Obsah (7)

§ 407§ 444§ 163§ 174§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-140350 Tsiviilasi OÜ GS

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus teha hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Asjaolud

1. Hageja nõue tuleneb kostja ja TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) vahel 06.07.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 8732043, mille alusel sai kostja krediiti kauba (sülearvuti jm seadmed) ostmiseks Hobby Hall GROUP OÜ-st summas 968,34 eurot (intressimäär algsummalt 25% aastas ja laenujäägilt 38,10% aastas, lepingu- ja haldustasu 0, 60 kuud, igakuine tagasimakse
2. kuul 41,43 eurot, edaspidi 36,31 eurot, viimane makse 10.07.2026).
3. Kostja ei teinud lepingu täitmiseks mitte ühtegi makset. Laenuandja saatis kostjale 08.11.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava 14-päevase tähtajaga võla tasumiseks ning ütles 23.11.2021 laenulepingu üles ning teatas ühtlasi laenuandja nõude loovutamisest hagejale.
4. OÜ GS Core nõuab S.H.-lt 968,34 euro põhivõlgnevuse, 140,02 euro intressi, 48,50 euro sissenõudekulude, 473,02 euro sissenõutavaks muutunud viivise (25.11.2021-22.11.2023) ja põhinõudelt jooksva viivise väljamõistmist 0,0671% päevas al 23.11.
5. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
7. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja kohustuste tegelikku suurust. Kohus nendib, et kuumakse 36 euro peaks olema jõukohane igale püsivat sissetulekut omavale isikule, kuid kui isik omab lisaks eelnevale veel kümneid järelmakse ja kiirlaene (mida saab tuvastada vaid pangakonto väljavõtte alusel), siis võib ka 36 eurot kuus olla raskesti täidetav. Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
8. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 968,34 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Põhinõuet ja seadusjärgset viivist ületavas osas, sh teenus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata. 3

§ 163lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ca 78% ulatuses, seega jäävad hageja kulud 78% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 12. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (

§ 4842).

Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 335 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 261,30 eurot (78%). 13. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4