KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. september 2018, Tartu Kriminaalasja number 1-15-11032 Kohtukoosseis Mati Kartau, Juhan Sarv, Tiit Lõhmus X.X.

§ 73lg-te 1-3 alusel kohe ärakandmisele 2 kuud vangistust.

Ülejäänud karistust, s.o 3 aastat ja 4 kuud vangistust, ei pööratud täitmisele tingimusel, et X.X. ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 9. E. Mikenberg mõisteti OÜ-ga Setu Veis seotud neljandas episoodis õigeks. Ülejäänud osas tunnistati E. Mikenberg KarS § 210 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 10 kuud,

§ 73lg-te 1-3 alusel kohe ärakandmisele 2 kuud vangistust.

Ülejäänud karistust, s.o 3 aastat ja 8 kuud vangistust, ei pööratud täitmisele tingimusel, et E. Mikenberg ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. E. Mikenbergilt mõisteti konfiskeerimise asendamiseks välja 18 232,44 eurot.

1. K. Viitkin mõisteti OÜ-ga Setu Veis seotud esimeses ja kolmandas episoodis, OÜ-ga Veskivilly seotud teises episoodis ja OÜ-ga Megarunner seotud episoodis õigeks. K. Viitkin tunnistati KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi süüdi OÜ-ga Setu Veis seotud teises ja neljandas episoodis ning teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640 eurot.
2. Kriminaalmenetlus E. Anioti süüdistuses KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi OÜ Veskivilly esimeses episoodis lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumisega. E. Aniott tunnistati KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi süüdi OÜ-ga Veskivilly seotud teises episoodis ning teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 2 700 eurot. 4 Apellatsioonide taotluslik osa
3. X.X. i kaitsja vandeadvokaat K. Lind taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja X.X. i õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotletakse maakohtu otsuse tühistamist X.X. ile mõistetud karistuse osas ning kergema karistuse mõistmist. Ühtlasi taotletakse X.X. i õigusabikulude riigi kanda jätmist.
4. K. Viitkini kaitsja vandeadvokaat C. Soosaar taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti K. Viitkin süüdi KarS §-de 25 lg 2 - 210 lg 2 järgi OÜ Setu Veis teises ja neljandas episoodis ning karistati rahalise karistusega 640 eurot, samuti osas, millega mõisteti K. Viitkinilt välja sundraha 705 eurot ja jäeti valitud kaitsja tasu 6123,06 eurot K. Viitkini kanda. Tühistatud osas taotletakse uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista K. Viitkin talle esitatud süüdistustes täielikult õigeks või lõpetada K. Viitkini suhtes menetlus OÜ Setu Veis teises episoodis KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumisega. Ühtlasi taotletakse K. Viitkini õigusabi kulude riigi kanda jätmist.
5. E. Anioti kaitsja vandeadvokaat C. Soosaar taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti E. Aniott süüdi KarS §-de 25 lg 2 - 210 lg 2 järgi OÜ Veskivilly teises episoodis ning karistati rahalise karistusega 2700 eurot, samuti osas, millega mõisteti E. Aniotilt välja sundraha 705 eurot ja jäeti valitud kaitsja tasu 9032,08 eurot E. Anioti kanda. Tühistatud osas taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista E. Aniott talle esitatud süüdistuses õigeks. Ühtlasi taotletakse tema õigusabikulude riigi kanda jätmist.
6. E. Mikenberg ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Objartel taotlevad: - maakohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Mikenberg tunnistati süüdi OÜ Setu Veis I-III episoodis, OÜ Megarunner episoodis, OÜ Veskivilly I-II episoodis ja OÜ Gateway episoodis ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 10 kuud,

§ 73lg-te 1-3 alusel kohesele ära kandmisele 2 kuud vangistust.

Samuti taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Mikenbergilt mõisteti konfiskeerimise asendamiseks välja 18 232 eurot 44 senti. - Tühistatud osas taotletakse E. Mikenbergi põhiõiguste riive tuvastamist seoses ebamõistliku menetlusajaga ja menetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel. - Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei rahulda eelmist taotlust, taotletakse kriminaalmenetluse lõpetamist kuritegude aegumistähtaja möödumise tõttu. - Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või kuritegude aegumise tõttu, taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista E. Mikenberg OÜ Setu Veis I-III episoodis, OÜ Megarunner episoodis, OÜ Veskivilly I-II episoodis ja OÜ Gateway episoodis õigeks. Samuti taotletakse õigeksmõistmise korral konfiskeerimise asendamise ja menetluskulude väljamõistmise tühistamist. - Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda eelnevates punktides toodud taotlusi, palutakse alternatiivselt kriminaalasja saatmist apelleeritud osas maakohtule uueks arutamiseks. - Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda eelnevaid taotlusi, taotletakse maakohtu otsuse tühistamist E. Mikenbergile mõistetud karistuse osas ning E. Mikenbergi karistamist rahalise karistusega sanktsiooni piires. Vangistusega karistamise korral taotletakse mõistetud vangistuse kergendamist ning mõistetud vangistuse täies ulatuses KarS § 73 alusel täitmisele pööramata jätmist. - Veel taotletakse E. Mikenbergi õigeksmõistmise korral või kriminaalmenetluse 5 lõpetamisel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu talle välja mõista varalise – ja mittevaralise kahju hüvitis 6225 eurot, s.o statistikaameti poolt avaldatud brutokuupalga ulatuses iga viivitatud aasta eest perioodil 08.08.2012 – 06.10.

1. a, s.o ca 5,5 aastat (arvestades muuhulgas vara arestimist üle kahe aasta ja tõkendi elukohast lahkumise keelu talumisest tulenevaid piiranguid ja menetlusest tulenevaid hingelisi üleelamisi). - Alternatiivselt taotletakse E. Mikenbergile mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamiseks õiglast hüvitist ringkonnakohtu äranägemisel.
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka prokurör M. Lellep, kes taotleb E. Mikenbergi süüdimõistmist KarS §-de 22 p 3 - 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi OÜ-ga Setu Veis seotud IV episoodis. Prokurör palub jätta süüdistatavale mõistetud karistuse muutmata ja riigi õigusabi kulud E. Mikenbergi kanda. Prokurör taotleb ka E. Anioti süüdimõistmist KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi Veskivilly I episoodis ja talle 250 päevamäära suuruse rahalise karistuse mõistmist. E. Anioti keskmine päevamäär 2009 a. seisuga oli 27 eurot, seega taotleb prokurör talle karistuseks rahalist karistust summas 6735 eurot. Samuti taotleb prokurör E. Anioti riigi õigusabi kulude süüdistatava kanda jätmist. Veel taotleb prokurör K. Viitkini süüditunnistamist KarS §-de 25 lg-te 1 ja 2 – 210 lg 2 järgi Veskivilly II episoodis ja karistamist ühe aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. Viitkin ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus ringkonnakohtus
3. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu otsus on 291 lk pikk ja apellatsioonide maht on peaaegu 100 lk, siis käesolevas otsuses ei ole korratud kõiki maakohtu käsitlusi ja järeldusi, vaid on tehtud kokkuvõtlikud väljavõtted ilma konkreetsete tõendite paiknemisele viitamata (need viited nähtuvad maakohtu otsusest). Kohtuotsuste ühetaolise jälgitavuse tagamiseks ringkonnakohtu otsus oma ülesehituselt järgib maakohtu otsuse struktuuri.
4. Kõigepealt on toodud süüdistused episoodide kaupa, maakohtu põhjendused ja järeldused, siis neid süüdistusi puudutavad apellatsioonid ja ringkonnakohtu järeldused. Seejärel on käsitletud võimalikku aegumist, mõistliku menetlusaja küsimust, karistusi, konfiskeerimise asendamist ja SKHS-i sätete kohaldamist ning neis küsimustes esitatud apellatsioone. Lõpuks on toodud apellatsioonide lahendamise tulemus ja menetluskulude hüvitamine.
5. Ringkonnakohtu istungil kõik apellandid jäid oma apellatsioonide juurde. E. Mikenbergi taotlused helisalvestiste suhtes infotehnoloogia- ja hääleekspertiisi määramiseks ning ekirjavahetuse suhtes infotehnoloogiaekspertiisi määramiseks jäeti rahuldamata. Tõendite täiendavat uurimist ei toimunud. E. Mikenbergi taotlus käsitleda e-kirjavahetust, mida tal maakohtus viimases sõnas ei võimaldatud küllaldaselt teha, sai rahuldatud ringkonnakohtus kohtuvaidlustes. Ringkonnakohus käesolevas otsuses KrMS § 15 lg 2 p 2 alusel tugineb tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis apellatsioonimenetluses avaldati. X.X. ile, K. Viitkinile ja E. Mikenbergile esitatud süüdistus OÜ-ga Setu Veis seotud I episood
6. X.X. ja K. Viitkin ning E. Mikenberg esitasid 15.11.2010 PRIA Põlva büroos volitatud esindaja B.J. e kaudu OÜ Setu Veis nimelt MAK meetme nr 1.4.2 (põllumajandusministri 23.08.2010 määrus nr 87) raames loomakasvatusehitiste investeeringutoetuste avalduse koos lisadega, milles taotleti 499 979,48 euro suurust toetust Sika veiselauda rekonstrueerimiseks, lüpsikoja ehituseks ning tehnoloogiliste seadmete ostmiseks, kuid millise avalduse ja selle lisadega esitati PRIA-le teadlikult valeandmeid. Nimelt ei oleks X.X. ile kuuluv OÜ Ekso 6 Agro saanud toetust taotleda, kuna Kontserni kuuluv OÜ Ekso Farm taotles juba ise sama meetme raames ja ajal Vapa laudakompleksile toetust summas 7 822 999 krooni. Seega ei saanud MAK meetme nr 1.4.2 alusel kontserni kuuluv taotleja esitada programmiperioodil kontserni kohta rohkem kui 7 823 300 krooni suurust investeeringutaotlust.
7. Toetuse saamiseks taotles X.X. koos E. Mikenbergi ja K. Viitkiniga Sika veiselauda jaoks toetust kontserni mittekuuluva ja reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu OÜ Setu Veis nimelt. Selleks võõrandati tegelikkuses E. Mikenbergile kuuluv OÜ Setu Veis K. Viitkinile, misläbi sai K. Viitkin ka OÜ Setu Veis juhatuse liikmeks. Selleks, et X.X. il oleks võimalik läbi OÜ Setu Veis Sika veiselauda jaoks toetust taotleda, pidi investeeringuobjekt ja selle alune maa olema taotleja omandis, mistõttu müüdi OÜ-le Ekso Agro kuuluv Sika lauda kinnistu summas 965 000 krooni OÜ-le Setu Veis (tehingupoolteks olid X.X. ja K. Viitkin). Kuna OÜ-l Setu Veis taolised rahalised vahendid puudusid, andis AS Ekso OÜ-le Setu Veis näiliku laenutehingu alusel kinnistu ostusumma ulatuses laenu. Pärast laekumist AS Ekso kontolt OÜ Setu Veis kontole kanti see samal päeval OÜ Ekso Agro kontole edasi. Sealt kanti see omakorda samal päeval tagasi AS Ekso arvele.
8. Muuhulgas oli MAK meetme nr 1.4.2 alusel taotluse saamiseks vajalik, et põllumajandussaaduste – ja toodete müügitulu moodustaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50 % ettevõtja kogu müügitulust. Kuna OÜ-l Setu Veis müügitulu puudus, moodustati
9. a arve nr 1 kuupäevaga 04.12.2009 summas 196 000 krooni ja arve nr 2 kuupäevaga 20.12.2009 summas 44 000 krooni, milledest nähtuvalt oleks OÜ Setu Veis justkui müünud omatoodetud heina, kuigi tegelikkuses ei ole OÜ Setu Veis arvetel näidatud heina kunagi tootnud ega müünud. Arve tellija oli X.X. , faktiline koostaja E. Mikenberg ja allkirjastaja L.T. e. Seejärel koostati E. Mikenbergi korraldusel OÜ Setu Veis 2009 a. majandusaruanne, milles kajastati tehingute alusel tekkinud müügitulu seoses heina müügiga. Lisaks koostati E. Mikenbergi, X.X. i ja K. Viitkini koostöös 2010 novembris uus OÜ Setu Veis majandusaasta aruanne, milles oli võrreldes varasemaga muudetud äriühingu majandusandmeid selliselt, et need vastaksid toetuse taotlemiseks vajalikele tingimustele. Seeläbi kinnitati veelkord äriregistrile esitatud OÜ Setu Veis 2009 a. majandusaasta aruandes arvete 1 ja 2 alusel heina müügist tekkinud näilikku müügitulu.
10. Lisaks oli nõutav ka see, et investeeringuobjekti ehitusmaksumuse väljaselgitamiseks oleks võetud vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. X.X. ja K. Viitkin ning E. Mikenberg leppisid kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid need koostatakse ise. Selleks kasutas X.X. OÜ UPA Building (juhatuse liige M.A. ) nime ja andmeid, mille tegevjuhiks ja osanikuks oli tema tuttav A.T. . Hinnapakkumised koostas E. Mikenberg koostöös B.J. ega, kes sai korraldused oma tööandjalt X.X. ilt. Juurde koostatud kaks näilikku kõrgema hinnaga konkureerivat pakkumist võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida odavaima pakkumise teinud OÜ UPA Buildingu. X.X. i, A.T. i ja M.A. u positiivse investeeringutoetuse määramise otsuse korral pidi OÜ UPA Buildingu asemel ehitustegevust korraldama X.X. AS Esko kaudu, mis oleks võimaldanud tal hoida investeeringu elluviimist ja kulutusi kontrolli all.
11. Viimaks sai MAK meetme 1.4.2 alusel toetust taotleda vaid looma – või linnukasvatusega tegelev ettevõte. Kuna OÜ Setu Veis ei täitnud ka sedagi nõuet, siis vormistasid süüdistatavad investeeringutaotluse menetlemise käigus viis OÜ-le Ekso Agro kuuluvat veist põllumajandusloomade registris ümber OÜ Setu Veis nimele. Tegelikkuses jäid loomad edasi OÜ Ekso Agro omandisse.
12. Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA peadirektori 06.04.2011 käskkirjaga nr 13-6/628 ei määratud OÜ-le Setu Veis toetust seoses sellega, et rahuldamisele kuulusid taotlused, millised olid hindepunktide põhjal 7 paremusjärjestuses eespool. Maakohtu järeldused
13. OÜ SMS Market osa omandamine toimus vahetult enne OÜ Setu Veis investeeringutoetuse avalduse PRIA-le esitamist. Maakohtu hinnangul kandis äriühingu osa ost K. Viitkini nimele ja viimase nimetamine juhatuse liikmeks eesmärki varjata X.X. i seotust antud äriühinguga (maakohtu otsuse lk 34-36)
14. Investeeringutaotluste esitamisega kaasnenud erinevate isikute tolleaegse suhtluse kohta on kriminaalasja materjalide hulgas tõenditena arvukad E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste 29.11.2016 vaatlusprotokolli juurde kuuluvad e-kirjad ja nende manuste väljatrükid. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.08.2016 läbiotsimismääruse alusel teostati E. Mikenbergi elukohas ja MTÜ-s Eesti Tööküsimuste Keskus (XXX ) läbiotsimine. Läbiotsimise käigus võeti muuhulgas ära E. Mikenbergi sülearvuti Apple MacBook Pro seerianumbriga CO2KT1MRFFT1 ja sülearvuti Apple seerianumbriga W883314VYJZ, mille kohta koostati vaatlusprotokoll. Juba 08.12.2016 kohtuistungil tõstatasid kaitsjad vaidluse nimetatud vaatlusprotokolli koos lisadega tõenditena lubatavuse üle. Maakohus leidis, et 29.11.2016 vaatlusprotokoll koos lisadega on lubatav tõend vaatamata asjaolule, et e-kirjad on leitud teises kriminaalasjas toimetatud läbiotsimise käigus. Kohtupraktikas on omaks võetud põhimõte, et ühe kuriteokahtluse uurimiseks toimetatud läbiotsimise käigus leitud tõend on üldjuhul kasutatav teise kuriteo tõendamiseks (RKKKo nr 3-1-1-93-15, p-d 59-62). Maakohtul puudub alus asuda seisukohale, et kriminaalasjas nr 15278001680 läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Ühtlasi leidis maakohus, et vaidlusaluse e-kirjavahetuse toimumise ajal, s.o 2012 a. ei olnud jurist M. Leis süüdistatavate K. Viitkini, X.X. i ja E. Anioti kaitsjaks KrMS § 42 lg 1 p 1 tähenduses, kuna kahtlustused on esitatud alles
15. a sügisel. E-kirjavahetus on toimunud kaks aastat varem ja siis ei olnud süüdistatavad isegi teadlikud käimasolevast kriminaalmenetlusest (maakohtu otsuse lk 36-38).
