Obsah (5)

§ 121§ 2§ 41§ 38§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2728 Määruse kuupäev 30. august 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi F.F-i kaebus RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-2728. 2. Jätta

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Halduskohus jättis
2. juuli
3. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning kohustas teda seitsme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o selgitama, millise nõudega ta kohtu poole pöördub, esitama kaebuse põhjendused ning märkima, millises vormis ta asja läbivaatamist soovib. Kaebaja sai
4. juuli
5. a määruse kätte
6. juulil
7. Seega puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema
8. juulil 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
9. juuli
11. Vaatamata sellele, et kaebaja on esitanud hilinemisega
12. juulil 2024 kohtule täiendava pöördumise, väljendades rahulolematust Eesti Töötukassa
13. oktoobri
14. a vaideotsuses nr VO/23/2695 kirjeldatu osas, leiab kohus, et esitatud kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda.

§ 2

lõike 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosalineomal äranägemisel.

§ 41

lõikest 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebaja ei ole senini täpsustanud kaebuse nõudeid ega esitanud kaebuse põhjendust, nagu ta

§ 38lõike 1 punktide 5 ja 7 kohaselt tegema peab.

Kohus ei saa hakata kaebust kaebaja eest sisustama, vaid kohtule esitava(

1. d)nõude(
2. d)ja kaebuse faktilised asjaolud peab kaebaja ise esile tooma. Kui kaebaja seda ei tee, ei ole kohtul võimalik asja edasi menetleda. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel vaidluse eset määratlema. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
2. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõige 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. 3-23-2728 11.
2. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. 11.
3. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Kohus jätab vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. 11.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. Kaebaja suudab ise oma õigusi kaitsta, mistõttu tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)