Obsah (4)
§ 108§ 118§ 109§ 175KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. märts 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-272 Haldusasi X. X kaeb
) § 165 lg 2). Dublini III määruse artikli 3 lg-st 1 ja artikli 7 lg-st 1 tuleneb, et üldreeglina on rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik, kes on määratletud Dublin III määruse III peatükis nimetatud kriteeriumide alusel (vt Euroopa Kohtu 07.06.2016 kohtuotsus, Ghezelbash, C-63/15, EU:C:2016:409, punkt 42). Praegusel juhul on PPA õiguspäraselt ja kooskõlas Dublin III määrusega tuvastanud, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Poola. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
- VRKS § 21 lg 1 punkti 6 kohaselt jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, kui Dublin III määruse järgi vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest muu riik. PPA tuvastas, et kaebaja taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks on Poola, kuna kaebajal oli kehtiv Poola D-liiki viisa ning Poola vastas positiivselt Eesti palvele kaebaja vastu võtta. Seega ei saa olla vaidlust, et vastutav liikmesriik on kooskõlas Dublin III määrusega artikli 12 lg-ga 2 määratud õigesti. Kaebaja viited Dublin III määruse artiklile 14 ei ole asjakohased, kuna viisa tõttu see ei kohaldu (vt ka Euroopa Kohtu 21.09.2023 kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (Carte diplomatique), C-568/21, ECLI:EU:C:2023:683, punkt 37). Ka viisa kehtivus ei mõjuta vastutava liikmesriigi määramist (vt Euroopa Kohtu 26.07.2017 kohtuotsus Jafari ,C-646/16, ECLI:EU:C:2017:586, punkt 42).
- Dublin III määruse eesmärk on vältida, et kolmanda riigi kodanikud saaksid valida, milline liikmesriik nende taotluse läbi vaatab (n-ö forum shopping’uks nimetatud nähtus), ning tagada, et kõik taotlused vaatab mõni liikmesriik läbi. Selleks on Dublin III määruses ette nähtud, et iga 2 Dtl 20–23 3
(4)taotluse vaatab läbi üksainus liikmesriik ja sätestatud kriteeriumid, mille järgi saab taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaks määrata. Kohus nõustub PPA-ga selles, et praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis oleksid tinginud Dublin III määruse artikli 12 lg-s 2 sätestatud üldreegli kohaldamata jätmise ning toonud kaasa selle, et Eesti peaks kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatama. Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad ning liikmesriik ei saa omatahtsi jätta seda kohaldamata.
- Dublin III määrus näeb ette võimaluse, et rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtnud liikmesriik võib teha vastutuskriteeriumidest erandeid, kuid sellise erandi tegemiseks ei ole asjaolu, et kaebaja hinnangul on tegemist asjatu ressursi raiskamisega. Samuti ei ole sellise otsuse aluseks asjaolu, et isik soovib rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist konkreetses riigis. Dublin III määrusest erandi tegemist õigustavad olukorrad on eelkõige seotud humaansete ja inimliku kaastundega põhjustega, et võimaldada kokku viia pereliikmeid, sugulasi või teisi perekonda kuuluvaid isikuid (Dublin III määrus artikkel 17) või kui isiku üleandmine ei ole vastutavale liikmesriigile võimalik, sest on piisavalt alust arvata, et selle taotluse läbivaatamise menetluses on süsteemsed vead ning taotlejate vastuvõtutingimused selles liikmesriigis võivad endaga kaasa tuua ebainimliku või alandava kohtlemise Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 4 tähenduses (Dublin III määrus artikkel 3 lg 2). Selliseid asjaolusid ei esinenud.
- Kaebajale oli vastutava liikmesriigi määramise menetluses tagatud õigus olla ärakuulatud 3 ning vestlusel ega ka kohtumenetluses toodud asjaolud ei ole aluseks, et Eesti peaks võtma vastuste kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Kaebajal ei ole Eestis kinnisvara või lähedasi, mis võiks tingida tema vältimatu vajaduse just Eestisse jääda. Samuti ei ole PPA tuvastanud, et kaebajal oleks erivajadusi, mis välistaksid reisimise ja tingiksid Eestisse jäämise. Selliseid asjaolusid ei väida kaebaja ka kohtumenetluses. Samuti ei tähenda asjaolu, et Poolas on seoses Valgevene hübriidrünnakuga ning Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas palju rahvusvahelise kaitse taotlejaid, et kaebaja õigused jääksid Poolas läbiviidavas menetluses kaitseta. Seda ei kinnita ka kaebaja kohtumenetluses esitatud artiklid
- Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA 11.01.2024 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ja PPA kaebaja taotluse läbivaatamiseks kohustamine ei ole põhjendatud. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 14.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
14.1. Kaebajat esindas Tallinna Halduskohtu 22.01.2024 määruse nr 3-24-185 riigi õigusabi korras vandeadvokaat A. Ratnikov. Halduskohtu eelviidatud määruse kohaselt anti kaebajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jäävad
§ 118lg 3 alusel riigi kanda.
Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (
§ 108lg 1).
14.2. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja kanda (
§ 109lg 1).
15. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (
§ 175lg 3).
Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda
§-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 3 4 Dtl 81–84 Dtl 8–19 4
(4)