16. Määruse nr 87 § 2 lg 1 kohaselt saab toetust taotleda veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- või linnukasvatusega tegelev ettevõtja. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal ühtegi veist OÜ-l Setu Veis tegelikult ei olnud, vaid nende põllumajandusloomade registrisse kandmine on korraldatud hiljem. 29.12.2010 taotlusest põllumajandusloomade registrile nähtub, et viis looma on liikunud OÜ-lt Ekso Agro OÜ-le Setu Veis, kusjuures loomakasvatushoone nr EE 10818 on jäänud samaks. Taotlusele on endise loomapidaja esindajana märgitud E. Aniott ja uue loomapidaja esindajana K. Viitkin. Maakohtu hinnangul on tunnistaja P.L. ütlustele tuginedes tõendamist leidnud, et loomade üleminek oli näilik ning tegelikkuses olid loomad siiski OÜ Ekso Agro omandis loomi talitasid endiselt OÜ Ekso Agro töötajad ning loomade söötmine ja piimatoodang oli ühine OÜ Ekso Agro loomadega. Kuigi E. Anioti ütlustest tuleneb, et OÜ Setu Veis ostis loomad, puuduvad asjas igasugused tõendid, et OÜ Setu Veis oleks loomade eest tasunud. Samuti puuduvad igasugused tõendid, et OÜ Setu Veis oleks tasunud OÜ-le Ekso Agro mingeid kulusid seoses loomade hooldamisega. Nagu nähtub OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandest, on äriühing oma müügituluna näidanud üksnes söödakultuuride ja heintaimede kasvatusest saadud tulu. Igasugune loomakasvatusest saadud tulu on puudunud. X.X. i ja E. Mikenbergi seotusele loomade põllumajandusloomade registris ümbervormistamisele viitab E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olev E. Mikenbergi 31.12.2010 e-kiri B.J. ele (maakohtu otsuse lk 55-56).
17. OÜ Setu Veis on investeeringutoetuse avalduses kinnitanud, et tema 2009 a. müügitulu oli 240 000 krooni, mis saadi tervikuna heina müügist. Selleks esitati PRIA-le 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr 2 kogusummas 240 000 krooni. Viidatud müügitulu summas 240 000 8 krooni on märgitud nii OÜ SMS Market 11.08.2008 –31.12.2009 majandusaasta aruandes, mille on digitaalselt allkirjastanud juhatuse liige L.T. e 06.10.2010 kui ka OÜ Setu Veis 11.08.2008 – 31.12.2009 majandusaasta aruandes, mille on digitaalselt allkirjastanud juhatuse liige K. Viitkin 11.11.
18. OÜ SMS Market osa kuulus kuni 2010 a. sügiseni OÜ-le Gateway (mis kuulus E. Mikenbergile) ning juhatuse liikmeks oli L.T. e, seega teavad OÜ SMS Market 2009 a. tegevuse ja müügituluga seonduvat just nimetatud isikud.
19. Tunnistaja L.T. e keeldus 05.10.2016 kohtuistungil ütluste andmisest põhjusel, et on olnud asjas kahtlustatavaks ja ütlused võivad teda ennast süüstada. Maakohtu hinnangul on L.T. el olnud alus ütluste andmisest keelduda KrMS § 71 lg 2 p 1 alusel. Kriminaalasja materjalide hulgas on tunnistaja L.T. e kohtueelse menetluse käigus antud ütlused, s.o kahtlustatavana ülekuulamise 19.09.2014 ja 22.04.2014 protokollid koos lisadega (XVIII kd, tl 50-77), mille kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võttis. Kuna L.T. e keeldus ütluste andmisest, siis süüdistatavad ja nende kaitsjad kohtuistungil teda küsitleda ei saanud. Seetõttu tuleb L.T. e ütluste tõendina kasutamisel arvestada KrMS §-s 15 lg 3 sätestatuga, millest tulenevalt üksnes või valdavas ulatuses tema ütlustele tugineda ei saa. Kuid maakohtu arvates asjaolude osas, mille kohta on ütlusi andnud L.T. e, on võimalik järeldusi teha peale tema ütluste ka muude tõendite alusel.
20. L.T. e on andnud ütlusi, et 2009 a. lõpu poole palus E. Mikenberg tal allkirjastada kaks tema poolt koostatud heinamüügi arvet. Arvete koostamist L.T. e ei kinnitanud. 2010 a. pöördus E. Mikenberg L.T. e poole majandusaasta aruande kinnitamiseks. 2012 a. soovis E. Mikenberg, et L.T. e tuleks PRIA vastu esitatud kaebuse asjas halduskohtusse tunnistajaks 2009 – 2010 a. toimunud majandustegevuse osas. E. Mikenberg ja M. Leis soovisid, et L.T. e kinnitaks, et 2010 a. on ettevõte tegelenud põllumajandusega, s.o heina niitmisega Tartumaal.
21. Tunnistaja P.L. 24.11.2016 ütluste kohaselt töötas ta 2010 a. OÜ-s Leges Consult raamatupidajana ja osutas raamatupidamisteenust muuhulgas OÜ-le SMS Market. E. Mikenberg tõi paberid büroosse, soovides OÜ SMS Market 2009 a. majandusaasta aruande koostamist. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse väljatrükist nähtub, et OÜ Setu Veis majandusaasta aruannet alustas 24.08.2010 P.L. ning aruande esitas 06.10.2010 L.T. e. P.L. alustas aruannet uuesti 05.11.2010 ning aruande esitas 11.11.2010 K. Viitkin. 06.10.2010 ja 11.11.2011 esitatud aruannete võrdlemisel selgub, et hilisemalt koostatud aruandes on muudetud müügitulu EMTAK koodi. Esimeses aruandes on see 01291, s.o muude mitmeaastaste taimede kasvatus ja 70221, s.o äri- ja muu juhtimisalane teenus. Hilisemas aruandes 01199, s.o söödakultuuride ja heintaimekasvatus.
22. E. Mikenberg on kinnitanud, et tema teada tegeles OÜ SMS Market (hilisem OÜ Setu Veis) heina kasvatamisega E. Mikenergile kuuluval Aava kinnistul, mille ta oli äriühingule andnud tasuta kasutamiseks. Samas 20.04.2009 maarendilepingu kohaselt andis E. Mikenberg Aava maaüksuse pindalaga 19,1 ha rendile kuni 30.10.2013 OÜ-le Meiledor.
23. Tunnistaja L.T. e väitel sai ta 2010 a. teadlikuks OÜ SMS Market omaniku poolt 2009 a. suvel tehtud korraldusest tegeleda heina müügiga. L.T. e kinnitusel ta sellisest korraldusest varem teadlik ei olnud. Kriminaalasja materjalide hulgas on tõendina OÜ SMS Market ainuosaniku 12.06.2009 otsus, mille kohaselt ainuosanik OÜ Gateway juhatuse liige E. Mikenberg on otsustanud muuhulgas alustada põllumajandus tootmistegevusega, milleks võtta rendile heinamaid ja toota 2009 – 2010 müügiks heina. Muuhulgas on märgitud, et juhatuse liikmel L.T. el tuleb korraldada heina niitmine, kogumine ja pakendamine ainuosaniku OÜ Gateway ja E. Mikenbergi poolt eraldatud vahenditest. E. Mikenberg kinnitas 09.03.2017 kohtuistungil, et OÜ SMS Market ainuosaniku 12.06.2009 otsus on kirjalikult vormistatud 20.02.2012 seoses kohtuvaidlusega. Seega tõendavad nii tunnistaja L.T. e kui ka süüdistatava E. Mikenbergi ütlused, et OÜ SMS Market ainuosaniku 12.06.2009 9 otsus on koostatud selles märgitud ajast mitu aastat hiljem. Seega ei tõenda dokument E. Mikenbergi väidet, et ta oli L.T. ele 2009 a. andnud korralduse hakata heina tootma.
24. Muuhulgas on E. Mikenberg Tartu Halduskohtus 28.11.2012 tunnistajana üle kuulamisel avaldanud, et aastatel 2008-2010 kasutas OÜ Setu Veis E. Mikenbergi Aava kinnistut, millelt niidetud hein kuulus maa kasutajale.
25. Asjatundja R. Viiralti 15.11.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on Eesti kliimas heina võimalik toota alates maikuu lõpust kuni augustini. Ühelt heinamaalt ühel hooajal kaks korda kuiva heina tegemise asjatundja välistas. L.T. e sai OÜ SMS Market juhatuse liikmeks 2008 a. lõpus ning asjatundja ütluste kohaselt kuiva heina siis enam toota ei saanud. Seega ei ole eluliselt usutav, et L.T. e tegeles 2008 a. Aava kinnistul kuiva heina tootmiseks.
26. Muuhulgas tuvastas maakohus, et 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr 2 alusel ei ole OÜ-le SMS Market reaalselt tasutud. OÜ SMS Market bilansist koos kasumiaruandega perioodidel 01.01-11.10.2010 ja 11.08.2008-31.12.2009 nähtub, et väljatrüki tegemise hetkel on kassasse laekunud 240 000 krooni ning kassas on kokku 281 720 krooni. Ka OÜ SMS Market osa võõrandamise lepingus on pooled kinnitanud, et kassa summas 281 720 krooni on ostjale üle antud, samas on ebaselge, kes kellele kassa üleüldse edasi andis. Maakohtu arvates, kuna OÜ SMS Market tegevust juhtis E. Mikenberg, on eluliselt usutav, et kassa oli tema käes, mis omakorda tekitab kahtlusi, kas kassa üleüldse eksisteeris. Kuna OÜ SMS Market müüdi hinnaga 12 000 krooni, kuigi kassas oli väidetavalt 281 720 krooni, siis viitab see asjaolule, et tegelikkuses lepingus märgitud vara ei eksisteerinud. Samuti, pärast osa võõrandamist K. Viitkinile, tuli OÜ Setu Veis tegevust finantseerida erinevate laenudega. Olukorras kus kassas on väidetavalt 281 720 krooni, on ebaloogiline laenu võtmine tunduvalt väiksemate väljaminekute jaoks.
27. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et heina tegelikkuses ei toodetud ega müüdud ning arvete koostamise eesmärgiks oli luua väärmulje antud tehingute toimumisest.
28. Hinnapakkumised seoses lauda rekonstrueerimise, lüpsikoja ehituse, lauda tehnoloogiliste seadmete ja lüpsikoja tehnoloogiliste seadmetega võitis OÜ UPA Building, kelle juhatuse liige kuni 2012 a. oli A.T. . 2010 a. küsis X.X. temalt luba OÜ UPA Building nime kasutamiseks hinnapakkumiste tegemisel, milleks A.T. nõusoleku andis. Ise A.T. hinnapakkumist teinud ei ole. OÜ UPA Building juhatuse liige on M.A. , kes ei ole samuti mingisugust hinnapakkumist äriühingu nimelt teinud. Samuti kinnitab OÜ Kental Ehitus endine juhatuse liige, et tema OÜ Kental Ehitus nimelt hinnapakkumist ei teinud. OÜ-s Krona Teetööd 2010 a. juhatajana töötanud T. Raig kinnitab, et äriühing hinnapakkumist OÜ-le Setu Veis teinud ei ole.
29. Kuna hinnapakkumised on viidatud äriühingute poolt PRIA-le esitanud OÜ Setu Veis, on alust arvata, et hinnapakkumised koostas keegi OÜ-s Setu Veis investeeringutaotlustega tegelenud isik. Kuigi E. Mikenberg eitab kategooriliselt enda seost hinnapakkumistes näidatud andmete kujunemisega, on see väide ümber lükatud E. Mikenbergi ja B.J. e vahelise e-kirjavahetusega. Nimelt on vaatlusprotokolli lisade hulgas E. Mikenbergi ja B.J. e vaheline e-kirjavahetus, kus on arutletud OÜ Setu Veis hinnapakkumistega seonduvat. Viimasest nähtub, et hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena, kusjuures just E. Mikenbergi antud näpunäidete alusel.
30. 10.11.2010 B.J. e e-kirjas tehtud viide „X.X. ile“ annab alust arvata, et pakkumistega oli seotud ka X.X. . Viimase seotust tegelikkusele mittevastavate pakkumiste tegemisega kinnitavad otseselt tunnistaja A.T. i ütlused, mille kohaselt oli X.X. küsinud temalt luba pakkumistel kasutada OÜ UPA Building andmed.
31. Kuna PRIA peadirektori 06.04.2011 käskkirja alusel jäeti OÜ Setu Veis investeeringutaotlus 10 rahuldamata, siis esitas OÜ Setu Veis esindaja B.J. vaide, paludes muuta hindepunktide arvu 5 võrra suuremaks ja määrata investeeringutoetus. Vaides on ebaõigeks peetud PRIA poolt 0 punkti andmist põhivara tulemuslikkuse eest. Vaide esitamisega hoidis taotleja PRIA-t jätkuvalt eksituses selles, nagu vastaks OÜ Setu Veis kõigile investeeringutoetuse saamise nõuetele. Nagu kohus eespool tuvastas, siis tegelikult OÜ Setu Veis kõigile toetuse saamiseks vajalikele nõuetele ei vastanud. Vaide esitamise eesmärgiks oli jätkuvalt saavutada toetuse väljamaksmine OÜ-le Setu Veis. Seetõttu leiab maakohus, et vaide esitamisega jätkasid OÜ Setu Veis nimel tegutsevad isikud pettuse teel investeeringutoetuse saamise plaani elluviimist. Kuigi vaide on esitanud B.J. , on ta jätkuvalt tegutsenud K. Viitkini volituse alusel.
32. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et valeandmete esitamisega on seotud X.X. ja E. Mikenberg. Investeeringutoetuse taotlemine valeandmeid kasutades toimus X.X. i korraldusel, ta oli teadlik nõutava müügitulu puudumisest, hinnapakkumiste läbi viimata jätmisest ja taotlejal loomade puudumisest. E. Mikenberg korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist. E. Mikenberg on ise vahetult osalenud näiliku müügitulu ja tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumiste tekitamises. X.X. it OÜ Setu Veis I episoodis puudutav apellatsioon
33. X.X. i kaitsja märgib, et maakohtu hinnangul on loomade üleminek olnud näilik (maakohtu otsuse lk 56-57). Kaitsja leiab, et kuna loomad on vallasasjad, siis on piisav poolte kokkulepe ja asja üleandmine, mis enamasti toimub deklaratiivselt (registreerides selle informatiivses registris või andes sellest kolmandatele isikutele teada) või kaudselt (võtmete üleandmine). Sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta, kui pooled on kokku leppinud omandi üleminekus, siis ei saa seda ka teisiti hinnata. PRIA-le teavituse tegemine kinnitab vaid poolte taolist tahet ning ükski osapool ei ole eitanud ka omandi üleminekut. Seega on maakohus vääralt kohaldanud tsiviilõiguse põhimõtteid ja eiranud AÕS § 36 lg 2 sätestatut.
34. Maakohus on tuginenud L.T. e kui tunnistaja ütlustele, samal ajal avaldades KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (maakohtu otsuse lk 69). Kaitsja on seisukohal, et viidatud normi sõnastusest tulenevalt ei saa sel alusel isiku ütluseid avaldada, samuti on tunnistaja ja kahtlustatava staatus ning õigused oluliselt erinevad.
35. Maakohus on tuginenud E. Mikenbergi ütlustele, mis on antud halduskohtumenetluses tunnistajana (maakohtu otsuse lk 65). Jääb arusaamatuks, mis alusel on vastavad ütlused avaldatud ja mis tõendi liigiga on tegemist. Kaitsja leiab, et kuna tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga, siis on ilma seadusliku aluseta avaldatud teises kohtumenetluses antud ütlused, mida kaitsja hinnangul kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda.
