← Eesti

4-24-3297/11

Obsah (5)§ 224§ 69§ 91§ 125§ 129

4-24-3297 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2024. a, Pärnu Väärteoasja number 4-24-3297 (2670,24,005002) Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi

§ 224lg 2; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: 1.

Jätta Tauno Suluste kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni poolt 26.09.

  1. a koostatud otsus väärteoasjas nr 2670,24,005002 muutmata.
  2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 7 kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele 1

(9)4-24-3297 menetlejale ning jõustumisel teadmiseks Transpordiametile. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte saamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 20.12.
  1. a. Asjaolud ja menetluskäik 04.09.
  2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Martin Tarkpea väärteoprotokolli selle kohta, et Tauno Suluste 04.09.
  3. a kella 15.05 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Pärnu linnas X tn X suunaga Tallinna mnt poole juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,77 mg/l±0,05 mg/l. Lõplik mõõtetulemus oli 0,72 mg/l. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi

) § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

26.09.2024. a otsusega nr 2670,24,005002 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Tauno Sulustele karistuseks

§ 224lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.

Kaebuse sisu 10.10.2024. a esitas Tauno Suluste kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses märgitakse, et kaebuse esitaja on oma rikkumist tunnistanud ja kahetsenud oma süüd ega pane enam toime temale etteheidetavale teole sarnaseid tegusid ning palub puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtta temale karistuse määramisel. Menetlusalune isik palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja määratud karistus ja määrata menetlusalusele isikule juhindudes

§ 224

lg-st 2 ja lg 3 p-st 2 põhikaristuseks rahatrahv ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise minimaalses määras ehk kolmeks kuuks. Nimetatud palve tuleneb asjaolust, et menetlusalune isik vajab oma tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust, ilma milleta seiskuks nii menetlusaluse isiku ettevõtte majandustegevus, mis tagab menetlusalusele isikule ja tema alaealisele lapsele majandusliku toimetuleku. Samuti lisab Tauno Suluste kaitsja kaebuses, et menetlusalune isik ei seadnud kedagi vahetult ohtu ega tekitanud ohuolukorda, mistõttu ei tuleks tema süüd hinnata kõige raskemaks karistuse määra skaalal. Lisaks avaldab menetlusalune isik valmisolekut osaleda liikluspsühholoogilisel nõustamisel oma liiklemismustrite muutmiseks. Nimetatud koolitusel/nõustamisel osalemine koos määratava rahatrahviga suurendaks karistuse efektiivsust ja annaks menetlusalusele isikule võimaluse jätkata väärikalt oma kohustuste täitmist nii perekonna, kui ka tööandja ees, võimaldades samaaegselt liikluskäitumise muutmiseks olulist hariva eesmärgi täitmist. Kaebuse esitaja ja kaebaja olid nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II 2

(9)4-24-3297 eriasjade uurija Mari Tetsmann oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja Tauno Suluste kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja märgib, et arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on oluliselt üle keskmise, kuivõrd on ületatud

§ 224lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra olulisel määral.

Lisaks oli menetlusalune isik teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, ja teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka saabub ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli nii suur, et selline juht liikluses ongi juba ohu allikas nii endale kui ka teistele liiklejatele. Karistusliigi valik juhtimisõiguse äravõtmise näol tulenes suuresti eripreventiivsetest kaalutlustest ja ka ühiskonna õiglustunnetusest ning on veidi üle sanktsiooni keskmise määra, sealjuures ei ole menetlusalusele isikule valitud raskeima karistusliigi määramist, ehk aresti kohaldamist. Kohtuväline menetleja leiab, et kaitsja seisukoht süü tunnistamist samastada kahetsusega on otsitud ja meelevaldne. Süü tunnistamisega nõustus menetlusalune isik enda

