Obsah (7)

§ 204§ 207§ 181§ 71§ 150§ 62§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 121 lg 1 p 1). Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamiseks. Võlasuhtest tekkinud vaidlusi lahendab maakohus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-21-14170 X.X. ja Y.Y. esitanud

1. veebruaril 2024 apellatsioonkaebuse ning vaidlus on Tartu Ringkonnakohtus pooleli. Kaebuses osutatud vaidlus tuleb lahendada nimetatud tsiviilasjas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. X.X. ja Y.Y. esitasid
3. juulil 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a määruse peale, milles taotlevad halduskohtu määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist halduskohtule kaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et kaebuse aluseks oleva vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes MES-i kui haldusorgani poolt haldusdokumentide (otsuste, üldtingimuste jmt.) kohaldamise suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Tegemist pole tsiviilvaidluse aspektiga, vaid haldusorgani poolt tehtud otsuse vaidlustamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha X.X.-i määruskaebuse tähtaegsuse osas (I) ja seejärel lahendab Y.Y. määruskaebuse (II). I 5.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai X.X. halduskohtu

1. juuni
2. a määruse kätte
3. juunil 2024 ja Y.Y.
4. juulil
5. Seega oli X.X.-i määruskaebuse esitamise viimane päev
6. juunil 2024 ja Y.Y.-l
7. juulil
8. X.X. ja Y.Y. esitasid ringkonnakohtule määruskaebuse
9. juulil
10. Järelikult Y.Y. määruskaebus on esitatud tähtaegselt, kuid X.X.-i määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes. 6.

§ 207

lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 181

lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab

§ 71

lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus.

§ 150

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on 2 tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm

1. jaanuar 2007, 3-2-1-148-06, p 12).
2. X.X. põhjendas
3. augustil 2024 esitatud avalduses määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist enda tervisliku seisundiga. X.X. märkis, et temale väljastatud haigusleht lõppes juuni viimasel kuupäeval ning
4. juulil oli ta valmis esitama määruskaebuse. Avaldusele on lisatud arstitõend, mis on väljastatud
5. juunil 2024 ning millest nähtuvalt viibib patsient töövõimetuslehel ning vajalik on hoiduda psühhoemotsionaalsest pingest. Ringkonnakohus võtab esitatud arstitõendi asja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole X.X.-i esitatud asjaolud ja põhjendus määruskaebuse kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. X.X.-i määruskaebuse esitamise tähtaeg oli
2. juunil
3. KIS-i andmetest nähtub, et X.X. on määruskaebuse esitamiseks seaduses sätestatud 15 päeva jooksul esitanud halduskohtule nii käesolevas asjas kui ka haldusasjas nr xxx avaldusi. Käesolevas asjas on X.X. saatnud halduskohtule sisuka kirja
4. juunil ja
5. juunil 2024 ning haldusasjas nr xxx kaebuse
6. juunil 2024 ja avalduse
7. juunil
8. X.X.-i suhtlusest halduskohtuga on üheselt arusaadav, et X.X.-i tähtaja ennistamise avalduses märgitud tervislik seisund ei saanud olla takistuseks määruskaebuse tähtaegsel esitamisel. Samuti ei saa X.X.-i pidada halduskohtumenetluses kogenematuks isikuks, mida kinnitab X.X.-i
9. juunil 2024 halduskohtule esitatud e-kiri, milles X.X. on märkinud, et on teadlik ringkonnakohtu poole pöördumise võimalusest. Kuna puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus X.X.-i taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
10. Kuna ringkonnakohus ei ennista X.X. Kroobergi määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab ringkonnakohus X.X.-i määruskaebuse läbivaatamatult

§ 204lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. 10. X.X.-i terviseandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.

II

1. Ringkonnakohus leiab et Y.Y. määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
3. Y.Y. on määruskaebusele lisatud õiguskantsleri
4. veebruari
5. a kirja nr 7-6/210307/
6. Ringkonnakohus võtab selle kirja asja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

Nimetud õiguskantsleri kirjas selgitab õiguskantsler MES-le esitatud laenutaotluse kohta tehtud haldusakti vaidlustamist ja märgib, et keelduva haldusakti saamisel on ettevõtjal võimalik pöörduda halduskohtusse. Käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta kaebajad aga laenutaotluse kohta tehtud otsust, vaid ei nõustu MES-i laenulepingu üldtingimuste kohaldamisega laenulepingule. Ringkonnakohus selgitab, et MES-i laenude andmise menetluse puhul on tegemist mitmeetapilise menetlusega. Lepingu sõlmimisele eelnenud menetlusest tõusetunud vaidlused isiku ja avaliku võimu vahel oma iseloomult avalik-õiguslikud ning kuuluvad läbivaatamisele halduskohtus. Seejärel lepingulistest suhetest tõusetud vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3 14. Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus Y.Y. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. juuni 2024. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4