36. Maakohus on sidunud X.X. i ja müügitulu puudumise sellega, et kuna tõenäoliselt kassas raha ei olnud, pidi X.X. olema teadlik ka müügitulu puudumisest varasematel perioodidel, kui tal puudus igasugune (ka abikaasa kaudu) kokkupuude äriühingu tegevusega (maakohtu otsuse lk 69). Kaitsja hinnangul ei tähenda ebamäärane alus kahtlemiseks seda, et isikul kindlasti tekkis alus kahtluseks. Seejuures on keeruline ette kujutada, kuidas saanuks isik täiendavalt kontrollida, kas äriühing on varasemalt perioodidel heina müügiga vms tegelenud.
37. X.X. it on seostatud hinnapakkumisega viisil, kus kõik kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks (maakohtu otsuse lk 72). Maakohtu argumentatsioon tugineb sellele, et ühe pakkumise läbi justkui pidi X.X. olema kursis, kuna A.T. i sõnul ta lubas kasutada OÜ UPA Building andmeid ning kuna üks pakkuja oligi OÜ UPA Building, siis järelikult pidi X.X. olema ka sellest pakkumisest teadlik. Kaitsja arvates on tegemist oletusega, millele aga kohtuotsust rajada ei saa.
38. Antud episoodi juures rõhutab kaitsja ka seda, et esitatud taotlus ei kvalifitseerunud, kuna ei saanud piisavalt hindepunkte. Maakohus on leidnud, et seetõttu ei saa rääkida ka kõlbmatust 11 süüteokatsest, sest tegemist oli ikkagi soodustusrelevantsete andmetega ning kriminaalõiguslikult ei oma tähendust, millistel motiividel taotlus rahuldamata jäeti (maakohtu otsuse lk 255). Kaitsja on seisukohal, et tegemist peab olema soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutavad soodustuse saamise küsimust positiivselt ning mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda soodustuse andmises. Antud juhul ei olnud tegemist isegi süüteo katsega (KarS § 25 lg 1), sest sõltumata sellest, kas ja millised andmed esitati, toetuse saamiseks need ei kvalifitseerunud. Süüdistatavate tegevus ei ohustanud KarS §-ga 210 kaitstavat hüve, kuna haldusorgani jaoks ei omanud esitatud andmed mingit tähendust. Seega ei saa ka rääkida sellest, et PRIA oleks valeandmete esitamise tõttu eksituses ning et see oleks mõjutanud otsuse tegemist. Sellest tulenevalt ei saa rääkida süüteo katsest.
39. Ühtlasi vaidlustab kaitsja antud episoodi juures kohtumenetluse käigus prokuröri poolt esitatud tõendeid, mida süüdistusaktis nimetatud ei ole. Tegemist on kaassüüdistatava E. Mikenbergi kodus teise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimisel saadud tõenditega (ekirjavahetus). Maakohus on pidanud neid lubatavateks, v.a kirjavahetust M. Leisiga.
40. Kaitsja on seisukohal, et teises kriminaalasjas läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Läbiotsimise ajal oli selgelt teada, et E. Mikenbergi suhtes on käimas teine kriminaalasi ning arvuti andmekandja äravõtmine ning vaatlus perioodist, mis erineb oluliselt läbiotsimise põhjustanud kahtlustuse sündmusi (
41. a äriregistrile esitatud andmete kohta otsiti tõendeid, kuid käesolevas asjas olevad tõendid on alates aastast 2010) viitab selgelt sellele, et otsiti olulisemalt suuremat hulka andmeid. Lisaks on tähelepanuväärne, et läbiotsimine on toimunud vahetult enne KrMS-i sätete muutmist (muudatused jõustusid 01.09.2016), mis muutnuks läbiotsimise õiguslikke aluseid ja oleks välistanud läbiotsimise E. Mikenbergi suhtes esitatud kahtlustuse puhul (kahtlustuses nimetatud süüteod ei ole nimetatud KrMS § 1262 lg 2 kataloogis, millele viitab KrMS § 91 lg 3). Kuigi KrMS § 3 lg 2 sätestab menetlusnormide ajalise kehtivuse põhimõtte, siis kaitsja arvates viitab nädal enne seaduse muutumist teostatud toiming soovile vältida jõustuvat regulatsiooni.
42. Tähelepanuväärsed on ka kriminaalasja nr 15278001680 vaatlusprotokollides märgitud andmed. Esiteks nähtub mõlemast 27.09.2016 koostatud protokollist, et vaadeldav objekt asus pakendis 0010235, kuigi vaadeldud on kahte eraldi arvutit/andmekandjat. Kui vaadata 24.08.2016 läbiotsimisprotokolli, siis nähtub, et E. Mikenbergi juures läbiotsimisel on ära võetud kaks arvutit ning need on pandud kahte eraldi pakendisse, millest ühe number on 001235 ja teise number
43. Kui pidada seda vormistamisel tehtud puuduseks, siis kõnekam on asjaolu, et ühest arvutist on leitud konkreetse asjaga seotud failid (Apple MacBook Pro S/N CO2KT1MRFFT1).
44. Teisest arvutist (Apple S/N W883314VYJC2) selliseid leide ei ole (mille puhul ka läbiotsimise käigus on E. Mikenberg viidanud, et see on tema vana arvuti ja ta kasutas seda juba varasemalt). Kuidas sai tegemist olla juhuleiuga, kui varasemate e-kirjade läbilugemine sai olla ainult eesmärgipärane ja teadlik tegutsemine sellises olukorras, et leida tõendeid just teise kriminaalasja kohta (mis sel hetkel oli juba kohtumenetluses). Juhuleiuga oleks kaitsja hinnangul tegemist siis, kui perioodid kattuksid ning otsitud perioodi kirjade lugemisel leitaks ka teise kuriteo tõendamiseseme asjaolude kohta kirjad.
45. Seoses eeltooduga ringkonnakohus märgib, et sarnaselt X.X. i kaitsjale paluvad ka E. Mikenberg ja tema kaitsja ringkonnakohtul hinnata, kas menetleja on tegutsenud määruses toodud läbiotsimise eesmärgist lähtudes või on olnud läbiotsimisel mingi muu eesmärk.
46. Seejuures E. Mikenberg ja tema kaitsja on seisukohal, et teises kriminaalasjas kogutud tõend ei ole lubatav tõend ja e-kirjavahetust käsitlev 26.11.2016 vaatlusprotokoll koos lisadega tuleb 12 tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Juhul kui ringkonnakohus sarnaselt maakohtule tunnistab e-kirjad lubatavaks tõendiks, siis leiab kaitsja, et kirjavahetusest ei nähtu muud, kui seda, et E. Mikenberg tegi vastavalt taotlejate ja OÜ Gateway vahel sõlmitud töövõtulepingutele tööd – osutas nõustamisteenust, selgitas suhtluse osapooltele erinevate meetmete ministri määruse nõudeid, kriteeriume, mis on vägagi spetsiifilised, suhtles taotleja seaduslike ja volitatud esindajatega ning igas võimalikus kirjavahetuses leida midagi kriminaalset on siiski ülepaisutatud. Maakohus ei ole vestluseid analüüsinud terviklikuna, vaid käsitlenud neid kontekstist väljarebituna, moonutades vestluse tegelikku sisu. Seetõttu palutakse ringkonnakohtul e-kirjavahetust käsitlev vaatlusprotokoll tunnistada lubamatuks tõendiks ja jätta see tõendikogumist tervikuna kõrvale.
47. Seoses e-kirjavahetusega apelleerib E. Mikenberg, et ta ei saanud maakohtus viimases sõnas käsitleda kõiki temale olulisi momente. KrMS § 303 lg 2 kohaselt süüdistatava viimase sõna kestus ei ole piiratud. Kohus ei tohi viimast sõna katkestada, kui süüdistatav ei käsitle kriminaalmenetluse väliseid asjaolusid. Maakohus, ajapuudusele viidates, palus süüdistataval olla viimases sõnas kokkuvõtlik. Sellest tulenevalt jäi E. Mikenbergil rõhutamata ekirjavahetust käsitlevad olulised momendid, mistõttu soovib ta neid asjaolusid selgitada/ütlusi anda ringkonnakohtus. Seetõttu taotleb E. Mikenberg ringkonnakohtus suulist menetlust. OÜ-ga Setu Veis seotud II episood
48. Süüdistatavad esitasid 22.12.2010 PRIA Põlva büroos OÜ Setu Veis nimelt MAK meetme nr 1.4.1 alusel investeeringutoetuse avalduse, milles taotleti toetust summas 431 400 krooni (27 571,48 eurot) vaaluti Claaser Liner ja kaaruti Kuhn GF 10601 TO soetamiseks. Nimelt ei oleks süüdistatavad ka seda toetust saanud kontserni kuuluva ettevõtte OÜ Ekso Agro nimel taotleda, kuna see oleks vastuolus MAK meetmega nr 1.4.1, mille alusel ei tohtinud kontserni keskmine töötajate arv olla üle kümne. Selleks otsustasid süüdistatavad investeeringutoetust taotleda OÜ Setu Veis nimelt.
49. Kuna käesoleva toetuse taotlemist valmistati ette koos MAK meetme 1.4.2 alusel taotletava Sika laudakompleksiga rekonstrueerimise toetuse taotlemisega, siis oma tegevuses tugineti valdavalt samadele eeltingimustele, mis olid pettuse toimepanemise eesmärgil loodud selleks, et vastata MAK meetme nr 1.4.1 tingimustele. MAK meetme 1.4.1 alusel sai toetust taotleda ettevõte, kelle müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 37 552 krooni (2 400 eurot). Selleks kasutati näilikke arveid justkui oleks OÜ Setu Veis müünud omatoodetud heina, mida viidatud äriühing ei ole tegelikkuses kunagi tootnud ega müünud.
50. Taotlemiseks kasutasid süüdistatavad jällegi OÜ Setu Veis 2009 a. majandusaasta aruandeid, misläbi kinnitati arvete nr 1 ja 2 alusel heina müügist tekkinud müügitulu.
51. Lisaks oli nõutav ka seegi, et investeeringuobjekti ehitusmaksumuse väljaselgitamiseks oleks võetud vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. Süüdistatavad leppisid kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid hinnapakkumise võidab AS Ekso. Selleks võeti juurde kaks konkureerivat hinnapakkumist, millest AS Ekso tegi võitmiseks vajaliku, s.o madalaima pakkumise. Seeläbi eirati MAK meetme nr 1.4.1 nõudeid, kuna AS Ekso (kelle omanik ja juhatuse liige oli X.X. ) ei oleks saanud olla pakkujaks, kuna taotleja ja hinnapakkuja ei tohi omada osalust, aktsiaid või olla juhtorgani liige üksteise äriühingutes.
52. Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid müügituluga manipuleerimise, mistõttu toetuse määramise käskkiri PRIA peadirektori 23.12.2011 käskkirjaga nr 13-6/2968 tühistati ning toetus jäeti välja maksmata. Maakohtu järeldused 13
53. Investeeringutaotluse esitamise ajal oli OÜ Setu Veis juhatuse liige K. Viitkin, kes 13.10.2010 volikirja alusel volitas B.J. t esindama OÜ-d Setu Veis kõigis firmaga seotud tehingutes. Kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et ka antud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent E.E. abi.
54. Nagu eespool tuvastatud, ei vasta 2009 a. majandusaasta aruandes põllumajandussaaduste müügist saadud tulu tegelikkusele ja selline müügitulu tegelikult puudub. Samas omandas OÜ Setu Veis 2010 a. sügisel loomakasvatushoone (Sika lauda), mida tegelikkuses kasutama ei hakatud. Seega ei ole OÜ Setu Veis põllumajandusettevõtja ning maakohtu hinnangul on toetuse taotlemisel esitatud valeandmeid taotleja tegutsemisvaldkonna kohta.
55. Nagu maakohus eespool leidis, oli OÜ SMS Market 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr 2 koostamise eesmärgiks luua väärmulje tehingute (heina müük) toimumisest. Arvetel kajastatud tehingud olid näilikuid tehingud, mistõttu oli ka müügitulu näilik. Eeltoodu eesmärgiks oli tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Setu Veis vastab ka käesolevas investeeringutoetuse asjas kehtestatud nõuetele, s.o määruse nr 89 § 2 lg-le 1 p 2 ja § 3 lg-le 1 p
56. OÜ SMS Market arved on allkirjastanud L.T. e ja nende koostaja või vähemalt koostamise korraldaja on E. Mikenberg. X.X. il oli piisavalt alust kahelda müügitulu tegelikkusele vastavuses, mistõttu leiab maakohus, et investeeringutoetuse taotlemisel müügitulu kohta valeandmete esitamine toimus X.X. i teadmisel. Küll aga ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega.
57. PRIA-le esitati kaaruti ja vaaluti soetamiseks kolm hinnapakkumist AS-lt Tatoli (hinnapakkumise koostas K.N. ), AS Eesti Konekesko (hinnapakkumise koostas L.A. ) ja AS Ekso Agro (hinnapakkumise koostaja M.P. ). Hinnapakkumise võitis AS Ekso.
58. E. Mikenbergi ja B.J. e e-kirjavahetus tõendab, et hinnapakkumistega tegelesid E. Mikenberg ja B.J. . X.X. i ütlused tõendavad, et pakkumistega omas kokkupuudet ka tema ise.
59. Tunnistajate L.A. i, K.N. i ja M.P. ütlused tõendavad, et hinnapakkumised on teinud neil märgitud isikud. Kuna kõikidel pakkumistel nende koostajana märgitud isikud on pakkumiste tegemist kinnitanud, saab öelda, et pakkumised ja neil märgitud hinnad vastavad tegelikkusele. B.J. e ja E. Mikenbergi 17-21.12.2010 e-kirjavahetuses on küll juttu olnud hindadest, kuid selliste hindadega (400 000 ja 319 000) pakkumisi tegelikult asjas ei ole.
60. Vaatamata sellele ei ole taotleja siiski ettenähtud kolme hinnapakkumise nõuet täitnud. Määruse nr 89 § 7 lg 8 kohaselt taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Seda asjaolu, et taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise (äriühingu) juhatusse või nõukokku, on OÜ Setu Veis investeeringutoetuse avalduses sõnaselgelt kinnitatud. X.X. on AS Ekso ainuaktsionär ning juhatuse liige. Samuti on X.X. ka OÜ Setu Veis osa ühisomanik ja ning OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. Seega tulenevalt määruse nr 89 §-st 7 lg 8 ei oleks tohtinud AS Ekso antud investeeringutoetuse taotlemise asjas üldse pakkujaks olla ja teda ei saanud ka valida parimaks pakkujaks. Määruse nr 89 nr § 7 lg 8 nõude rikkumise tõttu ei ole asjas nõutavat kolme hinnapakkumist.
61. Eeltoodust pidid X.X. ja E. Mikenberg olema teadlikud. K. Viitkin osales investeeringu elluviimises ja esitas PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus välja maksta toetuse just AS-lt Ekso soetatud tehnikaga seoses. Selliselt käitudes kiitis K. Viitkin heaks varasemalt (küll tema vahetu osavõtuta toimunud) nõuetele mittevastava hinnapakkumise. Asjaolu, et X.X. on seotud nii AS-ga Ekso kui ka OÜ-ga Setu Veis, ei saanud K. Viitkinile kui X.X. i abikaasale 14 olla teadmata. Kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab öelda, et nõuetekohase hinnapakkumise läbi viimata jätmine on toimunud ka K. Viitkini nõusolekul.
62. Kuigi kohtule esitatud taotlustoimiku viitenumbriga 141010652330 dokumentatsiooni hulgas puudub PRIA vastavasisuline otsus OÜ-le Setu Veis toetuse määramise kohta, võimaldavad edasist menetluse kulgu käsitlevad tõendid ning PRIA peadirektori asetäitja 23.12.2011 toetuse välja maksmata jätmise otsuse nr 13-6/2968 sisu siiski lugeda tõendatuks, et toetus antud asjas määrati. 23.12.2011 otsusega nr 13-6/2968 on tunnistatud kehtetuks PRIA peadirektori 04.05.2011 käskkiri nr 13/6/814, millega määrati taotlejale toetust 27571 eurot. Ka on PRIA taotlustoimikus oleva dokumentatsiooniga tõendatud, et peale toetuse määramist asus taotleja investeeringut ka tegelikult ellu viima.
