Obsah (5)

§ 120§ 121§ 47§ 2§ 175

3-24-2406 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2406 Määruse kuupäev ja koht 12.11.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise

) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega perioodil 25.10.2019-23.04.

1. Tartu Vangla jättis 23.07.2024 otsusega nr 1-13/24/351-3 kaebaja kahjunõude sisuliselt läbi vaatamata, kuna tema arvates ei ole kahjunõue tähtaegne. Kaebuse kohaselt viitab kaebaja Tartu Vangla 23.07.2024 otsusele nr 113/24/351-3, millega vangla jättis tema kahjunõude sisuliselt läbi vaatamata ja otsustele haldusasjades nr 3-20-64 ning 3-20-565, millega kohus tuvastas vangla tegevuse osaliselt õigusvastaseks kaebaja suhtes jätkuvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas. Kaebaja väidab, et tal on õigus tekitatud kahju hüvitisele. Seoses sellega tõlgendab kohus kaebust, mis on esitatud kaebajale mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses jätkuvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega perioodil 25.10.2019-23.04.
2. 6.

§ 120

lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohtu Halduskolleegiumi järjepideva praktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides. Kaebus on seejuures lubatav ka juhul, kui kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud nõue on tagastatud õigusvastaselt. Seega sõltub kaebuse lubatavust sellest, kas kaebaja esitatud kahjunõue oli tähtaegne.1

1. Kohus selgitab, et VangS § 11 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kinnipeetava poolt esitatud kahjunõude menetlus on haldusmenetlus, mistõttu kohaldatakse sellele muu hulgas haldusmenetluse sätteid. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. 1 RKHKm 19.12.2023 nr 3-23-1915, p
2. 2 3-24-2406
3. Tartu Vangla 23.07.2024 otsuse nr 1-13/24/351-3 kohaselt sai kaebaja teada talle perioodil 25.10.2019-23.04.2020 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega tekitatud mittevaralisest kahjust hiljemalt 23.04.2020 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise ajal. Kohus märgib, et kaebaja sellele kaebuses vastu ei vaielnud. Kohus nõustub vanglaga, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas antud juhul kulgema just alates 23.04.2020 ja lõppes 23.04.
4. Eelduslikult tahab kaebaja viidates haldusasjades nr 3-20-64 ja 3-20-565 tehtud lahenditele öelda, et kolmeaastane kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, millal kaebaja sai lõplikult teada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasusest jõustunud kohtuotsuste alusel. Kohus kaebaja seisukohta ei jaga. Kohus leiab, et kaebajal puudusid takistused pöörduda vangla poole kahju hüvitamise taotlusega enne 23.04.2023, seega kaebaja viide lahenditele nr 3-20-64 ja 3-20-565, kust ta sai lõplikult teada vangla tegevuse õigusvastasusest, ei ole antud juhul asjakohane, kuna RVastS § 17 lg-s 3 nimetatud kahjunõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema kahju teadasaamise päevast ja selle põhjustatud isikust, kuid mitte vangla tegevuse õigusvastasusest teadasaamise päevast. Kaebaja oleks pidanud teada saama kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega talle tekitatud kahjust kui mitte varem, siis hiljemalt abinõude kohaldamise lõpetamise kuupäeval ehk 23.04.
5. Järelikult, viimaseks kahjunõude esitamise päevaks on antud juhul 23.04.
7. Kohus märgib, et HMS 34 lg 5 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kuna kaebaja ei ole esitanud vanglale kahjunõuet ühe aasta jooksul peale RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist, esines vanglal imperatiivne alus kahjunõude läbivaatamata jätmiseks analüüsimata seda, kas otsused haldusasjades nr 3-20-64 ja 3-20-565 võiksid olla möödalastud kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Kohus tegi kindlaks, et otsused haldusasjades nr 3-20-64 ja 3-20-565 jõustusid 16.12.2021 ja 15.08.
8. Järelikult oli kaebajal piisavalt aega, et esitada vanglale kahjunõude hiljemalt 23.04.2024 ja taotleda muu hulgas möödalastud kahjunõude esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja kahjunõue laekus vanglasse alles 23.05.
9. Seega, Tartu Vangla 23.07.2024 jättis otsusega nr 1-13/24/351-3 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses perioodil 25.10.2019-23.04.2020 tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega sisuliselt läbi vaatamata õiguspäraselt. Sel põhjusel teeb kohus kindlaks, et kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Eelpoolkirjeldatud asjaolude valguses ei pea kohus põhjendatuks jätta kaebus käiguta kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuna praeguses menetluse staadiumis on ilmne, et kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus ei ole lubatav. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 1 p-st 4, tagastab kohus hüvitamiskaebuse.

II 10. Kaebaja taotles talle tasuta riigi õigusabi määramist. Tulenevalt

§ 2

lg-st 4 tõlgendab kohus kaebaja taotlust riigi õigusabi määramise taotlusena käesolevas halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul ei esine kaebaja hüvitamiskaebuse läbivaatamise suhtes tungivat avalikku huvi. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 3 3-24-2406 III 11. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4