nõuete rikkumisega, kuid sellest ei saa välja lugeda nagu ta oleks andnud oma teole negatiivse hinnangu ja teo toimepanemist kahetsenud. Kohtuväline menetleja leiab ka, et käesolevas asjas ei saa süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd tegemist ei ole süü ülestunnistamisele ilmumisega KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuna menetlusaluse isiku süüline käitumine tuvastati liiklusjärelvalve käigus juhi seisundit kontrollides. Menetlusalune isik on aasta jooksul korduvalt pannud samalaadseid rikkumisi, mistõttu seab jätkuv samaliigiliste süütegude toimepanemine kahtluse alla menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatud kahetsuse siiruse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Tutvudes väärteotoimiku materjalidega, siis pole sealt võimalik teha vähimaidki viiteid menetlusaluse isiku kahetsusele. Seega järeldub, et kohtule esitatud kaebuses väljendatud kahetsus on suunatud üksnes mõistetud karistuse vähendamisele, st et objektiivselt avaldunud asjaolude jadast pole võimalik teha järeldusi kahetsuse siiruse kohta ning olukorras, kus kahetsus pole siiras, pole võimalik seda arvestada karistust kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja tunnustab menetlusalust isikut, et ta avaldab valmisolekut osaleda liikluspsühholoogilisel nõustamisel oma liiklemismustrite muutmiseks, kuid tekib küsimus miks ta seda siiani teinud ei ole. Menetleja leiab, et menetlusalune isik oleks võinud sellisele järeldusele jõuda hiljemalt peale esimest keelatud terviseseisundis mootorsõiduki juhtimist. Ka praegu on temal võimalik pöörduda iseseisvalt psühholoogi poole oma käitumismustrite muutmiseks, selleks ei pea ootama politsei või kohtu poolset suunamist. Kaebaja kinnitab, et vajab juhtimisõigust töö tõttu, kuid isik, kellele juhtimisõigus on vajalik peab ise käituma juhtimisõigust säilitaval viisil, mitte lootma, et tema rikkumist ei märgata või sellele seaduse kogu rangusega ei reageerita. Juhtimisõiguse ära võtmise üks eesmärke lisaks karistusele on muuhulgas ka ohtliku juhi liiklusest ajutiselt kõrvaldamine, et välistada temast tulenevat ohtu. Kohtuväline menetleja leiab, et Tauno Suluste on pidurdamatu ning liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele ja tema soov omada juhtimisõigust ei kaalu üles teiste liiklejate soovi ja õigust jõuda liiklusest koju tagasi elusana ja tervena. Korduv sõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis moodustab menetlusaluse 3

(9)4-24-3297 isiku puhul ühtse ohtliku käitumismustri, mida tuleb eripreventiivsete kaalutluste hulgas arvesse võtta. Lähtudes eeltoodust ja arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, eri- ning üldpreventiivseid kaalutlusi ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul õigustatud kaebuses välja toodud palve muuta menetlusalusele isikule määratud karistust. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tauno Suluste ei vaidlusta väärteo toimepanemist, seega selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Kohus leiab samuti, et Tauno Suluste käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud väärtegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega. VTMS § 72 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja VTMS §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, tunnistaja ütlustele, indikaatorvahendi kasutamise protokollile, tõendusliku alkomeetri väljatrükile. Tauno Sulustele pannakse süüks

§ 69

lg 3 nõude rikkumist ning sellega

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus on seisukohal, et Tauno Suluste on täitnud

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Tauno Sulustele ette mootorsõiduki juhtimist 04.09.2024. a kella 15.05 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Pärnu linnas X isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Seega peab kohus analüüsima, kas Tauno Suluste juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tauno Suluste andis väärteoprotokollis ütlusi, et niitis muru ja jõi õlut, on süüdi. 4

(9)4-24-3297 Politseiametnikust tunnistaja Madis Parroli ütlustest nähtuvalt teostas ta koos paarilise Martin Tarkpeaga liiklusjärelevalvet. Kell 15.05 märkasid nad sõiduautot MB registreerimisnumbriga X . Kiirpäring näitas vastet joobeseisundi kontrolli kohta ning nad otsustasid sõidukit kontrollida. Kuna juhi, kelleks osutus Tauno Suluste, suust oli tunda alkoholi lõhna, siis kontrolliti juhi joovet indikaatorvahendiga ja näit oli 0,90 mg/l. Kontrollimise käigus tuvastati tõendusliku alkomeetriga isikul joove 0,72 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et 04.09.
  1. a kell 15.05 oli kontrolli tulemus positiivne ja näit 0,90 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja kasutamise protokoll tõendavad Tauno Sulustel joobe tuvastamist. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARLE-0012 väljatrükist nähtub, et Tauno Sulustel oli 04.09.
  2. a kella 15.16-15.21 toimunud mõõtmisel alkoholijoove 0,77 mg/l, arvestades laiendmääramatust +/0,05 mg/l, oli mõõtetulemus 0,72 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Tauno Suluste

§ 91lg 2 p 2 alusel 04.09.2024.