63. 21.06.2011 on OÜ Setu Veis esitanud mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse kuludeklaratsiooni, millest nähtub, et OÜ Setu Veis on taotlusega seoses teinud osalise investeeringu summas 39 500 eurot. Kuludeklaratsioonis on taotleja esindajana ja allkirjastajana märgitud K. Viitkin. 16.06.2011 ostu-müügi lepingu nr 201108865 kohaselt müüja AS Ekso (mida esindab J.S. ) müüb ja ostja AS Nordea Finance Estonia (mida esindab V. Lillemägi) ostab ja annab liisinguvõtjale OÜ Setu Veis (mida esindab K. Viitkin) liisingulepingu nr 201108865 alusel kasutada vaaluti Claas Liner
65. 21.06.2011 on OÜ Setu Veis esitanud kuludeklaratsiooni investeeringuks tehtud kulutuste deklareerimise kohta, mille kohaselt OÜ Setu Veis on taotlusega seoses teinud osalise investeeringu summas 15 019,24 eurot. Kuludeklaratsiooni on allkirjastanud K. Viitkin. Liisingulepingust nähtuvalt omandas AS Nordea Finance Estonia müüjalt AS Ekso (mida esindab J.S. ) kaaruti Kuhn GF 10601 TO maksumusega 15 019,24 eurot (ilma käibemaksuta) ning andis selle liisinguvõtja OÜ Setu Veis (mida esindab K. Viitkin) valdusesse ja kasutusse vastavalt lepingu tingimustele.
66. Samade liisinguobjektide osas on OÜ Setu Veis uued kuludeklaratsioonid esitanud 27.06.
67. PRIA on seoses korduvate kuludeklaratsioonide esitamisega teinud OÜ-le Setu Veis järelepärimise, kuna 21.06.2011 esitatud kuludeklaratsioone ei annulleeritud. OÜ Setu Veis esindaja B.J. esitas 08.08.2011 PRIA-le annulleerimisavalduse 21.06.2011 kuludeklaratsioonide osas.
68. Kuludeklaratsioonid koos lisadega, samuti tunnistaja J.S. e ütlused tõendavad, et OÜ Setu Veis asus peale toetuse määramist investeeringut ka tegelikult ellu viima, soetades AS-st Ekso investeeringutoetuse taotluses näidatud vaaluti Claas Liner. Kuna AS Ekso ei oleks tohtinud antud investeeringutoetuse asjas üheks pakkujaks üldse olla, siis taotledes põllumajandustehnika AS-st Ekso soetamisega seotud kulude hüvitamiseks toetuse väljamaksmist, on taotleja PRIA-t hoidnud jätkuvalt eksituses, et toetuse saamiseks vajalikud nõuded on täidetud.
69. Investeeringutoetuse elluviimisega seotud isikuteks on X.X. ja K. Viitkin. OÜ-d Setu Veis korraldas ja juhtis X.X. . Kuna OÜ Setu Veis eesmärgiks oli määratud toetuse reaalne väljamaksmine, pidi X.X. ile teada olema, milliseid toiminguid selleks on vajalik teha, sh esitada kuludeklaratsiooni ühes kulusid tõendavate dokumentidega. OÜ Setu Veis pidi tegema ka reaalseid kulutusi liisingumaksete näol, milleks oli vaja korraldada küllaldaste rahaliste vahendite olemasolu. Nagu kohus eespool tuvastas, toimus OÜ Setu Veis tegevuse finantseerimine laenude abil, millest osa andis AS Ekso ja osa X.X. ise. OÜ Setu Veis arvelduskonto nr 10220085516017 väljatrükist nähtuvalt oli see nii ka käesolevate investeeringuobjektide liisingumaksete tasumise ajal.
70. Kuna PRIA peadirektori 23.12.2011 otsusega jäeti toetus välja maksmata, esitas OÜ Setu Veis juhatuse liige K. Viitkin viidatud otsuse peale 25.01.2012 vaide, millega omas 15 kokkupuudet ka E. Mikenberg. Vaidemenetluses osalemine viitab maakohtu arvates asjaolule et E. Mikenbergi ülesanded taotleja nõustamisel ulatusid teatud juhtudel ka PRIA toetust määrava või mittemäärava otsuse järgsesse etappi. X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon
71. Seonduvalt esimese episoodiga on kohus ka teises episoodis leidnud, et OÜ Setu Veis ei hakanud lauta kasutama, s.t ei soetanud loomi. Siinkohal jääb kaitsja eelnevalt esimeses episoodis esitatud väidete juurde.
72. Samuti, mis puudutab X.X. i võimalikku teadlikkust (maakohtu otsuse lk 81), siis jääb kaitsja eelnevalt eelmises episoodis väljendatud seisukoha juurde.
73. Kuna AS Ekso tegi hinnapakkumise, siis on maakohtu hinnangul rikutud MAK meetme nr 1.4.1 nõudeid, kuna täidetud ei ole kolme hinnapakkumise nõue (maakohtu otsus lk 84). Ühegi pakkumise puhul ei ole tuvastatud sellega manipuleerimist (s.t et pakkumine oleks võltsitud või et hind ei vastaks tegelikkusele) ning et AS Ekso pakkumine oleks olnud objektiivselt kõige odavam. Samuti puudus AS-l Ekso määruse nr 89 § 7 lg 8 mõistes õiguslik seos OÜ-ga Setu Veis. Maakohus on leidnud, et nõuetekohast hinnapakkumiste võtmist läbi ei viidud ning et AS Ekso ei oleks tohtinud üldse pakkuja olla, mistõttu ei saanud teda valida ka parimaks pakkujaks. Maakohus on siinkohal lähtunud sellest, et tegemist on abikaasadega. Süüdistuse kohaselt seisnes nõuete rikkumine selles, et X.X. oli OÜ Setu Veis omanik ning sisuline juht varjatud kujul. Süüdistus ei ole konkreetses episoodis viidanud sellele, et määruse nõuet on rikutud põhjusel, et tegemist on abikaasadega. Selles osas on maakohus kaitsja hinnangul väljunud süüdistusest. Lisaks ei nõustu kaitsja sellega, et X.X. sai ennast sellisel viisil varjata. X.X. ja K. Viitkin on abikaasad ning seda asjaolu on võimalik lihtsalt kontrollida (vt selle kohta kaitsja apellatsiooni p 2.1.7 alapunkt a põhjendusi). K. Viitkini kaitsja apellatsioon
74. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et B.J. ele volituse andmine seostab K. Viitkinit 22.12.2010 PRIA-le esitatud avalduses investeeringutoetuse taotlemisega. K. Viitkin andis OÜ Setu Veis juhatuse liikmena 13.10.2010 volikirjaga B.J. ele volituse esindada OÜ-d Setu Veis kõigis firmaga teostavates tehingutes. B.J. ele antud volikirjas ei ole viidet selle kohta, et volitus on antud PRIA-lt investeeringutoetuse taotlemiseks. Tegemist on üldvolikirjaga, mille alusel oli B.J. el õigus teha OÜ Setu Veis nimel kõiki tehinguid. X.X. i 21.03.2017 kohtuistungil antud ütluste kohaselt tegeles OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega tema. Investeeringutoetuste taotlemisega K. Viitkin kursis ei olnud. Kui oli vaja mingit allkirja, võttis X.X. dokumendid koju kaasa ja palus abikaasal allkirjastada. Seega ei saa B.J. ele volikirja andmisest järeldada, et K. Viitkin oli seotud OÜ Setu Veis nimel PRIA-lt investeeringutoetuse taotlemisega.
75. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega. X.X. i, B.J. e ja E. Mikenbergi ütlused kinnitavad, et K. Viitkin ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud.
76. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et K. Viitkin osales OÜ Setu Veis juhtimises, kuna ilma K. Viitkinita poleks saanud teha toiminguid, mille puhul oli vajalik OÜ Setu Veis juhatuse liikme osalus. Selline maakohtu järeldus on vastuolus maakohtu poolt varem tuvastatuga, et K. Viitkin OÜ Setu Veis tegevust ise vahetult igapäevaselt ei korraldanud ega juhtinud. Maakohus tuvastas, et OÜ Setu Veis tegevust korraldas ja juhtis tegelikult X.X. . Asjaolusid, et OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega tegeles K. Viitkini lapsehoolduspuhkusel oleku ajal X.X. ja toetuste taotlemiseks vajaliku asjaajamisega volituse alusel B.J. , kinnitas X.X. ka 19.09.2017 kohtuistungil. Tunnistaja B.J. e 13.12.2016 16 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta K. Viitkiniga ei suhelnud. Käesolevas asjas läbiviidud käekirjaekspertiisiga on tuvastatud, et suurel hulgal dokumentidel on K. Viitkini allkiri võltsitud. Näiteks ei ole 25.11.2011 P.V. le antud volikirjal olev K. Viitkini allkiri kirjutatud viimase poolt. Ekspertiisiakt tõendab, et K. Viitkini allkirja võltsides on koostatud toetuste taotlemiseks tähtsust omavaid dokumente ja tehtud OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemiseks vajalikke toiminguid ilma, et K. Viitkin oleks ise selles osalenud. Seega ei olnud K. Viitkini osalemine OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemisel vajalik ega määrav. Kuna K. Viitkin ei hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud seda tegu, ei vasta K. Viitkin teo täideviija tunnustele.
77. Õige ei ole kohtu järeldus, et kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab asuda seisukohale, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Asjaolu, et K. Viitkin esitas pärast toetuse määramist PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus OÜ-le Setu Veis määratud toetuse välja maksta, ei saa lugeda varasemalt ilma K. Viitkini osavõtuta toimunud nõuetele mittevastava hinnapakkumise heakskiitmisena. Maakohus on leidnud, et ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega. Samuti on maakohus leidnud, et uuritud tõenditest ei nähtu, et K. Viitkin oleks seotud olnud hinnapakkumiste kogumise ja nendes andmete muutmisega. K. Viitkin 9.02.2017 kohtuistungil, tutvudes 21.06.2011 kuludeklaratsioonidega, kinnitas, et on neile alla kirjutanud, kuid kuludeklaratsioone koostanud ja numbreid sinna kirjutanud ei ole. Maakohtu poolt tuvastatu ja K. Viitkini, X.X. i, B.J. e ja E. Mikenbergi ütlused osutavad sellele, et K. Viitkin ei olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis ega koostanud kuludeklaratsioone. Seega ei olnud K. Viitkin kuludeklaratsioone allkirjastades teadlik sellest, et AS Ekso hinnapakkumine ei vasta investeeringutoetuse taotlemise nõuetele. Kuna K. Viitkin nimetatud asjaolu ei teadnud, ei saa lugeda tema poolt PRIA-le kuludeklaratsiooni esitamist nõuetele mittevastava hinnapakkumise heakskiitmiseks ega lugeda, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul.
78. Apellant on seisukohal, et K. Viitkini poolt OÜ Setu Veis nimel PRIA-le kuludeklaratsioonide esitamine ei vasta KarS § 210 lg 2 materiaalsele koosseisule, kuna taotleja on need kuludeklaratsioonid hiljem annulleerinud. OÜ Setu Veis esindaja B.J. esitas 08.08.2011 PRIA-le annulleerimisavalduse, mille alusel on K. Viitkini poolt OÜ Setu Veis nimel 21.06.2011 esitatud kuludeklaratsioonid annulleeritud. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuigi K. Viitkini esialgselt esitatud kuludeklaratsioonid on hiljem PRIA ametniku korraldusel seoses nende vormistamisel tekkinud segadustega annulleeritud ja lõplikud kuludeklaratsioonid esitas B.J. , ei kõrvalda see K. Viitkini osalust investeeringu elluviimise protsessis. Kuna PRIA ei ole K. Viitkini esitatud ja hiljem annulleeritud kuludeklaratsioone OÜ-le Setu Veis toetuse määramisel arvesse võtnud, ei pannud K. Viitkin nende kuludeklaratsioonidega PRIA-le esitamisega toime pettust KarS § 210 lg 2 mõttes (tegemist ei ole soodustusrelevantsete andmetega). Seega luges kohus põhjendamatult K. Viitkini investeeringutoetuse elluviimisega seotud isikuks. OÜ-ga Setu Veis seotud III episood
79. Kuivõrd süüdistatavatel ei õnnestunud MAK meetme 1.4.2 raames esitatud taotluse alusel toetust saada, siis eesmärgiga oma pettuslik plaan lõpule viia, esitas X.X. i, K. Viitkini ja E. Mikenbergi poolt volitatud L.L. 30.09.2011 PRIA Jõgeva büroos OÜ Setu Veis nimelt loomakasvatusehitiste investeeringutoetuste avalduse koos lisadega, milles taotleti toetust summas 493 514,41 eurot Sika veiselaudaga seotud ehitustöödeks. Ka siinkohal kasutati ära juba varem toetuse taotlemiseks pettuse teel loodud eeltingimusi selleks, et kvalifitseeruda 17 toetuse saajaks, s.o toetust taotleti OÜ Setu Veis nimel eesmärgiga varjata asjaolu, et toetust taotletakse tegelikkuses Ekso kontsernile kuuluvale varale ja taotlejaks on nende ettevõtete üle valitsevat mõju omav X.X. .
80. MAK meetme 1.4.1 alusel sai toetust taotleda üksnes ettevõte, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust. OÜ-l Setu Veis puudus nimetatud müügitulu ka
81. a, mistõttu koostasid süüdistatavad müügitulu jaoks näilikke arveid, milleks olid: arve nr 2010-1 kuupäevaga 16.10.2010 summas 90 000 krooni; arve nr 2010-2 kuupäevaga 25.10.2010 summas 72 000 krooni ja arve nr 2010-3 kuupäevaga 01.11.2010 summas 72 000 krooni. Lisaks koostati enne taotluse esitamist, milline tehing kajastati ka OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandes, veel täiendavalt arve nr 2010-4 kuupäevaga 01.11.2010 summas 737 000 krooni. Tegelikult pole OÜ Setu Veis arvetel näidatud heina ega silo vastavas koguses maksumusega 971 000 krooni tootnud ega müünud. Näiliku müügitulu olemasolu summas 971 000 krooni kinnitas K. Viitkin koostöös X.X. i ja E. Mikenbergiga 30.06.2011 äriregistrile esitatud OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandes. Eeltoodu kajastus ka PRIA-le taotluse esitamiseks vajalikus dokumentatsioonis.
82. Lisaks oli nõutav ka see, et investeeringuobjekti ehitusmaksumuse väljaselgitamiseks peab võtma vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. Süüdistatavad leppisid kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid need koostatakse ise. Selleks kasutas X.X. OÜ UPA Building nime ja andmeid. Ülejäänud kaks hinnapakkumist olid näilikud ning OÜ UPA Building hinnapakkumisest kõrgemad ja võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida odavaima pakkumise teinud OÜ UPA Buildingu.
83. Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid hilisema menetluse käigus müügituluga manipuleerimise ja PRIA peadirektori 21.02.2012 otsusega nr 13-6/408 jäeti taotlus rahuldamata. Maakohtu järeldused
84. Maakohtus uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et ka käesoleva investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent L.L. i abi. OÜ Setu Veis juhatuse liige K. Viitkin volitas 30.09.2011 L.L. i allkirjastama ja esitama PRIA-le investeeringutoetuse taotluse dokumente. E. Mikenberg kinnitas 07.03.2017 ja 09.03.2017 kohtuistungil, et taotluse ettevalmistamine toimus OÜ-te Setu Veis ja Gateway vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hinnates kogumis E. Mikenbergi ütlusi, töövõtulepingus toodut koos arve ja OÜ Setu Veis arvelduskonto nr 10220085516017 andmeid, saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et investeeringutoetuse taotlemise protsessis osutas E. Mikenberg OÜ-le Setu Veis tasulist nõustamisteenust, mille eest taotleja tasus OÜ-le Gateway.
85. Ka antud episoodi puhul eksitas taotleja PRIA-t tegutsemisvaldkonna osas, rikkudes määruse nr 87 § 2 lg 1 nõudeid. OÜ Setu Veis nimele oli põllumajandusloomade registris 2010 a. lõpus registreeritud viis looma, kuid maakohus leidis, et loomad tegelikult OÜ-le Setu Veis üle ei läinud.
