2-24-15953/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-15953 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad X hagi Y vastu elatise nõudes 4500 eurot Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood xxxxxxxxxxxx; epost xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxxx; viibimiskoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
3. Välja mõista Ylt elatis X kasuks alates 21.10.2024 kuni X täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
4. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7. Elatise summad kanda iga kalendrikuu
8. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.
9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. X (hageja) esitas hagi Y (kostja) vastu elatise nõudes. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avaliku e-toimiku vahendusel 12.11.
11. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud. Hagiavalduses on hageja märkinud, et soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas ning samas märkinud ära ka, et soovib elatist summas 500 eurot. Kohus on selgitanud 21.10.2024 määruses, et kui hageja soovib elatist üle miinimumsumma, siis tuleb hagejal enda vajadusi põhjendada ja lisada hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad kõiki tehtavaid kulutusi. Hageja ei ole kohtule oma vajadusi põhjendanud ega täiendavaid tõendeid kohtule esitanud, seega ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine üle kehtiva miinimummäära. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
12. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
13. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kohus selgitab, et hageja on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus on kohtule esitatud 21.10.
14. Seega on hageja õigustatud elatist nõudma alates 21.10.
15. 2 TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3