondu kaebaja väidete ja põhjendustega käesolevas asjas. Seetõttu ei ole kaebaja taotletud tõenditel tähtsust asja lahendamisel ja kaebaja taotlus jääb rahuldamata vastavalt HKMS § 62 lg-le
21. Kaebaja on
22. septembri
23. a menetlusdokumendis esitanud täiendavad põhjendused, miks ta peab tõendite täiendavat kogumist siiski vajalikuks. Nimelt soovib kaebaja veenduda, et kolmandate isikute krundi ega elamu kõrgusandmetes ei ole toimunud kaebaja õigusi kahjustavaid muudatusi. Ka see põhjendus ei veena ringkonnakohut vajaduses koguda täiendavaid tõendeid. Asja lahendades on ringkonnakohus selgitanud, et ehitusluba ei too kaasa kaebajale üleliia koormavat mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Võimalikud väikesed muudatused kõrgusandmetes seda seisukohta ei muuda ega saa seega mõjutada asja lahendamist. Siinkohal on oluline nii see, et elamu ehitamine ja maapinna vertikaalplaneerimine on valdavalt 11 lõpetatud. Vastavalt ei ole suuremad muudatused enam võimalikud. Teiseks ei nähtu ehitusloa seletuskirjast, et ehitusluba oleks muudetud ehitise või maapinna kõrgusandmete osas. Kaebajal on iseenesest õigus, et hoone lõunaküljel teise korruse laienemine suurendab vastavalt ka hoone varju suurust. Kuid ka see muutus on väheoluline ega mõjuta ringkonnakohtu hinnangut kaebaja õiguste riive vähese intensiivsuse kohta.
24. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta
25. septembri
26. a menetlusdokumendis esitatud kaebaja uued väited, mis seonduvad septiku asukoha, kelgumäe ja drenaažiga. Kaebaja uued väited on esitatud hilinenult, s.o pärast ringkonnakohtu
27. augusti
28. a määruses menetlusdokumentide ja seisukohtase esitamiseks antud tähtpäeva. Nende arvestamine asja lahendamisel tooks kaasa viivituse menetluses, kuna sel juhul on vajalik teiste menetlusosaliste seiskoha ära kuulamine. See tooks kaasa asja lahendamise edasilükkamise. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei tulene ehitusloa seletuskirjast, et nendes küsimustes oleks ehitusluba muudetud.
29. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmandad isikud taotlevad õigusabikuludena apellatsioonimenetluses kokku 460 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist kaebajalt. Kolmandad isikud esitasid menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid
30. septembril 2023, s.o ringkonnakohtu
31. augusti
32. a määruses selleks antud tähtaja möödumisele järgneval päeval. Kolmandad isikud selgitasid, et dokumentide esitamine viibis, kuna kolmandad isikud arvestasid, et jõuavad õigeaegselt koju, kuid liikluses läks pool tundi kauem ja selle tõttu polnud võimalik arvutile varem ligi pääseda. Riigikohus on selgitanud, et sarnaselt muude taotlustega ka menetluskulude hüvitamise taotluse osas HKMS § 51 lg 4 sõnastusest nähtuvalt ei ole üksnes avalduse hilinenult esitamise fakt avalduse menetlemata jätmiseks piisav
33. Praegusel juhul esitasid kolmandad isikud taotluse vahetult pärast tähtaja saabumist ning hilinemine ei põhjustanud viivitust menetluses ega takistanud kaebajal esitada seisukoht menetluskulude osas. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks lahendada taotlus sisuliselt. Kaebaja hinnangul tuleks taotlus rahuldamata jätta, kuna ehitusloa muutmise taotluse esitamisega kolmandad isikud möönsid varem antud ehitusloa õigusvastasust. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Ehitusloa muutmine ei puudutanud käesolevas asjas vaidluse all olevaid küsimusi. Vastustaja ei täiendanud ega muutnud nende osas ehitusloa andmise korralduse põhjendusi. Seetõttu ei mõjuta muudatuste tõttu varasema ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja uue andmine menetluskulude jaotust. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses tõstatatud erinevate küsimuste ja väidete mahtu arvestades peab ringkonnakohus kolmandate isikute õigusabikulusid tervikuna vajalikeks ja põhjendatuteks. Menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, kuna kolmandad isikud füüsiliste isikutena ei ole käibemaksukohustuslased.
34. Vastavalt kaebaja taotluse tuleb HKMS § 175 lg 3 järgi kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja kolmandate isikute nimed ning kaebaja ja kolmandate isikute kinnistuid identifitseerivad andmed (nimi, aadress) asendada tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 1 Vt RKHK
35. märtsi
36. a otsus asjas nr 3-3-1-65-13 (p 31). 12