86. OÜ Setu Veis on investeeringutoetuse avaldusele lisatud andmetes kinnitanud, et põllumajandussaaduste müügitulu oli 2010 a. 971 000 krooni, mis on saadud söödakultuuride ja heinataimede kasvatusest.
87. PRIA kogus OÜ Setu Veis taotlusega seotud kontrollide käigus andmeid ja tõendeid muuhulgas ka OÜ Setu Veis 2010 a. müügitulu kohta. Kontrollakt nr 11746 koos lisakontrolli kontroll-lehega 154956 tõendavad, et R.P. teostas OÜ Setu Veis taotluse viitenumbriga nr 18 141010652330 seonduvalt 25.11.2011 lisakontrollina dokumendikontrolli. Vastuseks 25.11.2011 kontrollaktile on OÜ Setu Veis raamatupidaja P.V. 28.11.2011 e-kirjas R.P. ile saatnud allkirjastamata OÜ Setu Veis juhatuse liikme K. Viitkini vastuse ja H.V. u 27.11.2011 kinnituskirja. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kiri P.J. ele, X.X. ile ja K. Viitkinile koos manusega, mis sisaldab täpselt samasugust teksti ja manust, nagu see on olnud P.V. 28.11.2011 e-kirjas R.P. ile saadetu. See annab alust järelduseks, et OÜ Setu Veis taotluse viitenumbriga nr 141010652330 lisakontrollis esitatud andmed pärinesid E. Mikenbergilt.
88. R.P. on lisakontrolli käigus oma kontrollakti muuhulgas kandnud asjaolu, et eelkontrollis taotleja poolt esitatud arvete 2010-1, 2010-2, 2010-3 sisu erineb raamatupidamises olevatest arvetest (silo/hein, ja kogused). Nimelt esitas eelkontrollis taotleja esindaja B.J. OÜ Setu Veis 16.10.2010 arve 2010-1 (150 tonni silo müügi kohta X.X. ile summas 90 000 krooni), OÜ Setu Veis 25.10.2010 arve 2010-2 (120 tonni silo müügi kohta X.X. ile summas 72 000 krooni) ja OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 2010-3 (120 tonni silo müügi kohta X.X. ile summas 72 000 krooni). Ka OÜ Setu Veis raamatupidaja R.P. on kinnitanud, et silomüügi arved esitati talle oktoobris-novembris ning heinaarveid ei ole talle esitatud.
89. Juba asjaolu, et arvel 2010-1, arvel 2010-2 ja arvel 2010-3 näidatud kaup on erinevates arve variantides erinev (algselt silo, hiljem hein) äratab kahtlust arve õiguses. X.X. on kinnitanud, et tema ostis heina. Samas algselt on olemas olnud silo arved. X.X. on müüdud kauba erinevust selgitades viidanud asjaolule, et midagi tootmisprotsessis muutus. Samale asjaolule (silo tootmine ei õnnestunud ja silo toomiseks planeeritud hein müüdi heinana) on viidatud ka P.V. 28.11.2011 PRIA-le esitatud e-kirjas (mis pärines E. Mikenbergilt). Asjatundja R. Viiralti 15.11.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt silo kuivaks heinaks muutuda ei saa. On olemas küll võimalus, et kuivast heinast tekib silo. Asjatundja ütlused lükkavad ümber versiooni, et kaup arvel muutus tootmisprotsessis toimunud muudatuste tõttu.
90. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on P.V. 20.06.2011 ekirjad E. Mikenbergile, mille manuseks on OÜ Setu Veis 2010 a. majandusaasta aruande erinevad variandid. Esimeses on müügituluna märgitud 740 000 krooni, sh müügitulu Eestist 234 000 krooni ja Lätist 506 000 krooni ning P.V. on palunud E. Mikenbergil aruande üle vaadata. Teise e-kirja manuseks olevas aruandes on müügituluna märgitud 971 000 krooni, sh müügitulu Eestist 234 000 krooni ja Lätist 737 000 krooni. Viimased on ka andmed, mis on kantud 30.11.2011 K. Viitkini allkirjastatud majandusaasta aruandesse.
91. Mis puudutab OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 2010-4 alusel heina müümist Lätis asuvale äriühingule SIA Ekso Latvia (juhatuse esimees X.X. ), siis tunnistaja R.P. (OÜ Setu Veis raamatupidaja) kinnitusel tema OÜ Setu Veis 01.11.2010 arvet 2010-4 SIA-le Ekso Latvia näinud ei ole. See annab alust järeldada, et arve on koostatud hiljem. Samuti viitab sellele OÜ Setu Veis 2010 novembrikuu käibedeklaratsiooni parandamine ja algselt arve puudumine selle adressaadiks oleva SIA Ekso Latvia raamatupidamisdokumentide hulgast.
92. Maakohus on juba varem tuvastanud (OÜ Setu Veis I episood), et OÜ SMS Market ei tootnud 2009 a. heina, kuna ei ole tõendatud selleks vajalik maakasutus ja isikud, kes sellega tegelesid. Samuti on vastuolulised andmed selle kohta, kus hein toodeti.
93. Ei ole usutav, et Oü Setu Veis tootis 2010 a. heina Sika kinnistu territooriumil, kuna sellel kinnistul on rohumaad üksnes 1,6 ha. OÜ Setu Veis raamatupidamisdokumentide hulgas on 01.01.2011 maarendilepingu koopia,mille kohaselt annab OÜ Ekso Agro OÜ-le Setu Veis rendile Põlvamaal asuva Metsaveere üksuse suurusega 5,10 ha kuni 01.05.
94. Isegi kui eeldada, et rendileping on kehtiv, ei tõendaks see OÜ Setu Veis maakasutust 2010 a., kuna leping kannab 01.01.2011 kuupäeva. Samuti isegi kui OÜ Setu Veis oleks Metsaveere kinnistut kasutanud juba 2010 a. sügisest, ei saaks arvetel märgitud hein sealt pärineda, kuna 19 kuiva heina sel hooajal enam toota ei saanud. E. Mikenberg on viidanud heina tootmisele endale kuuluval Aava kinnistul. Samas, nagu kohus eespool tuvastas, oli suurem osa Aava kinnistu põllumajanduslikul eesmärgil kasutatavast maast juba 2009 a. rendile antud hoopis teisele äriühingule ja vaba pinda 2010 a. oli ainult 2,5 ha.
95. Asjaolus, et OÜ Setu Veis tegelikult 2010 a. on tootnud ja müünud 971 tonni heina, äratab kahtlust ka igasuguste sellega seotud kulude puudumine OÜ Setu Veis raamatupidamist puudutavas dokumentatsioonis. Ei ole eluliselt usutav, et 971 tonni heina tootmine oleks võimalik igasuguste kuludeta.
96. Maakohtu arvates ei ole tõendatud, et OÜ-le Setu Veis oleks kõnealuste arvete alusel ka tasutud, kuna OÜ Setu Veis pangakonto väljatrükist ega muudest raamatupidamisdokumentidest tasumist ei nähtu.
97. Süüdistuse kohaselt koostasid OÜ Setu Veis arved X.X. , K. Viitkin ja E. Mikenberg. Nagu maakohus tuvastas, on OÜ Setu Veis müügitulu aluseks olevaid arveid olnud kahes variandis, s.t siloarved ja heinaarved, kusjuures esmased olid kolm siloarvet. Tunnistaja P.V. kinnitusel koostas ühe variandi OÜ Setu Veis 16.10.2010 arvest 2010-1, 25.10.2010 arvest 2010-2 ja 01.11.2010 arvest 2010-3 tema. Nendeks olid heina arved. Ka on P.V. kinnitanud, et koostas arved X.X. i korraldusel. Tunnistaja R.P. ei ole küll otseselt kinnitanud, et siloarved oleks tema koostanud, kuid ta on arvetel ära tundnud oma kanded. R.P. ütluste kohaselt tõi raamatupidamiseks vajalikke dokumente temale X.X. . X.X. on õigeks võtnud asjaolu, et andmeid arvete koostamiseks võis raamatupidajatele anda tema. Hinnates kogumis X.X. i ja tunnistajate P.V. ning R.P. ütluseid, saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et OÜ Setu Veis 16.10.2010 arve 2010-1, 25.10.2010 arve 2010-2, 01.11.2010 arve 2010-3 koostamisega on puutumuses olnud X.X. ja seda vähemalt arvete koostamiseks korralduse andmise näol. Kumbki raamatupidajast tunnistaja ei ole kinnitanud, et nad oleksid koostanud OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 2010-
98. Kuigi algselt on P.V. öelnud, et sai arve E. Mikenbergilt, ei ole ta selle väite juurde siiski jäänud. Kuna OÜ Setu Veis igapäevast tegevust korraldas X.X. , on alust asuda seisukohale, et ka OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 20104 liikus raamatupidamisse X.X. i vahendusel. OÜ Setu Veis tegevust korraldava ja juhtiva isikuna oli X.X. ile kindlasti teada asjaolu, et arvetel näidatu ei vasta tegelikkusele ja OÜ-l Setu Veis 2010 a. põllumajandussaaduste müügist saadud tulu puudus.
99. OÜ Setu Veis ei saanud heina toota enam 2010 a. sügisel, vaid see pidi olema toimunud enne OÜ SMS Market osa võõrandamist K. Viitkinile. Seega pidi asjaolu, kas 2010 a. on 971 tonni heina toodetud või mitte, teada olema sama äriühinguga seotud isikutele, sh E. Mikenbergile. OÜ SMS Market seotud isikuna oli E. Mikenbergile teada, et heina ei ole toodetud ja tegelikult OÜ-l Setu Veis 2010 a. põllumajandussaaduste müügist saadud tulu puudub. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olnud E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kirjas P.J. ele, X.X. ile ja K. Viitkinile koos manusega annab E. Mikenberg viimastele juhiseid, kuidas müügituluga seonduvat PRIA-le selgitada, olles teadlik, et heina tegelikult sellisel viisil ei toodetud. Selles e-kirjas toodut on taotleja kasutanudki taotluse viitenumbriga nr 141010652330 lisakontrolli käigus oma müügitulu tekkimise selgitamiseks. E. Mikenbergi poolt tegelikkusele mittevastavate juhiste andmine osutab E. Mikenbergi seotusele OÜ Setu Veis müügitulu kohta ebaõigete andmete esitamisega.
100. Sika veiselauda ja lüpsikoja rekonstrueerimise ja tehnoloogiliste seadmete soetamise kohta esitasid väidetavalt hinnapakkumised OÜ Kental ehitus, OÜ Krona Teetööd ja OÜ UPA Building. Hinnapakkumise võitis OÜ UPA Building.
101. Tunnistaja A.T. i 18.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta kuni 2012 a. OÜ UPA Building juhatuse liige. Tema tegeles ehitustega ja teine juhatuse liige arvetega. 2010 a. 20 küsis X.X. luba OÜ UPA Building nime hinnapakkumistel kasutamiseks, mida A.T. lubas. Tema ise hinnapakkumisi teinud ei ole ja OÜ UPA Building 05.09.2011 hinnapakkumisel tema allkirja ei ole. Ka OÜ Krona Teetööd ja OÜ Kental esindajad eitavad hinnapakkumiste tegemist. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, kes hinnapakkumised koostas, kuid X.X. i seotusele vähemalt ühe tegelikkusele mittevastava pakkumise tegemisega kinnitavad ka käesoleval juhul tunnistaja A.T. i ütlused, mille kohaselt oli X.X. küsinud temalt luba pakkumistel kasutada OÜ UPA Building andmed. Nagu maakohus tuvastas, üks antud asjas kasutatud pakkumistest oligi OÜ UPA Building oma, mis aga tegelikult selle äriühingu koostatud ei olnud. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on muuhulgas X.X. i 28.09.2011 e-kiri E. Mikenbergile, milles X.X. edastab OÜ Kental Ehitus hinnapakkumise. Eeltoodu tõendab, et ka OÜ Kental Ehitus hinnapakkumine on asjasse tulnud X.X. i vahendusel. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumiste tegelikusele mittevastavus oli teada ka E. Mikenbergile. X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon
102. Kuigi X.X. it võib seostada OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega, ei anna see alust seostada teda toetuse taotlemisel valeandmete esitamisega. Maakohus on seejuures selgitanud välja isikud, kes tegelesid toetuse taotlusega (maakohtu otsuse lk 95-96).
103. Kaitsja leiab ka selles episoodis, et OÜ-l Setu Veis olid loomad ja ei korda eelnevalt esitatud väiteid.
104. Maakohus leiab, et puuduvad tõendid, mis viitaks varasema episoodiga sarnastele asjaoludele (s.t et hinnapakkumised koostasid E. Mikenberg ja B.J. ). Samas on maakohus tuvastanud X.X. i seotuse ning tugineb selles osas tunnistaja A.T. i ütlustele (maakohtu otsuse lk 111). Maakohus leiab, et X.X. il oli seotus ühe pakkumise tegemisega, mis kaitsja hinnangul on ebapiisav. Asjaolu, et A.T. on andnud loa pakkumiste koostamiseks ei anna alust automaatselt järeldada, et just X.X. on OÜ UPA Building nimel pakkumise koostanud. Seejuures A.T. oli varasemalt samas kriminaalasjas kahtlustatav (nagu ka L.T. e, M.M. ja M.A. ), kelle ütlustele järelduste rajamisel peab arvestama nende isikute erilise staatusega.
105. X.X. on edastanud 28.09.2011 e-kirja teel hinnapakkumise, kuid sellest ei nähtu, kes tegelikult vastava hinnapakkumise koostas ning kes tegelikult vastavad andmed pakkumisse kandis. Praktikas pööratakse enamasti tähelepanu faili meta-andmetele, mille alusel on tuvastatav, kes tegelikult on konkreetse faili koostanud, seda muutnud jne. E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid seoses OÜ Setu Veis episoodidega I-III
106. Vaidlustatakse E. Mikenbergi süüdimõistmist OÜ-ga Setu Veis seotud episoodides I-III. E. Mikenbergile esitatud süüdistus ei ole selge ega konkreetne ning sellest ei nähtu, mida konkreetselt talle ette heidetakse. Maakohus ei ole tuvastanud, missuguseid ebaseaduslikke juhiseid E. Mikenberg on andnud ning missuguseid võltsitud dokumente ta koostas ja millised andmed neis ei vasta tegelikkusele. OÜ Setu Veis episoodides I-III ei ole tõendamist leidnud E. Mikenbergi roll ja teopanus temale etteheidetavates tegudes, E. Mikenberg ei ole PRIA-le valeandmeid esitanud ega andnud korraldusi valeandmeid sisaldavate dokumentide koostamiseks.
107. E. Mikenberg on selgitanud, et OÜ Getway läbi E. Mikenbergi isiku osutas OÜ-le Setu Veis esimeses kolmes episoodis töövõtulepingute alusel nõustamisteenust. PRIA-le esitatavad taotlustoimikud panid füüsiliselt kokku konsulendid E.E. ja L.L. , kes on seda kinnitanud. E. Mikenbergi ülesandeks oli üksnes kontrollida, kas taotluse esitamise ajaks oli kogu vajalik dokumentatsioon koos ja et taotlus oleks PRIA-le õigeaegselt esitatud.
108. Põhjendamatu on E. Mikenbergile ette heita erinevate kokkulepete sõlmimist X.X. ja K. 21 Viitkiniga selleks, et taotleda PRIA-lt vastavate meetmete raames toetust (millise firma nimel millise meetme raames toetust taotleda). X.X. ja B.J. on kinnitanud, et B.J. el oli üldvolitus taotleja nimel tegutsemiseks, mistõttu ei ole tõendatud, et E. Mikenberg andis B.J. ele juhiseid ebaseaduslikuks tegutsemiseks.
109. Süüdistuses toodud väide, et OÜ Setu Veis oli nn riiulifirma, ei vasta tegelikkusele. Käesolevas menetluses on leidnud usaldusväärselt tõendamist, et OÜ Setu Veis tegeles loomapidamise ja põllumajandustegevusega. OÜ Setu Veis oli reaalne ja tegutsev ettevõte. Ei ole keelatud, et OÜ Setu Veis majandusaasta aruannet mingil ajaperioodil muudeti. Kui see osutub vajalikuks, tuleb esitada uus parandatud aruanne. E. Mikenberg ei saanud OÜ Setu Veis majandusaasta aastaaruannet muuta, seda said teha üksnes firma juhatuse liikmed või nende poolt volitatud esindaja. X.X. selgitas kohtus, miks majandusaasta aruannet muudeti.