a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Tauno Suluste juhtis 04.09.2024. a kella 15.05 ajal Pärnu linnas X tänavliikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,72 mg/l kohta. Seega, Tauno Suluste, juhtides liikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile keelatud seisundis rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Tauno Suluste pani väärteo toime tahtlikult. Tema selgituste kohaselt tarbis ta õlut. Kaebuses märgib, et kuna tegi rasket tööd - trimmerdas muru ja selle vahepeal tarvitas õlut, siis arvas, et võib autoga sõita. Tema kinnipidamisel 04.09.2024. a kella 15.05 ajal tuvastati tõendusliku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,72 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise näit oli veelgi suurem – 0,90 mg/l. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, siis pidi Tauno Suluste kohtu arvates teadma oma juhile keelatud seisundist nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik teadis, et ta oli tarvitanud alkoholi ning arvestades, et joobe tuvastamise hetkel oli isiku joove 0,72 mg/l, siis pidi Tauno Suluste eelduslikult jooma ära üsna arvestatava koguse alkoholi ja talle oli teada, et oli sõitma asudes veel alkoholijoobes. Tema selgitust kaebuses, et ta ei tundnud ennast joobes olevat, ei pea kohus sellise joobe juures usutavaks. Juht peab enne rooli asumist veenduma, et joove on möödunud. Tauno Suluste ütlustest ei nähtu, et ta oleks võtnud midagi ette veendumaks enne autorooli asumist, kas tal on veel alkoholijoove või mitte. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid teadlikult ja tahtlikult. Seega on Tauno Suluste täitnud

§ 224lg 2 sätestatud väärteo koosseisu.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud menetlusaluse isiku süü

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

Käesolevas asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele 5

(9)4-24-3297 ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Menetlusaluse isiku teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Käesolevas väärteoasjas on põhiküsimus selles, kas kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja on Tauno Sulustele karistuseks määranud

§ 224lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks.

Kaebuse esitaja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks ei vasta Tauno Suluste süü suurusele.

§ 224

lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 224

lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuks, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud või kui isikut on varasemalt

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud, siis lisakaristusena võib juhtimisõiguse ära võtta 3-12 kuuks. Seega

§ 224

lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja kõige raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Kohtuväline menetleja on Tauno Sulustele karistust määrates lähtunud raskeimast karistusliigist ning määranud isikule põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks

§ 224

lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isiku süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on äärmiselt ohtlik ning üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba

§ 224

lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Tauno Suluste süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja Tauno Sulustel oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,72 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt maksimummääras. Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisest suuremale süüle. Kohus märgib siinkohal, et joobe suurus alates 0,75 mg/l on juba karistatav kriminaalkorras. Lisaks mõjutab Tauno Suluste süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leiab, et väärteo on isik toime pannud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb kaebuse esitaja süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades hinnata keskmisest suuremaks. 6

(9)4-24-3297 Kohus aga ei nõustu kaebuses toodud väitega, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (RKKKo 3-1-1-18-14 p 11). Tauno Suluste ei ole kordagi oma menetlusaluse isikuna antud ütlustes avaldanud kahetsust. Samuti ei ole ta kasutanud võimalust esitada vastulauset. Ainus, mida Tauno Suluste väärteoprotokollis ütlustena märkis, et on süüdi. Kuigi kaebuses kohtule on kaitsja kirjutanud, et kaebaja kahetseb juhtunut, ei olnud see kohtu hinnangul puhtsüdamlik. Materjalidest nähtub, et alles seejärel, kui isik sai teada temale määratud karistusest ehk alles kohtule kaebust koostades, hakkas ta oma tegu kahetsema. Sellist kahetsust ei pea kohus siiraks. Iseenesest ei ole välistatud rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest isiku puhul, kes on toime pannud juba mitmenda samalaadse rikkumise. Tauno Suluste puhul aga kohus leiab, et ka tema käitumine näitab seda, et ta ei kahetse oma tegu puhtsüdamlikult. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Tauno Sulustet mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Riigikohus on liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (RKKK 12.12.2023, 4-23-1826/41, p 12 koos edasiste viidetega.) Karistusregistri andmetel on Tauno Sulustel kehtiv karistus

§ 224

lg 1 järgi ning teda karistati rahatrahviga üle sanktsiooni keskmise määra 75 TÜ ehk 300 eurot. Samuti on temal karistusregistri andmetel kehtiv välisriigi karistus mille kohaselt Saksamaa Lübecki ringkonnakohus (Amtsgericht Lübeck) 08.05.2023. a otsusega määras Tauno Sulustele alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest karistuseks rahatrahvi 600 eurot ning tema juhtimisõigus tühistati.

