← Eesti

1-24-5621/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise kuupäev, 19. detsember 2024, Tallinn, koht ja asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-5621 (2

§ 424lg 2 (mootorsõiduki korduv juhtimine joobeseisundis) eest.

3) 17.11.2022: S.

§ 424

lg 1 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) eest; 4) 10.04.2017: S.

§ 424(mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) eest; 5) 18.12.2014: S.

Šadrikovi karistati LS § 224 lg 1 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) eest; 6) 21.03.2013: S.

§ 329(karistuse kandmisest kõrvalehoidumine) ja Kar

S § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) eest; 7) 19.06.2012: S.

§ 424

(mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) eest; 8) 10.03.2008: S.

§ 329

(karistuse kandmisest kõrvalehoidumine) eest; 9) 10.10.2007: S.

§ 329

(karistuse kandmisest kõrvalehoidumine) eest; 10) 17.05.2007: S.

§ 424

(mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) eest; 11) 07.10.2003: S.

§ 422

lg 1 (mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm) ja KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) eest.

  1. Maakohus on õigesti järeldanud, et S. Šadrikovi iseloomustavad andmed – s.o varasem korduv karistatus samaliigiliste tegude eest ja teo toimepanemine üsna pea peale eelmist kohtuotsust – välistavad kergemaliigilise karistuse kohaldamise. Kuigi kehtivaid kriminaalkaristusi on S. Šadrikovil vaid kaks, võib karistuse mõistmisel võtta eripreventiivse kaalutlusena arvesse ka varasemaid arhiveeritud karistusi samaliigiliste tegude eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. novembri
  3. a otsus asjas nr 4-224139, p-d 12-14). Maakohus käsitles otsuses ka kaitsja väiteid selle kohta, et vangistus tooks kaasa ebasoodsad tingimused süüdistava elu- ja töökoha osas, kuid leidis, et see ei välista vangistuse kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Mõistetavalt kaasneb vangistusega vabaduse kaotuse kõrval teisigi ebameeldivaid tagajärgi, mida tuleb arvesse võtta eeskätt eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades. Arvestades S. Šadrikovi varasemaid karistusi ei ole aga võimalik töökoha kaotus midagi sellist, mis õigustaks tema karistamise järjekordse – ja võib öelda isegi järjepideva – rikkumise eest kergema karistusliigiga. Maakohus on õigesti viidanud ka sellele, et vangistuse ajal korteris temperatuuri hoidmise küsimusega on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kahju ärahoidmiseks on teisigi võimalusi (pöörduda sõprade või sugulaste poole; soetada ligikaudu 20 euroga nn elektroonilise külmavalvuri; tühjendada 4

(6)1-24-5621 veetorud vmt). Igal juhul ei välista apellatsioonis esitatud kõhklus selle kohta, kas kohalik omavalitsus saab tõhusalt toa kütmisega abistada, vangistuse kohaldamist. Prokurör märgib tabavalt, et karistust ei mõisteta selle järgi, mis süüdistatava elukorraldusele kõige paremini sobib.
  1. Maakohus on jäänud seadusega lubatud kaalutlusruumi piiresse ka S. Šadrikovile kuuluva sõiduauto konfiskeerimisel. Kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. novembri
  3. a määrus asjas nr 3-1-1-88-15, p 10). Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (Riigikohtu üldkogu
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-37-07, p 23). Maakohus on jälgitavalt selgitanud, miks on põhjendatud alus arvata, et S. Šadrikov paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi ning leebemad meetmed teda samalaadsete süütegude toimepanemisest ei heiduta. Ringkonnakohus möönab, et maakohus viitas konfiskeerimisotsust põhjendades eeskätt varasematele joobes juhtimistele, milles S. Šadrikovi seekord ei süüdistata. Samas viitas maakohus asjakohaselt sellele, et joobes juhtimise kuriteod pani S. Šadrikov toime
  6. novembril 2022 (Harju Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsus) ja
  9. mail 2024 (Pärnu Maakohtu
  10. mai
  11. a otsus) just sama sõiduautot kasutades. Samuti ei saa kolleegium mööda vaadata sellest, et S. Šadrikovi karistusregistri väljavõttest tulenevalt on mootorsõidukiga vaheldumisi KarS §s 424 ning §-s 329 sätestatud kuritegude toimepanemine kujunenud tema käitumisharjumuseks. Varasemalt on S. Šadrikovi KarS § 329 järgi karistatud kolmel korral. Asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine on ajutine ning seekord ei süüdistata S. Šadrikovi joobes juhtimises, ei väära seega maakohtu seisukohta, mille kohaselt on põhjendatud alus arvata, et S. Šadrikov jätkab sama sõidukiga samalaadsete kuritegude toimepanemist.
  12. Asjaolu, et S. Šadrikovil on sõiduki ostuhinnast võib olla tasumata veel 2500 eurot, auto konfiskeerimist ei välista. Niisamuti ei välista sõiduki konfiskeerimist see, et seda võib olla tarvis tööle sõitmiseks. Sellele pidanuks S. Šadrikov – keda oli eelnevalt 9 korda sõidukiga seotud kuritegude eest kriminaalkorras karistatud – mõtlema enne
  13. septembri
  14. a autosõitu. Sealjuures märgib prokuratuur õigesti, et kuna S. Šadrikovilt on alates
  15. juunist
  16. a juhtimisõigus ära võetud, on ta niikuinii pidanud leidma liiklemiseks alternatiivseid võimalusi. Neid võimalusi saab kasutada ka edaspidi. Maakohus võttis konfiskeerimise karistuslikku mõju õigesti arvesse ka vangistuse mõistmisel (vt eespool viidatud Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-1-37-07, p 23 ning kriminaalkolleegiumi
  17. detsembri
  18. a otsus asjas nr 3-1-1-82-14, p 11). Nimelt nähtub maakohtu otsusest, et maakohus on karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest väiksemas määras arvestanud ka konfiskeerimist.
  19. Kokkuvõtvalt jääb Pärnu Maakohtu
  20. novembri
  21. a otsus KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ehkki menetluskulud jääksid KrMS § 185 lg 2 alusel S. Šadrikovi kanda, ei ole ringkonnakohtule menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(6)1-24-5621 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.