110. E. Mikenberg ei oma puutumust OÜ Setu Veis müügitulu-omatoodangu kujunemise asjaoludega, s.o L.T. e poolt allkirjastatud heinamüügi arvetega. E. Mikenberg ei tea, kuidas heinamüügi arved tekkisid, kes need koostas või kuidas need ettevõtte raamatupidamisse tekkisid. Kuigi E. Mikenberg võis aastal 2009 raamatupidaja P.L. le viia OÜ Setu Veis raamatupidamisdokumendid, ei ole tuvastatud, et E. Mikenberg viis talle ka heinamüügi arved.
111. Kriminaalasja materjalide hulgas on OÜ Gateway osanike otsus, millest nähtub, et OÜ Setu Veis pidi hakkama tootma heina ja silo. Otsust pidi täitma OÜ Setu Veis juhatus, s.t L.T. e. Heinamüügi arved on olemas kriminaalasja materjalides (kajastavad n.ö müügitulu), mistõttu tuleb eeldada, et heina toodeti ja müüdi. E. Mikenberg andis ütlusi, et tema teadis, et heina toodetakse, aga tema ei pidanud seda kontrollima, samuti seda, kes väljastas heinamüügi arveid. Seega ei ole tõendamist leidnud, et heina ei toodetud ega müüdud. L.T. e keeldus kohtus enese mitte-süüstamise eesmärgil ütluste andmisest. L.T. e ütlusi menetlusosalised ristküsitlusel seega kontrollida ei saanud (vt ka RKKKo nr 3-1-1-1-15). Kuivõrd heinatootmise asjaoludes on tõendiallikateks E. Mikenbergi ja L.T. e ütlused, siis ei saa L.T. e ütlustele tugineda ning need tuleb tõendikogumist jätta kõrvale, kuivõrd ütlused ei ole usaldusväärsed ega kontrollitavad. Lisaks L.T. e ütlustele on võimalik E. Mikenbergi ütlusi kõrvutada muude tõenditega. Tõendatud on see, et E. Mikenbergil oli olemas Jõgevamaal Aava kinnistu, kus muuhulgas kasvab suurel maa-alal looduslikult hein ca 19 ha. Sealt on heina E. Mikenbergi sõnul niidetud.
112. Maakohus on leidnud, et OÜ Setu Veis ei ole tegelikkuses heina tootnud, kuna ta ei ole selleks teinud dokumentaalselt tõendatud kulutusi, mida oleks kajastatud ettevõtte raamatupidamises. Tuginedes tulumaksuseaduse § 32 lg-le 1 ei ole seadusandja pannud ettevõtjale kohustust kulusid tuludest maha arvata, vaid on andnud selleks loa. Seega ei ole seadusega vastuolus olukord, kus heina niitmiseks tehtud kulutused ei kajastu ettevõtte raamatupidamises ning firma omanik või osanik jätab tekkinud kulud enda kanda.
113. Kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et E. Mikenberg oleks koostanud fiktiivseid heinamüügi arveid või teinud tegevusi, mis ei vasta kehtivale seadusele ja mis ei seondu tema ülesannete ega pädevusega. Eelviidatust tulenevalt puudub alus väita, et tehinguid ei toimunud. Ühtlasi puudusid OÜ-l Gateway ja E. Mikenbergil volitused OÜ Setu Veis nimel ja huvides tegutseda ning E. Mikenberg ei saanud müügitulu osas äriregistrile andmeid esitada. See oli OÜ Setu Veis juhatuse – L.T. e ja K. Viitkini – ülesanne, kes kinnitas aastaaruande ja esitas selle äriregistrile. Seega ei ole tõendatud, et müügitulu oli fiktiivne ja et E. Mikenberg koostas näilikud heinamüügi arveid.
114. Samuti puudub alus E. Mikenbergile ette heita hinnapakkumiste kohta kokkulepete sõlmimist, kuna E. Mikenberg eelviidatud tööde raames hinnapäringuid erinevatele ettevõtjatele ei teinud. E. Mikenberg ei ole A.T. i (sh ei oma puutumust OÜ-ga UPA 22 Building) ega teiste hinnapakkujatega suhelnud ega tunnegi neid isikuid. Sealjuures ei tunne E. Mikenberg ka M.A. ut. Hoopis B.J. on kohtus kinnitanud, et tema tegeles hinnapakkumistega eesmärgiga saavutada optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Alusetu on etteheide, et E. Mikenbergil oleks olnud mingi seos B.J. e tegevuse suunamisel ja juhtimisel, kuna B.J. oli OÜ Setu Veis volitatud esindaja ning sai oma ülesanded konkreetse äriühingu juhatuselt. Taotlejapoolseid vigu toetuse taotlemisel ei saa ette heita E. Mikenergile, kuna tal puudus väljamakse saamiseks igasugune huvi. E. Mikenbergile maksti positiivse taotluse rahuldamisotsuse eest töövõtulepingus kokkulepitus tasu. Kokkuvõtvalt ei ole tõendatud E. Mikenbergi osalus kokkulepete sõlmimisel kolmandate osapooltega.
115. Samuti tuvastas maakohus seoses OÜ Setu Veis II episoodiga, et hinnapakkumised on teinud neil märgitud isikud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumistega manipuleeriti, mistõttu tulnuks E. Mikenberg selles osas õigeks mõista. Seoses OÜ Setu Veis III episoodiga tuvastas maakohus, et isikuid, kes hinnapakkumised koostasid, ei ole võimalik tuvastada. Maakohus E. Mikenbergi hinnapakkumistega ei seosta, mistõttu tulnuks selle süüdistuse väite osas maakohtul seisukoht võtta ning E. Mikenberg õigeks mõista.
116. K. Viitkini, E. Mikenbergi ja X.X. i kokkuleppe kohaselt võõrandati OÜ Setu Veis 11.10.2010 K. Viitkinile. Maakohtu järeldused eelviidatu tuvastamisel ei vasta faktilistele asjaoludele. Maakohus on siinkohal jätnud tähelepanuta, et OÜ Setu Veis osa müüs K. Viitkinile OÜ Gateway juhatuse liige M.R. , kes müüja esindajana müügilepingu notariaalselt kinnitas (see nähtub osa võõrandamise lepingust). Lepingust nähtub muuhulgas seegi, et notari juures viibis M.R. ning et sularahakassa anti üle omandajale. Seega sai kassa üleandjaks olla üksnes M.R. , kuna E. Mikenberg tehingu tegemise juures ei viibinud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Setu Veis sularahakassa oleks kunagi E. Mikenbergile üle antud, mistõttu ei saanud E. Mikenberg seda ka ise kellelegi edasi anda.
117. Eeltoodu alusel palutakse E. Mikenberg OÜ Setu Veis I-III episoodides õigeks mõista. Ringkonnakohtu järeldused seoses OÜ Setu Veis episoode I-III puudutavate apellatsioonidega
118. OÜ Setu Veis I-III episoodi vaidlustavad X.X. ja E. Mikenberg, II episoodi lisaks neile ka K. Viitkin. Kõik nad taotlevad õigeksmõistmist. Ringkonnakohus leiab, et K. Viitkin tuleb II episoodis õigeks mõista. Alust X.X. i ja E. Mikenbergi õigeksmõistmiseks I-III episoodis ei ole. Vastuseks taotlustele ringkonnakohus märgib järgmist.
119. X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et loomade üleminek oli näilik ning tegelikult investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal ühtegi veist OÜ-l Setu Veis ei olnud.
120. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus vastab faktiliselt tuvastatud asjaoludele. Vastavad tõendid ja nende analüüs on toodud maakohtu otsuse lk 54-
121. Eeltoodust nähtub, et toimus üksnes loomade registris ümbervormistamine ja loomade ühelt loomapidajalt teisele ülemineku tehingut kinnitavad tõendid puuduvad. Seega investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal ühtegi veist OÜ-l Setu Veis ei olnud ning sellega taotleja eksitas PRIA-t oma tegutsemisvaldkonna kohta ja esitas valeandmeid määruse nr 87 § 2 lg 1 kohta tegutsemisvaldkonna osas.
122. X.X. i kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja L.T. e kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused ja kasutas neid tõendina.
123. Kohtuistungi protokollist nähtub, et tunnistaja L.T. e keeldus ütluste andmisest, kuna ta oli varem samas asjas kahtlustatav, kuid KrMS § 202 alusel tema suhtes 22.09.2015 kriminaalmenetlus lõpetati (
124. kd lk 41 pöördel- 42 pöördel ja 57). Prokurör palus L.T. e 23 varem antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võtta ja see taotlus rahuldati (
125. kd lk 99 pöördel-101).
126. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L.T. e kahtlustatavana ülekuulamise protokollide puhul on täidetud KrMS § 291 lg 3 p-des 1-3 loetletud tingimused ning usaldusväärse tõendina saab arvestada, et L.T. e allkirjastas SMS Market OÜ 04.12.2009 ja 20.12.2009 arved nr 1 ja 2 ning kinnitas aastaaruande. Kuna heina tegelikult ei toodetud ega müüdud, oli nimetatud arvete koostamise eesmärk luua väärmulje tehingute toimumisest ja seega müügitulu oli näilik. Selle näitamise eesmärk oli tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Setu Veis vastab määruse nr 87 §2 lg 1 nõuetele (maakohtu otsuse lk 60-61, 63-64 ja 66-69).
127. X.X. i kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohus on tuginenud E. Mikenbergi ütlustele, mis on antud halduskohtumenetluses tunnistajana.
128. Ringkonnakohus seoses eeltoodud väitega märgib, et maakohus on viidanud haldusasja nr 3-12-1063 kohtuistungi protokollis fikseeritud E. Mikenbergi ütlustele (maakohtu otsuse lk 65). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtumenetluses koostatud kohtuistungi protokoll ei ole käsitatav kohtuistungi protokollina KrMS § 63 lg 1 mõttes. Osutatud sättes peetakse kohtuistungi protokolli all silmas üksnes menetletavas kriminaalasjas toimunud kohtuistungi protokolli. Halduskohtumenetlusest pärinev kohtuistungi protokoll võib olla käsitatav muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Samas peab juhul, kui selline kohtuistungi protokoll kajastab ütlusi, silmas pidama, et tunnistaja ütluste vahendlikule uurimisele seab seadus olulisi piiranguid. Tunnistaja ütlused, mis on talletatud tunnistaja ülekuulamise protokollis või ka dokumendis, tuleb üldjuhul tõendina kõrvale jätta, kui tunnistajat ennast on võimalik tõendamiseseme asjaolude kohta ristküsitleda kohtuistungil (RKKKo 3-1-1-67-10 p 11). Ringkonnakohus märgib, et E. Mikenbergi ristküsitleti kohtuistungil ja viide halduskohtumenetlusele tehti tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks seoses heina tootmist käsitlevate tõenditega.
129. X.X. i kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohtu arvates pidi X.X. olema teadlik ka müügitulu puudumisest varasematel perioodidel, kui tal puudus igasugune (ka abikaasa kaudu) kokkupuude äriühingu tegevusega.
130. Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendatult lükkas ümber X.X. i väite, et ta SMS Market 2009 majandusaasta müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea. Tuvastatud on, et X.X. kinnitas K. Viitkini eest 11.11.2010 Setu Veis 2009 majandusaasta aruande ja sellega kiitis heaks tegelikkusele mittevastava müügitulu olemasolu. SMS Market OÜ majanduslik olukord pidi äriühingu osa omandamise ajal olema X.X. ile teada. Tema väitel võidi kassa talle üle anda ja seal pidanuks olema raha, mida seal aga ei olnud, nagu maakohus tuvastas. Eeltoodu alusel oli X.X. il piisavalt alust kahelda majandusaasta aruandes näidatud müügitulu tegelikkusele vastavuses, mistõttu müügitulu kohta ebaõigete andmete esitamine on toimunud X.X. i teadmisel (maakohtu otsuse lk 69).
131. X.X. i kaitsja leiab, et X.X. it on seostatud hinnapakkumisega viisil, kus kõik kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks. Maakohus tugineb sellele, et ühe pakkumisega justkui pidi X.X. olema kursis, kuna A.T. i sõnul ta lubas kasutada OÜ UPA Building andmeid ning kuna üks pakkuja oligi OÜ UPA Building, siis järelikult pidi X.X. olema ka sellest pakkumisest teadlik. Kaitsja arvates on tegemist oletusega.
132. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus põhjendatult lükkas ümber X.X. i väite, et ta pole seotud hinnapakkumiste koostamisega. X.X. i seotust tegelikkusele mittevastavate pakkumiste tegemisega kinnitavad tunnistaja A.T. i ütlused, mille kohaselt oli X.X. küsinud temalt luba pakkumistel kasutada OÜ UPA Building andmeid. Nagu maakohus tuvastas, üks pakkumistest oligi OÜ UPA Building oma, mis aga tegelikult selle äriühingu 24 koostatud ei olnud. A.T. i ütlustest tulenevalt andmed selle pakkuja kohta pidid asjasse tulema X.X. i vahendusel. Seega vähemalt ühe hinnapakkumise puhul X.X. teadis, et see ei vasta tegelikkusele. Lisaks eeltoodule 10.11.2010 B.J. e e-kirjas tehtud viide X.X. ile annab ka alust arvata, et X.X. oli pakkumistega seotud. Eeltoodu alusel maakohus luges tõendatuks, et X.X. oli seotud hinnapakkumiste läbiviimata jätmisega (maakohtu otsuse lk 72).
133. X.X. i kaitsja leiab, et OÜ Setu Veis I episood (samuti OÜ Veskivilly I episood) ei jõudnudki katsestaadiumisse, sest esitatud taotlus ei kvalifitseerunud, kuna ei saanud piisavalt hindepunkte. Kaitsja arvates süüdistatavate tegevus ei ohustanud KarS §-ga 210 kaitstavat hüve, kuna haldusorgani jaoks ei omanud esitatud andmed mingit tähendust. Seega ei saa ka rääkida sellest, et PRIA oleks valeandmete esitamise tõttu eksituses ning et see oleks mõjutanud otsuse tegemist. Sellest tulenevalt ei saa rääkida süüteo katsest.
134. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga selle väitega ei nõustu.
135. Maakohus on käsitlenud küsimust, kas tegemist on üldse kuriteo katsega. Seejuures arvestati, et OÜ-de Setu Veis I episoodi ja Veskivilly I episoodi puhul ei rahuldanud PRIA taotlust piisavate hindepunktide saamata jäämise tõttu, ülejäänud juhtudel jäeti toetus välja maksmata, kuna PRIA avastas valeandmete esitamise. Maakohus leidis, et süüteo toimepanemine on kõigil neil juhtudel jäänud lõpule viimata süüdistatavatest mitteolenenud põhjustel (maakohtu otsuse lk 254).
136. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüteo toimepanemise alguseks tuleb lugeda PRIA-le investeeringutoetuste taotlemiseks valeandmete esitamine. Kuna valeandmeid esitati esmalt kõigil juhtudel investeeringutoetuste taotlemise avaldustes koos lisadega, algas süüteo toimepanemine nende avalduste esitamisest. Esitatud andmed olid iseenesest asjakohased ja toetuse taotlemiseks vajalikud. Nende esitamise eesmärk oli oli kinnitada taotlejate tingimustele vastavust ja saavutada toetuse väljamaksmine. Süüteo toimepanemisena on vaadeldavad kõik toetuse saamisele suunatud teod, olenemata millises toetuse taotlemise etapis neid toime pannakse. Taotlused võeti PRIA poolt kui tingimustele vastavad menetlusse. Seega ei saa rääkida kõlbmatust süüteokatsest KarS § 26 lg 1 mõttes isegi nendel juhtudel, mil PRIA jättis toetuse üldse määramata (OÜ-de Setu Veis I episood ja Veskivilly I episood), sest ka neil juhtudel oli tegemist soodustusrelevantsete andmetega. Süüdistatavad tegid kõik endast oleneva, et veenda PRIA-t taotleja vastavuses esitatud nõuetele. Millistel motiividel taotlus rahuldamata jäeti, ei oma kriminaalõiguslikult tähendust, vaid näitab, et toimepandud tegu jäi katsestaadiumisse (maakohtu otsuse lk 255).
