) § 475 lg 1 p 7 kohaselt on lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks hagita asi.
477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lähenemiskeelu kohaldamise nõue
lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus 2
§-d 334-340, 363-370).
lg 2 ja 3, § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele järgmised andmed: 1) avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (avalduse alus); 2) avaldaja selgelt väljendatud nõue (avalduse ese) ning sellest nõudest lähtudes avaldust ka menetletakse; 3) kostja kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 4) kostja aadress ning sidevahendite andmed. Hageja on avalduses märkinud, et taotleb koos abikaasaga lähenemiskeeldu, samas ei ole hageja abikaasa kohtule allkirjastatud avaldust esitanud. Samuti ei ole hageja välja toonud selget nõuet, sh ei ole piiritletud lähenemiskeeldu ruumiliselt ega ajaliselt. Kohtule esitatud nõue peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu kohtulahendi tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka kohtule esitatud nõue. Kohtule esitatud avalduses ei ole märgitud kostja isikukoodi, aadressi ega sidevahendite andmeid. Avalduses esinevad ulatuslikud puudused. 6. Eeltoodud avalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul avalduse menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse menetlusse võtmata
477 lg 1, § 371 lg 1 pde 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane avaldus. Kahju hüvitamise nõue 7. Hageja on hagis märkinud, et soovime esitada kahjunõude summas 2000 eurot. Hageja nõue on ebaselge. Samuti on välja toomata selle nõude aluseks olevad asjaolud. 7.1.
lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi
Hagis tuleb selgelt välja tuua, kellelt, kelle kasuks ja millise summa välja mõistmist taotletakse. Hagejal on võimalik oma nõue sõnastada näiteks järgmiselt: välja mõista X.K-lt T.U kasuks 2000 eurot. 3
lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Kohus ei saa ise esitatud tõenditest asjaolusid otsida, vaid pool peab vastavad asjaolud hagis välja tooma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Hageja taotleb vaimse kahju eest 2000 eurot. Kohtul ei ole praegusel juhul võimalik hageja nõuet kvalifitseerida, sest hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, sh milles kahju täpselt seisneb; millistel asjaoludel on kahju tekkinud; kuidas on kujunenud kahju suuruseks 2000 eurot. 8.
lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv.
lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot.
Riigilõivude määrad on sätestatud RLS §-s 59 ja selle lisas nr
Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 10. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 11.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.