Jätta Tauno Suluste kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni poolt 26.09.
) § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
26.09.2024. a otsusega nr 2670,24,005002 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Tauno Sulustele karistuseks
Kaebuse sisu 10.10.2024. a esitas Tauno Suluste kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses märgitakse, et kaebuse esitaja on oma rikkumist tunnistanud ja kahetsenud oma süüd ega pane enam toime temale etteheidetavale teole sarnaseid tegusid ning palub puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtta temale karistuse määramisel. Menetlusalune isik palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja määratud karistus ja määrata menetlusalusele isikule juhindudes
lg-st 2 ja lg 3 p-st 2 põhikaristuseks rahatrahv ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise minimaalses määras ehk kolmeks kuuks. Nimetatud palve tuleneb asjaolust, et menetlusalune isik vajab oma tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust, ilma milleta seiskuks nii menetlusaluse isiku ettevõtte majandustegevus, mis tagab menetlusalusele isikule ja tema alaealisele lapsele majandusliku toimetuleku. Samuti lisab Tauno Suluste kaitsja kaebuses, et menetlusalune isik ei seadnud kedagi vahetult ohtu ega tekitanud ohuolukorda, mistõttu ei tuleks tema süüd hinnata kõige raskemaks karistuse määra skaalal. Lisaks avaldab menetlusalune isik valmisolekut osaleda liikluspsühholoogilisel nõustamisel oma liiklemismustrite muutmiseks. Nimetatud koolitusel/nõustamisel osalemine koos määratava rahatrahviga suurendaks karistuse efektiivsust ja annaks menetlusalusele isikule võimaluse jätkata väärikalt oma kohustuste täitmist nii perekonna, kui ka tööandja ees, võimaldades samaaegselt liikluskäitumise muutmiseks olulist hariva eesmärgi täitmist. Kaebuse esitaja ja kaebaja olid nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II 2
Lisaks oli menetlusalune isik teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, ja teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka saabub ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli nii suur, et selline juht liikluses ongi juba ohu allikas nii endale kui ka teistele liiklejatele. Karistusliigi valik juhtimisõiguse äravõtmise näol tulenes suuresti eripreventiivsetest kaalutlustest ja ka ühiskonna õiglustunnetusest ning on veidi üle sanktsiooni keskmise määra, sealjuures ei ole menetlusalusele isikule valitud raskeima karistusliigi määramist, ehk aresti kohaldamist. Kohtuväline menetleja leiab, et kaitsja seisukoht süü tunnistamist samastada kahetsusega on otsitud ja meelevaldne. Süü tunnistamisega nõustus menetlusalune isik enda
nõuete rikkumisega, kuid sellest ei saa välja lugeda nagu ta oleks andnud oma teole negatiivse hinnangu ja teo toimepanemist kahetsenud. Kohtuväline menetleja leiab ka, et käesolevas asjas ei saa süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd tegemist ei ole süü ülestunnistamisele ilmumisega KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuna menetlusaluse isiku süüline käitumine tuvastati liiklusjärelvalve käigus juhi seisundit kontrollides. Menetlusalune isik on aasta jooksul korduvalt pannud samalaadseid rikkumisi, mistõttu seab jätkuv samaliigiliste süütegude toimepanemine kahtluse alla menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatud kahetsuse siiruse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Tutvudes väärteotoimiku materjalidega, siis pole sealt võimalik teha vähimaidki viiteid menetlusaluse isiku kahetsusele. Seega järeldub, et kohtule esitatud kaebuses väljendatud kahetsus on suunatud üksnes mõistetud karistuse vähendamisele, st et objektiivselt avaldunud asjaolude jadast pole võimalik teha järeldusi kahetsuse siiruse kohta ning olukorras, kus kahetsus pole siiras, pole võimalik seda arvestada karistust kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja tunnustab menetlusalust isikut, et ta avaldab valmisolekut osaleda liikluspsühholoogilisel nõustamisel oma liiklemismustrite muutmiseks, kuid tekib küsimus miks ta seda siiani teinud ei ole. Menetleja leiab, et menetlusalune isik oleks võinud sellisele järeldusele jõuda hiljemalt peale esimest keelatud terviseseisundis mootorsõiduki juhtimist. Ka praegu on temal võimalik pöörduda iseseisvalt psühholoogi poole oma käitumismustrite muutmiseks, selleks ei pea ootama politsei või kohtu poolset suunamist. Kaebaja kinnitab, et vajab juhtimisõigust töö tõttu, kuid isik, kellele juhtimisõigus on vajalik peab ise käituma juhtimisõigust säilitaval viisil, mitte lootma, et tema rikkumist ei märgata või sellele seaduse kogu rangusega ei reageerita. Juhtimisõiguse ära võtmise üks eesmärke lisaks karistusele on muuhulgas ka ohtliku juhi liiklusest ajutiselt kõrvaldamine, et välistada temast tulenevat ohtu. Kohtuväline menetleja leiab, et Tauno Suluste on pidurdamatu ning liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele ja tema soov omada juhtimisõigust ei kaalu üles teiste liiklejate soovi ja õigust jõuda liiklusest koju tagasi elusana ja tervena. Korduv sõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis moodustab menetlusaluse 3
lg 3 nõude rikkumist ning sellega
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus on seisukohal, et Tauno Suluste on täitnud
Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Tauno Sulustele ette mootorsõiduki juhtimist 04.09.2024. a kella 15.05 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Pärnu linnas X isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Seega peab kohus analüüsima, kas Tauno Suluste juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tauno Suluste andis väärteoprotokollis ütlusi, et niitis muru ja jõi õlut, on süüdi. 4
a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Tauno Suluste juhtis 04.09.2024. a kella 15.05 ajal Pärnu linnas X tänavliikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,72 mg/l kohta. Seega, Tauno Suluste, juhtides liikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile keelatud seisundis rikkus
lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Tauno Suluste pani väärteo toime tahtlikult. Tema selgituste kohaselt tarbis ta õlut. Kaebuses märgib, et kuna tegi rasket tööd - trimmerdas muru ja selle vahepeal tarvitas õlut, siis arvas, et võib autoga sõita. Tema kinnipidamisel 04.09.2024. a kella 15.05 ajal tuvastati tõendusliku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,72 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise näit oli veelgi suurem – 0,90 mg/l. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, siis pidi Tauno Suluste kohtu arvates teadma oma juhile keelatud seisundist nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik teadis, et ta oli tarvitanud alkoholi ning arvestades, et joobe tuvastamise hetkel oli isiku joove 0,72 mg/l, siis pidi Tauno Suluste eelduslikult jooma ära üsna arvestatava koguse alkoholi ja talle oli teada, et oli sõitma asudes veel alkoholijoobes. Tema selgitust kaebuses, et ta ei tundnud ennast joobes olevat, ei pea kohus sellise joobe juures usutavaks. Juht peab enne rooli asumist veenduma, et joove on möödunud. Tauno Suluste ütlustest ei nähtu, et ta oleks võtnud midagi ette veendumaks enne autorooli asumist, kas tal on veel alkoholijoove või mitte. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid teadlikult ja tahtlikult. Seega on Tauno Suluste täitnud
Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud menetlusaluse isiku süü
Käesolevas asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele 5
Kaebuse esitaja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks ei vasta Tauno Suluste süü suurusele.
lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuks, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud või kui isikut on varasemalt
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud, siis lisakaristusena võib juhtimisõiguse ära võtta 3-12 kuuks. Seega
lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja kõige raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Kohtuväline menetleja on Tauno Sulustele karistust määrates lähtunud raskeimast karistusliigist ning määranud isikule põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks
lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isiku süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on äärmiselt ohtlik ning üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba
lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Tauno Suluste süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et
lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja Tauno Sulustel oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,72 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt maksimummääras. Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisest suuremale süüle. Kohus märgib siinkohal, et joobe suurus alates 0,75 mg/l on juba karistatav kriminaalkorras. Lisaks mõjutab Tauno Suluste süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leiab, et väärteo on isik toime pannud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb kaebuse esitaja süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades hinnata keskmisest suuremaks. 6
lg 1 järgi ning teda karistati rahatrahviga üle sanktsiooni keskmise määra 75 TÜ ehk 300 eurot. Samuti on temal karistusregistri andmetel kehtiv välisriigi karistus mille kohaselt Saksamaa Lübecki ringkonnakohus (Amtsgericht Lübeck) 08.05.2023. a otsusega määras Tauno Sulustele alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest karistuseks rahatrahvi 600 eurot ning tema juhtimisõigus tühistati.
lg 2 järgi loetakse juhtimisõiguse äravõtmiseks ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Eeltoodu näitab Tauno Suluste ükskõikset suhtumist liiklusreeglitesse ja kahetsuse puudumist. Seega Tauno Suluste ütlused ja käitumine viitavad sellele, et ainus mida isik kahetseb on see, et ta oma rikkumisega politseile vahele jäi. Eeltoodud põhjustel kohus ei arvesta Tauno Suluste kaebuses väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Varasemad rikkumised ei ole teda mõjutanud hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Kaebuses on märgitud, et Tauno Sulustel on valmisolek osaleda liikluspsühholoogilisel nõustamisel oma liiklemismustrite muutmiseks. Kohus hindab kaebaja sellist mõtteviisi ja märgib, et Tauno Sulustel on võimalus pöörduda psühholoogi poole nõustamisele. Samas oma rikkumistest aru saades oleks ta võinud sellist võimalust kasutada juba pärast eelmisi rikkumisi. Kaebaja leiab kaebuses, et vajab oma tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust, ilma milleta seiskuks tema ettevõtte majandustegevus, mis tagab menetlusalusele isikule ja tema alaealisele lapsele majandusliku toimetuleku. 7
lg 1 kohaselt, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Kohus leiab, et Tauno Suluste puhul on tegemist sellise isikuga, kellel on vaja sooritab uuesti liiklusteooriaeksam, tuletamaks meelde sõiduki juhtimisega seotud reeglid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult kohaldanud Tauno Sulustele karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks, pidades seda rikkumisele ja isiku süüle vastavaks karistuseks. Arvestades üld- ja eripreventatiivseid eesmärke ei ole põhjendatud Tauno Sulustele mõista põhikaristusena rahatrahvi ja lisakaristusena alammääras juhtimisõiguse äravõtmist, nagu kaebuses on taotletud. Kohtu hinnangul kergem karistus, kui kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks, ei täidaks oma eesmärki ja ei mõjuta rikkujat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lisaks märgib kohus, et kohtupraktikas on omaksvõetud seisukoht, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt nt 8
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega jätab kohus Tauno Suluste kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II 26.09.2024. a otsuse väärteoasjas nr 2670,24,005002 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.