137. X.X. i kaitsja leiab, et kohtuotsuse üheks keskseks tõendiks olev E. Mikenbergi kodus teise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimise käigus saadud e- kirjavahetus on lubamatu tõend ja sellele tugineda ei saa.
138. Samal seisukohal on ka E. Mikenberg ja tema kaitsja.
139. Ringkonnakohus leiab, et teise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimise käigus saadud e- kirjavahetus on lubatud tõend. Tegemist on juhuleiuga, mille all mõistetakse uuele kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu tegemise eeldusena väljastatud loast. Kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Seetõttu on vaidlustatud läbiotsimise tulemusena saadud e- kirjavahetus lubatud tõend. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p-d 17.1-17.2, 3-1-1-93-15 p-d 5962). 25
140. Maakohus on põhjalikult käsitlenud selle tõendi lubatavuse küsimust ja näidanud, miks ekirjavahetusele saab toetuda (maakohtu otsuse lk 36-38). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neile midagi lisada.
141. X.X. i kaitsja märgib seoses OÜ Setu Veis II episoodi vaidlustamisega, et jääb I episoodis toodud väidete juurde, mis puudutavad loomade soetamist ja Sika lauda kasutamist ning X.X. i võimalikku teadlikkust näilikust müügitulust.
142. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Setu Veis omandas
143. a sügisel loomakasvatushoonena Sika lauda, kuid tegelikult seda ise kasutama ei hakanud ning seetõttu puudub alus OÜ-d Setu Veis pidada põllumajandusettevõtjaks. Toetuse taotlemisel on seega esitatud valeandmeid taotleja tegutsemisvaldkonna kohta (maakohtu otsuse lk 78).
144. Samuti maakohus tuvastas õigesti, et X.X. il oli piisavalt alust kahelda müügitulu tegelikkusele vastavuses, mistõttu investeeringutoetuse taotlemisel müügitulu kohta valeandmete esitamine toimus X.X. i teadmisel (maakohtu otsuse lk 81).
145. X.X. i kaitsja leiab seoses hinnapakkumistega, et EKSO AS pakkumine oli kõige odavam ja seega oli ta parim pakkuja. Kaitsja ei ole nõus maakohtuga, et rikuti MAK meetme nr 1.4.1 nõudeid, kuna täidetud ei ole kolme hinnapakkumise nõue.
146. Ringkonnakohus selle väitega nõus ei ole ja leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et X.X. on EKSO AS ainuaktsionär ning juhatuse liige, ta on ka OÜ Setu Veis osa ühisomanik ning OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. Seega tulenevalt määruse nr 89 §-st 7 lg 8 EKSO AS antud investeeringutoetuse taotlemise asjas ei oleks üldse tohtinud pakkujaks olla ja teda ei saanud valida ka parimaks pakkujaks. Määruse nr 89 § 7 lg 8 nõude rikkumise tõttu ei ole tegelikult olemas olnud nõutavat 3 hinnapakkumist (maakohtu otsuse lk 83-85).
147. K. Viitkini kaitsja leiab seoses OÜ Setu Veis II episoodi vaidlustamisega, et õige ei ole maakohtu järeldus, mille kohaselt 13.10.2010 B.J. ele antud volikiri seostab K. Viitkinit 22.12.2010 PRIA-le esitatud avalduses investeeringutoetuse taotlemisega ning K. Viitkin on ise vahetult seotud valeandmete (hinnapakkumised) esitamisega PRIA-le. Kaitsja ei nõustu sellega, et K. Viitkin osales OÜ Setu Veis juhtimises, kuna ilma temata poleks saanud teha toiminguid, kus oli vajalik OÜ Setu Veis juhatuse liikme osalus.
148. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused K. Viitkini süü tuvastatuse kohta ei vasta uuritud tõenditele. Maakohtu arvates tõendab tema süüd see, et K. Viitkin oli taotluse esitamise ajal OÜ Setu Veis juhatuse liige ja ilma temata poleks saanud teha toiminguid, kus oli vajalik tema kui juhatuse liikme osalus. Nii andis ta 13.10.2010 volikirja B.J. ele, mille alusel sai PRIA-le esitada investeeringutoetuse taotlemise avalduse ja hiljem allkirjastas investeeringu elluviimist tõendavaid dokumente, samuti oli ta seotud hinnapakkumistega (maakohtu otsuse lk 75 ja 77 ning 85).
149. Samas aga K. Viitkini süüdistusega seoses on maakohus tuvastanud, et investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent E.E. abi. B.J. kinnitas, et volituse sai küll K. Viitkinilt, kuid temaga ei suhelnud ning vajaduse korral suhtles X.X. iga. X.X. i ütluste kohaselt tegeles Setu Veis OÜ igapäevase majandustegevusega tema ning investeeringutoetuste taotlemisega K. Viitkin kursis ei olnud. Kui oli vaja mingit allkirja, võttis ta dokumendid koju kaasa ja palus K. Viitkinil need allkirjastada (maakohtu otsuse lk 76-77).
150. Samuti maakohus tuvastas, et ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega (maakohtu otsuse lk 81).
151. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kinnitab kaitsja väidet, et K. Viitkin ei tegelenud 26 investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega ega teadnud nende sisu vastavust tegelikkusele, seega ei olnud seotud valeandmete esitamisega PRIA-le. Selliseks teoks ei saa ka lugeda 13.09.2010 B.J. ele antud volikirja, sest tegemist on üldvolikirjaga. K. Viitkin allkirjastas selle oma abikaasa palvel ning pole tõendeid, mis kinnitaks, et seda tehes oleks K. Viitkin olnud teadlik, et B.J. esitab selle alusel PRIA-le valeandmeid sisaldava investeeringutoetuse taotluse.
152. Seoses tunnistaja L.A. i ütlustega maakohus leidis, et need ei tõenda usaldusväärselt, et Konekesko Eesti AS hinnapakkumise võtmisega oli seotud K. Viitkin. Sellest tulenevalt pole tõendatud, et K. Viitkin oleks seotud olnud hinnapakkumiste kogumise ja nendes andmete muutmisega (maakohtu otsuse lk 84-85).
153. Vaatamata eeltoodud järeldusele maakohus leidis, et kuna K. Viitkin osales investeeringu elluviimisel ja esitas PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus välja maksta toetuse just EKSO AS-lt soetatud tehnikaga seoses, siis selliselt käitudes ta kiitis heaks varasemalt (küll tema vahetu osavõtuta toimunud) määruse nr 89 § 7 lg 1 ja 8 nõuetele mittevastava hinnapakkumise. Asjaolu, et X.X. on seotud nii EKSO AS-ga kui Setu Veis OÜ-ga, ei saanud K. Viitkinile teadmata olla. Kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab asuda seisukohale, et nõuetekohase hinnapakkumise läbi viimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Investeeringuks tehtud kulutuste deklareerimiseks on 21.06.2011 ja 27.06.2011 esitatud kuludeklaratsioonid, mille allkirjastas K. Viitkin. B.J. 08.08.2011 palus annulleerida 21.06.2011 deklaratsioonid. Maakohus leidis, et kuigi K. Viitkini esialgselt esitatud kuludeklaratsioonid on hiljem PRIA ametniku korraldusel annulleeritud ja lõplikud esitas B.J. , ei kõrvalda see K. Viitkini osalust investeeringu elluviimisel. Seda põhjusel, et K. Viitkini roll juhatuse liikmena oli allkirjastada Setu Veis OÜ-ga seotud dokumente. Tema enda ütlused kogumis eksperdiarvamuse, ostu-müügi ja liisingulepingute, vara vastuvõtmise aktidega tõendavad, et K. Viitkin allkirjastas ka rida investeeringutoetuse väljamaksmiseks vajalikke dokumente. Seega on ta neid dokumente näinud ja sisuga tuttav ning pidi aru saama, et ta osaleb Setu Veis OÜ nimel investeeringutoetuse taotlemise menetluses. Selliste dokumentide allkirjastamine lükkab ümber K. Viitkini väite, et tema toetuse taotlemisest midagi ei tea (maakohtu otsuse lk 85-91).
154. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu eeltoodud järeldusega, et kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab asuda seisukohale, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Asjaolu, et K. Viitkin esitas pärast toetuse määramist PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus OÜ-le Setu Veis määratud toetuse välja maksta, ei saa lugeda varasemalt ilma K. Viitkini osavõtuta toimunud nõuetele mittevastava hinnapakkumise heakskiitmisena. Seejuures on oluline, et maakohus on leidnud, et ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega ning uuritud tõenditest ei nähtu, et K. Viitkin oleks seotud olnud hinnapakkumiste kogumise ja nendes andmete muutmisega. K. Viitkin maakohtus kinnitas, et on 21.06.2011 kuludeklaratsioonidele alla kirjutanud, kuid kuludeklaratsioone koostanud ja numbreid sinna kirjutanud ei ole. Maakohtu poolt tuvastatu ja X.X. i, B.J. e ja E. Mikenbergi ütlused osutavad sellele, et K. Viitkin ei olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis ega koostanud kuludeklaratsioone. Seega ei olnud K. Viitkin kuludeklaratsioone allkirjastades teadlik sellest, et AS Ekso hinnapakkumine ei vasta investeeringutoetuse taotlemise nõuetele. Kuna K. Viitkin nimetatud asjaolu ei teadnud, ei saa lugeda tema poolt PRIA-le kuludeklaratsiooni esitamist nõuetele mittevastava hinnapakkumise heakskiitmiseks ega lugeda, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Oluline on ka see, et K. Viitkini esialgselt esitatud kuludeklaratsioonid on hiljem annulleeritud ja neid ei võetud toetuse määramisel arvesse. Seega ei saa K. Viitkinit lugeda investeeringutoetuse esitamise ja elluviimisega 27 seotud isikuks ei kaastäideviijana ega ka kaasaaitajana (viimase kohta vt käesoleva otsuse p 246). Ta tuleb Setu Veis OÜ teises episoodis tõendamatuse tõttu õigeks mõista.
155. Seda järeldust ei lükka ümber maakohtu tõdemus, et K. Viitkini roll juhatuse liikmena oli allkirjastada OÜ Setu Veis dokumente. Neid paberkandjal allkirjastades nägi ta dokumentide sisu ja pidi seega aru saama, et osaleb OÜ Setu Veis nimel investeeringutoetuse taotlemise menetluses (maakohtu otsuse lk 90-91). Ringkonnakohus veelkord märgib, et süüdistus seisneb soodustuskelmuse toimepanemises ning subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Antud asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks K. Viitkinil sellise tahtluse esinemist. Asjaolu, et ta on X.X. i abikaasa ning olles erinevates pettustega seotud ettevõtetes juhatuse liige ja osanik ning allkirjastas ja esitas dokumente, iseenesest ei tõenda, et ta oli teadlik dokumentide võltsitusest ja eesmärgist nende abil toetusi välja petta. Süüdistuse väidet, et K. Viitkin pidi aru saama, et osaleb kelmuse toimepanemises, ei kinnita ükski maakohtus uuritud tõend. Ringkonnakohus leiab, et kaudselt kinnitab K. Viitkini kui pettusest mitteteadliku isiku rolli ka prokuröri süüdistuskõne, mille kohaselt K. Viitkin oli lihtsalt äriühingu variisik, sest kogu tegevust juhtis ja korraldas X.X. . Prokurör märgib, et K. Viitkini määramine OÜ Setu Veis juhiks ja omanikuks kandis seda eesmärki, et ühest küljest oleks abikaasa kaudu taotlemisega seotud tegevus jätkuvalt X.X. i kontrolli ja juhtimise all ning teisest küljest oli see vajalik, et luua PRIA-le väärmulje justkui X.X. ei omaks Konkurentsiseaduse § 2 lg 4 mõttes valitsevat mõju OÜ Setu Veis üle. K. Viitkin ei teadnud põllumajandusest midagi ja ei ole X.X. iga vastavaid plaane arutanud. K. Viitkin mingeid otsuseid seoses OÜ-ga Setu Veis ei teinud, tegelik juht oli X.X. (
156. kd lk 166 ja 180).
157. X.X. i kaitsja leiab seoses OÜ Setu Veis III episoodi vaidlustamisega, et kuigi X.X. it võib seostada OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega, ei anna see alust seostada teda toetuse taotlemisel valeandmete esitamisega, sest maakohus on selgitanud välja isikud, kes tegelesid toetuse taotlusega.
158. Ringkonnakohus leiab, et X.X. on seotud toetuse taotlemisel valeandmete esitamisega. Maakohus tuvastas, et selles episoodis investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kes kasutas omakorda konsulent L.L. i abi. Äriühingu faktiline juhtimine seostab X.X. it ka käesoleva investeeringutoetuse taotlemisega. E. Mikenberg osutas tasulist nõustamisteenust ja selleks pidi tal olema kokkulepe kellegagi OÜ-ga Setu Veis seotud isikutest. Antud juhul sai selleks olla X.X. kui OÜ tegevust korraldanud ja juhtinud isik, sest K. Viitkini roll oli ainult OÜ-ga seotud dokumentide allkirjastamine, kuid antud episoodis on tema allkirjad võltsitud ning see välistab tema osaluse (maakohtu otsuse lk 94-96).
159. Kaitsja leiab ka selles episoodis, et OÜ-l Setu Veis olid loomad ja ei korda eelnevalt esitatud väiteid.
160. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Setu Veis nimel oli
161. a lõpus põllumajandusloomade registris registreeritud 5 looma, kuid loomad tegelikult OÜ-le üle ei läinud. Toetuse taotlemisel on seega esitatud valeandmeid taotleja tegutsemisvaldkonna kohta (maakohtu otsuse lk 96).
162. Kaitsja arvates asjaolu, et A.T. on andnud loa pakkumiste koostamiseks, ei anna alust järeldada, et just X.X. on OÜ UPA Building nimel pakkumise koostanud. Seejuures A.T. oli varasemalt samas kriminaalasjas kahtlustatav, kelle ütlustele järelduste rajamisel peab arvestama erilise staatusega.
163. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et tunnistaja A.T. i ütlustest nähtuvalt tema ise hinnapakkumist teinud ei ole, kuid ta andis selleks loa X.X. ile (maakohtu otsuse lk 28 110).
164. Kaitsja märgib, et kuigi X.X. on edastanud 28.09.2011 e-kirja teel hinnapakkumise, kuid sellest ei nähtu, kes tegelikult vastava hinnapakkumise koostas ning kes tegelikult vastavad andmed pakkumisse kandis.
165. Ringkonnakohus leiab, et see e-kiri viitab X.X. i seotusele hinnapakkumistega ja nõustub maakohtuga, et X.X. i 28.09.2011 e-kirjast E. Mikenbergile nähtub, et sellega on edastatud Kental Ehitus OÜ hinnapakkumine. Seega nimetatud pakkumine on asjasse tulnud X.X. i vahendusel. Maakohus tuvastas, et tegelikult nimetatud OÜ hinnapakkumist ei teinud. Asjaolu, et see hinnapakkumine on olnud X.X. i valduses, viitab temale kui tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumistega vahetult kokku puutunud isikule. Seega X.X. oli teadlik, et nõuetekohast hinnapakkumist pole läbi viidud (maakohtu otsuse lk 112).
166. Ringkonnakohus alljärgnevalt käsitleb E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioone seoses OÜ Setu Veis episoodidega I-III.
167. Apellatsioonides leitakse, et maakohus ei ole tuvastanud, missuguseid ebaseaduslikke juhiseid E. Mikenberg on andnud ning missuguseid võltsitud dokumente ta koostas ja millised andmeid neis ei vasta tegelikkusele. OÜ Setu Veis episoodides I-III ei ole tõendamist leidnud E. Mikenbergi roll ja teopanus temale etteheidetavates tegudes, E. Mikenberg ei ole PRIA-le valeandmeid esitanud ega andnud korraldusi valeandmeid sisaldavate dokumentide koostamiseks. Ta ainult osutas töövõtulepingute alusel nõustamisteenust. PRIA-le esitatavad taotlustoimikud panid füüsiliselt kokku konsulendid E.E. ja L.L. , kes on seda kinnitanud. E. Mikenbergi ülesandeks oli üksnes kontrollida, kas taotluse esitamise ajaks oli kogu vajalik dokumentatsioon koos ja et taotlus oleks PRIA-le õigeaegselt esitatud. Sellega seoses ta ei ole andnud B.J. ele juhiseid ebaseaduslikuks tegutsemiseks.
168. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas E. Mikenbergi teopanuse temale OÜ Setu Veis episoodides I-III etteheidetavates tegudes. See seisnes tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate toetuste taotlemiseks vajalike dokumentide koostamises ning näiliku müügitulu ja tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumiste tekitamises (vt põhjendused maakohtu otsuse lk 57-69, 71-74, 76-77, 80-81, 84-86, 92, 94-96, 99-100, 107-109, 111-113). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
169. Seoses taotleja tegutsemisvaldkonna kohta valeandmete esitamisega maakohus tuvastas, et loomade ümbervormistamine oli näilik ja tegelikult loomad OÜ-le Setu Veis kui loomapidajale üle ei läinud. Soovituse loomade põllumajandusloomade registris ümbervormistamiseks andis E. Mikenberg ja korralduse seda teha andis X.X. (maakohtu otsuse lk 54-57).
170. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et E. Mikenberg ei oma puutumust OÜ Setu Veis müügitulu-omatoodangu kujunemise asjaoludega, s.o L.T. e poolt allkirjastatud heinamüügi arvetega. Samuti ei nõustu väitega, et L.T. e ütlusi ei saa tõendina arvestada.
171. Maakohus on väidetavat heina tootmist kajastavaid arveid väga põhjalikult käsitlenud ning tuvastanud, et heina tegelikult ei toodetud ega müüdud. Seega on tegemist näiliku müügitulu näitamisega (maakohtu otsuse lk 57-69). Maakohus on välja toonud E. Mikenbergi puutumuse nende asjaoludega. Heina müügitulu 240 000 krooni on märgitud SMS Market OÜ 11.08.2008-31.12.2009 majandusaasta aruandes, mille on allkirjastanud juhatuse liige L.T. e. Maakohus tuvastas, et SMS Market OÜ (hilisem Setu Veis OÜ) kuulus kuni 2010 sügiseni Gateway OÜ-le (mis kuulus E. Mikenbergile) ning seega on alust eeldada, et SMS Market OÜ 2009 aasta tegevuse ja müügituluga seonduvat teavad just E. Mikenberg ja L.T. e.
172. Ringkonnakohus leiab, et L.T. e ütlusi saab usaldusväärse tõendina arvestada. Neist 29 nähtub, et
173. aasta lõpus E. Mikenberg palus allkirjastada kaks tema poolt koostatud heina müügi arvet, s.o 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr
174. E. Mikenberg ütles talle, et hein on niidetud ja müüdud tema Palamusel olevalt kinnistult. Arve maksja pidi selguma hiljem. L.T. e allkirjastas need arved.
175. a sügisel E. Mikenberg uuesti pöördus tema poole ja palus kinnitada majandusaasta aruande. Numbrid ühtisid varem allkirjastatud arvetega ja L.T. e kinnitas aruande ära. Hiljem haldusasjas L.T. e nägi E. Mikenbergi
176. a suvel tehtud korraldust talle tegeleda heina müügiga. Tegelikult L.T. e sellist korraldust saanud ei olnud. E. Mikenberg selgitas, et oli selle tagantjärele kirjalikult vormistanud (maakohtu otsuse lk 6064).
177. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust nähtub E. Mikenbergi otsene ja aktiivne tegevus seoses näiliku müügitulu näitamisega.
178. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et E. Mikenbergile ei saa ette heita hinnapakkumiste kohta kokkulepete sõlmimist, kuna E. Mikenberg eelviidatud tööde raames hinnapäringuid erinevatele ettevõtjatele ei teinud.
179. Maakohus on näidanud E. Mikenbergi seose hinnapakkumistega. Seda kinnitab
180. a novembris ja 17.-21.12.2010 toimunud e-kirjavahetus, millest nähtuvalt OÜ Setu Veis I ja II episoodis hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi ja B.J. e koostöös, kusjuures just E. Mikenbergi antud juhiste alusel (maakohtu otsuse lk 72 ja 84). OÜ Setu Veis III episoodis ei ole maakohus tuvastanud E. Mikenbergi seost hinnapakkumistega (maakohtu otsuse lk 111112), kuid see ei anna alust teda selles episoodis õigeks mõista, sest tuvastatud on tema seos taotluse esitamise ja näiliku müügitulu näitamisega. Tema rolli kinnitab 27.11.2011 e-kiri, milles ta annab juhiseid, kuidas müügituluga seonduvat PRIA-le selgitada, olles ise teadlik, et heina ei toodetud. Seda juhist ongi kasutatud taotluse lisakontrolli käigus oma müügitulu tekkimise selgitamiseks (maakohtu otsuse lk 94 ja 109). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et apellantide väited ei lükka neid järeldusi ümber.
181. Apellandid märgivad, et seoses OÜ Setu Veis 11.10.2010 K. Viitkinile võõrandamisega ei ole OÜ Setu Veis sularahakassat kunagi E. Mikenbergile üle antud.
182. Maakohus on tuvastanud, et SMS Market OÜ osa võõrandamise tehinguga omas vahetut kokkupuudet ka E. Mikenberg. Võõrandamise lepingus on pooled kinnitanud, et kassa summas 281 720 krooni on ostjale üle antud. Samas on ebaselge, kes kellele kassa üldse üle andis. X.X. on väitnud, et kassa võidi talle üle anda, kuid seda ei teinud M.R. , sest tema võõrandamisel M.R. iga koku ei puutunud. Olukorras, kus SMS Market OÜ tegevust korraldas ja juhtis tegelikult E. Mikenberg, on eluliselt usutav, et ka OÜ kassa oli tema käes, kuid ta eitab seda. Samas on kahtlused, kas kassa üldse eksisteeris, sest OÜ müüdi hinnaga 12 000 krooni, kuigi väidetavalt kassas oli 281 720 krooni. Puudub mõistlik seletus, miks oli vaja teha sedavõrd kahjulik tehing ja pigem viitab hind asjaolule, et lepingus märgitud vara tegelikult ei eksisteerinud. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast võõrandamist on OÜ Setu Veis tegevust tulnud finantseerida laenudega. Selleks polnuks aga vajadust, kui kassas olnuks 281 720 krooni (maakohtu otsuse lk 35 ja 67-68).
183. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus pole tuvastanud, kas kassa üldse üle anti ja milline summa seal tegelikult oli, siis jäävad üles kõrvaldamata kahtlused ja need tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. See aga ei too kaasa nende õigeksmõistmist, sest süüdistuse asjaolud on tõendatud muude eelpool käsitletud tõendite kogumiga. OÜ-ga Setu Veis seotud IV episood
184. Eesmärgiga jätkata Ekso kontserni kuuluva ettevõtjana kontsernivälise äriühingu, s.o Setu Veis OÜ nimelt PRIA-st toetuste väljapetmist, esitas K. Viitkin koostöös X.X. iga 12.12.2011 PRIA Põlva büroos MAK meetme nr 1.4.1 raames OÜ Setu Veis nimelt 30 mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse avalduse koos lisadega, milles taotleti toetust summas 72 020 eurot põllumajandustehnika ostmiseks, milleks oli väiketraktor Foton FT 704, teleskooplaadur Manitou MLT 741-120, Jentail põhu- ja silorulooni purustaja ja Krone niiduk EasyCut9140 Shif-Easycut
185. Ekso kontserni kuuluvad ettevõtted ei oleks MAK meetme nr 1.4.1 alusel saanud toetust taotleda, kuivõrd nende ettevõtete töötajate arv kahel eelneval majandusaastal oli keskmiselt üle kümne, mistõttu otsustasid süüdistatavad toetust taotleda OÜ Setu Veis nimelt.
186. Samuti sai toetust taotleda ettevõte, kelle müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 2 400 eurot, mis aga OÜ-l Setu Veis puudus, samuti puudus nõutav tegutsemisaeg. Selleks kasutati juba varasemalt loodud näilikke müügiarveid (arved nr 2010-1, 2010-2, 2010-3 ja 2010-4), mille eesmärgiks oli luua näilik õiguslik alus, justkui antud tehingud oleks toimunud ja neid andmeid oli võimalik kajastada majandusaasta aruandes ning PRIA-le esitatavates muudes dokumentides. Kuna vastavalt MAK meetmele nr 1.4.1 sai maksimumpunktid müügituluga, mis jäi vahemikku 19 174 – 63 911 eurot, siis näilikult koostatud arvel nr 2010-4 müügitulu näitamine summas 19 174 eurot kandis maksimumpunktide saamise eesmärki. Näiliku müügitulu olemasolu summas 971 000 krooni kinnitas K. Viitkin koostöös X.X. i ja E. Mikenbergiga 30.06.2011 äriregistrile esitatud OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandes. Eeltoodu kajastus ka PRIAle taotluse esitamiseks vajalikus dokumentatsioonis.
187. Lisaks eeltoodud tingimustele oli nõutav veel ka see, et investeeringu maksumuse väljaselgitamiseks peab olema võetud vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. Vahetult enne toetuseavalduse esitamist leppisid süüdistatavad kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid väiketraktor Foton hinnapakkumine korraldati selliselt, et pakkumises osales AS Ekso. Seega jäeti võtmata kolm võrdlevat pakkumist, kuivõrd AS Ekso ei oleks saanud MAK meetme nr 1.4.1 alusel olla pakkujaks. Teiseks võltsiti OÜ KB Ehitusmasinad nimel hinnapakkumist nii väiketraktor Foton kui ka teleskooplaadur Manitou pakkumiste puhul selliselt, et mõlema pakkumise koostasid süüdistatavad. Tegelikkuses OÜ KB Ehitusmasinad ei ole nimetatud põllumajandusmasinatele Setu Veis OÜ nimel pakkumist teinud.
188. Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid hilisema menetluse käigus müügituluga manipuleerimise ja PRIA peadirektori 12.03.2012 otsusega nr 13-6/603 jäeti taotlus rahuldamata. Maakohtu järeldused
189. Erinevalt muudest E. Mikenbergi osalusel toimunud investeeringutoetuste taotlemiste episoodidest puuduvad käesoleval juhul E. Mikenbergi osalust kinnitavad süüdistatavate või tunnistajate ütlused. Samuti puudub olemasolevate tõendite hulgas nõustamisteenuse osutamist tõendav töövõtuleping, mõni selle eest tasumisele viitav arve, kassa sissetuleku order või ülekanne OÜ Setu Veis kontol.
190. E. Mikenbergi 09.05.2011 e-kirjast X.X. ile nähtub, et plaanis oli hakata OÜ Setu Veis nimel toetust taotlema muuhulgas ka käesoleva MAK meetme nr 1.4.1 alusel. Ka on olemas e-kirjavahetus, milles E. Mikenberg selgitab määruse nr 89 nõudeid. Kuid üksnes plaani olemasolu ja määruse nr 89 nõuete selgitamine ei seosta maakohtu arvates E. Mikenbergi küllaldaselt OÜ Setu Veis nimel antud investeeringutoetuse avalduse esitamisega. Erinevalt muudest E. Mikenbergi osalusel toimunud investeeringutoetuste taotlemiste episoodidest puudub käesoleval juhul tõendite hulgas konkreetselt antud taotlust puudutav e-kirjavahetus (näiteks seoses hinnapakkumistega vms). 31
191. Küll aga viitab K. Viitkini seotusele antud investeeringutoetuse taotlemisega otseselt asjaolu, et ta on allkirjastanud investeeringutoetuse avalduse ja ise selle vahetult PRIA-le esitanud. Antud juhul on avaldus allkirjastatud ka paberkandjal. Avalduse paberkandjal allkirjastamise puhul on K. Viitkin dokumente vahetult näinud. Avalduse blanketil on sõnaselgelt märgitud, et tegemist on investeeringutoetuse avaldusega. Sellist dokumenti vahetult käes hoides ja allkirjastades pidi K. Viitkin ka seega aru saama, et ta osaleb OÜ Setu Veis nimel investeeringutoetuse taotlemise menetluses. Investeeringutoetuse taotlemise avalduse allakirjutamine lükkab ümber K. Viitkini väite, et ta toetuse taotlemisest midagi ei tea.
192. Nagu maakohus eespool on tuvastanud, oli X.X. OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. K. Viitkini kinnitusel esitas ta PRIA-sse investeeringutoetuse avalduse X.X. i palvel. Eeltoodu annab alust asuda seisukohale, et antud investeeringutoetuse taotlemine toimus X.X. i ja K. Viitkini koostöös.
193. Müügitulu osas on OÜ Setu Veis toetunud sisuliselt samasugustele asjaoludele, nagu eelmises investeeringutoetuse (viitenumbriga 142011490528) taotlemise asjas. Nagu maakohus eespool tuvastas (OÜ Setu Veis III episood), tugineb OÜ Setu Veis poolt 2010 a. müügituluna deklareeritud summa OÜ Setu Veis 16.10.2010 arvele 2010-1, 25.10.2010 arvele 2010-2, 01.11.2010 arvele 2010-3, 01.11.2010 arvele 2010-
194. Samas ei ole OÜ Setu Veis neil arvetel näidatud kaupa tegelikult tootnud ja müünud ning arvete koostamise eesmärgiks oli luua väärmulje antud tehingute toimumisest. Näiliku müügitulu näitamine tegelikuna on kandnud eesmärki tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Setu Veis vastab ka käesolevas investeeringutoetuse asjas nõuetele, s.o määruse nr 89 § 2 lg-le 1 p 2 ja § 3 lg 1-le p
196. OÜ Setu Veis tegevust korraldava ja juhtiva isikuna oli X.X. ile teada, et OÜ-l Setu Veis 2010 a. põllumajandussaaduste müügist saadud tulu puudus. K. Viitkin on tegelikkusele mittevastava müügitulu olemasolu lisaks OÜ Setu Veis 2010 a. majandusaasta aruandele kinnitanud ka investeeringutoetuse avalduses. Just viimati nimetatud tegevus seostab K. Viitkinit käesoleva investeeringutoetuse taotlemisel müügitulu kohta ebaõigete andmete esitamisega. K. Viitkini enda ütluste kohaselt ei olnud tal väidetavalt OÜ Setu Veis tegevusest ülevaadet. Samas on ta investeeringutoetuse avalduses kinnitanud selles näidatud müügitulu olemasolu. Selliselt käitudes K. Viitkin sisuliselt aktsepteeris olukorda, et avalduses näidatu ei pruugi olla õige.
197. Asjaolu, et avalduses näidatu ei vasta tegelikkusele, pidi K. Viitkinile 2011 detsembriks olema ka juba tegelikult teada. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olnud E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kirjas P.J. ele, X.X. ile ja K. Viitkinile koos manusega annab E. Mikenberg viimastele juhiseid, kuidas müügituluga (sh ka 2010 a. müügituluga) seonduvat PRIA-le selgitada. Kuigi tegemist (nagu kohus eespool tuvastas) on taotluse viitenumbriga nr 141010652330 (OÜ Setu Veis III episood) lisakontrolli käigus kasutatud andmetega, pidi K. Viitkinile sellest e-kirjast olema arusaadav, et OÜ Setu Veis 2010 a. müügituluga on küsitavusi. Vaatamata sellele kinnitas ta sellise müügitulu olemasolu 12.12.2011 PRIA-le esitatud investeeringutoetuse avalduses.
198. Koos OÜ Setu Veis avaldusega on PRIA-le esitatud erinevaid hinnapakkumisi seoses põllumajandustehnika soetamisega. OÜ Stokker Agri, AS Dotnuvos Projektai ja OÜ Starter ST poolt esitatud hinnapakkumistest osutus parimaks OÜ Starter ST Jeantil põhu- ja silorulooni purusti pakkumine maksumusega 13 900 eurot.
199. AS Intrac Eesti, AS Merco ja OÜ KB Ehitusmasinad hinnapakkumistest osutus parimaks OÜ KB Ehitusmasinad teleskooplaaduri Manitou MLT 741-120 pakkumine maksumusega 74 800 eu