§ 125

lg 2 järgi loetakse juhtimisõiguse äravõtmiseks ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Eeltoodu näitab Tauno Suluste ükskõikset suhtumist liiklusreeglitesse ja kahetsuse puudumist. Seega Tauno Suluste ütlused ja käitumine viitavad sellele, et ainus mida isik kahetseb on see, et ta oma rikkumisega politseile vahele jäi. Eeltoodud põhjustel kohus ei arvesta Tauno Suluste kaebuses väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Varasemad rikkumised ei ole teda mõjutanud hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Kaebuses on märgitud, et Tauno Sulustel on valmisolek osaleda liikluspsühholoogilisel nõustamisel oma liiklemismustrite muutmiseks. Kohus hindab kaebaja sellist mõtteviisi ja märgib, et Tauno Sulustel on võimalus pöörduda psühholoogi poole nõustamisele. Samas oma rikkumistest aru saades oleks ta võinud sellist võimalust kasutada juba pärast eelmisi rikkumisi. Kaebaja leiab kaebuses, et vajab oma tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust, ilma milleta seiskuks tema ettevõtte majandustegevus, mis tagab menetlusalusele isikule ja tema alaealisele lapsele majandusliku toimetuleku. 7

(9)4-24-3297 Kohus leiab, et nimetatud väide on paljasõnaline ja põhjendamata. Selles osas märgib kohus, et nimetatud asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust. Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. Tauno Suluste oli väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt, pannes uue rikkumise toime. Kaebuse esitaja nimetatud asjaolud ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavad asjaolud. Lisaks eeltoodule ei ole Tauno Suluste esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tal on vaja tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust ja et tal on alaealine laps, keda on vaja abistada ning arusaamatuks jääb kuidas ta neid juhilubadega abistab. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks on mootorsõiduki juht läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate, sh kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Kaebuses on välja toodud, et kuna Tauno Suluste ei seadnud kedagi vahetult ohtu ega tekitanud ohuolukorda, mistõttu ei tuleks tema süüd hinnata kõige raskemaks karistuse määra skaalal. Asjaolu, et Tauno Suluste reaalselt ei tekitanud ohtlikku olukorda, ei tähenda, et oht puudus. Iga joobes juht on liikluses ohtlik. Kohus leiab, et selline juht, kes järjepidevalt juhib mootorsõidukit joobes on liikluses ohtlik ja tema kõrvaldamine liiklusest (juhtimisõiguse äravõtmine) on ilmtingimata vajalik.

§ 129

lg 1 kohaselt, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Kohus leiab, et Tauno Suluste puhul on tegemist sellise isikuga, kellel on vaja sooritab uuesti liiklusteooriaeksam, tuletamaks meelde sõiduki juhtimisega seotud reeglid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult kohaldanud Tauno Sulustele karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks, pidades seda rikkumisele ja isiku süüle vastavaks karistuseks. Arvestades üld- ja eripreventatiivseid eesmärke ei ole põhjendatud Tauno Sulustele mõista põhikaristusena rahatrahvi ja lisakaristusena alammääras juhtimisõiguse äravõtmist, nagu kaebuses on taotletud. Kohtu hinnangul kergem karistus, kui kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks, ei täidaks oma eesmärki ja ei mõjuta rikkujat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lisaks märgib kohus, et kohtupraktikas on omaksvõetud seisukoht, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt nt 8

(9)4-24-3297 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-55-07, p 6). Praegusel juhul on kohtuväline menetleja piirdunud üksnes põhikaristuse määramisega. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). Tauno Sulustele liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistus on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuleb teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Varasemalt määratud karistus ei ole aga Tauno Sulustele mõju avaldanud. Seega on Tauno Suluste oma käitumisega näidanud, et rahatrahvid ei ole takistanud teda rohkem samalaadseid rikkumisi toime panemast. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid süütegude jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Antud juhul ei ole tegemist juhusüüteoga vaid korduva tahtliku rikkumisega. Seega kohus ei nõustu kaitsjaga, et Tauno Sulustele mõistetud karistus on ülemäära suur. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Tauno Sulustele karistuseks määratud 7 kuu pikkune juhtimisõiguse keeld vastab käesoleval juhul nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Tauno Suluste süüline käitumine

§ 69

lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

Seega jätab kohus Tauno Suluste kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II 26.09.2024. a otsuse väärteoasjas nr 2670,24,005002 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.