KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-822 Haldusasi C.L kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitise

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muus osas määrus edasikaevatav ei ole. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.L esitas 18.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebuse kohaselt on 3,5 aasta jooksul isolatsioonis hoidmise, keha- ja psüühiliste vigastuste tekitamise ning vanglareeglistiku ja Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standardite rikkumistega tekitatud kaebajale kahju. Samuti heidab kaebaja ette tema hea nime teotamist. Koos kaebusega esitas C.L esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja soovib muu hulgas, et talle tagataks korralik kamber, isiklikud asjad, võimalus sisseoste teha ning sagedamini helistada.
2. Tallinna Halduskohus palus 19.03.2024 kohtunõudega Tallinna Vanglal selgitada, kas C.L on esitanud kaebuses toodud teemadel vanglale taotlusi, kas vangla on nendele vastanud ning kaebajal kohtueelne menetlus läbitud. 3-24-822
3. Tallinna Vangla edastas 27.03.2024 kohtule ülevaate kaebaja pöördumistest vanglale perioodil 2020-
4. Samuti selgitas Tallinna Vangla, et taotlused, milles C.L viitab 225 päeval lukustatud kambris kinni hoidmisele, tervise rikkumisele ja meditsiinilise abita jätmisele on käesoleval ajal Tallinna Vanglas menetluses. Vangla tõi välja, et C.L on samasisulisi kahjunõudeid kohtule esitanud ka varem. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 47

lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda halduskohtusse tingimusel, et isik on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Tallinna Vangla tõi 27.03.2024 vastuses kohtunõudele välja, et C.L taotlused, mis puudutavad lukustatud kambris hoidmist, meditsiinilise abita jätmist ning tema tervise rikkumist on antud hetkel Tallinna Vangla menetluses. Samuti selgitati, et vangla on andnud 29.02.2024 ning 08.03.2024 kirjadega kaebajale tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mida kaebaja kõrvaldanud ei ole. Vastuses on toodud, et kaebaja taotluste lahendamise tähtajaks on määratud 11.04.
2. Eeltoodust nähtub, et vangla ei ole veel kaebaja pöördumiste osas otsust teinud ja võimalike kahjunõuete esitamisest ei ole veel möödunud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg, mis tähendab, et kaebaja on hüvitamisnõudega kohtusse pöördunud ennatlikult. Ka kaebuses on kaebaja viidanud Tallinna Vangla 08.03.2024 kirjale nr 5-37/24/7-8 „Tähtaja andmine kahjunõudes“. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on ta puudused kahjuhüvitamise taotluses kõrvaldanud, ei tähenda, et kohtueelne menetlus on läbitud. Kohtueelne menetlus lõppeb kas taotluse tagastamisega, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmisega (VangS § 11 lg 8). Selliseid otsuseid kaebaja kahju hüvitamise taotluse osas vangla veel teinud ei ole. Seetõttu on kaebajal läbimata nõutav kohustuslik kohtueelne menetluskord. Järelikult tuleb kaebus kahju hüvitamise nõude osas

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kaebajal on võimalik kohtusse pöörduda pärast seda, kui vangla on kahjunõude lahendanud või selle tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Kaebaja palub üldsõnaliselt end menetlusabi korras vabastada kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, kuivõrd kaebaja on tunnistatud maksejõuetuks. Samuti märgib kaebaja, et sama kehtib ka õiguste kaitseks taotletavale riigi õigusabi korras advokaadi tasude maksmise kohta. Eeltoodust lähtuvalt järeldab kohus, et kaebaja taotleb nii kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamist kui ka riigi õigusabi korras advokaadi määramist isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.
2. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikkumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. RLS § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja kahju hüvitamise nõudelt ega esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud ei ole.
3. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest (

§ 110lg 1 p 1). Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui 2

§ 111lg 1).

Kaebuses toodud andmete õigsust eeldades ei suuda menetlusabi taotleja oma majandusliku seisundi tõttu esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasuda. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on kiireloomuline peab kohus põhjendatuks rahuldada menetlusabi taotlus ning vabastada kinnipeetav esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 20 euro tasumisest. Muus osas jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata, kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele (

§ 111lg 3; riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 p 5).

9. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt esialgset õiguskaitset taotlenud. Seejuures ei ole kaebaja taotlust sisuliselt põhjendanud ega õiguskaitsevajaduse esinemist kirjeldanud. Kohus ei pea vajalikuks taotlust käiguta jätta, kuna kaebaja esitas hüvitamisnõude, mille puhul ei saa kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata (

§ 249lg 1).

Kaebajal puudub kohtu hinnangul õiguskaitsevajadus. Seega jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

1. Kaebaja on taotlenud 21.03.2024 avalduses käesoleva haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-23-3031, kuivõrd käesolevas haldusasjas on sama asi, kui haldusasjas nr 3-23-
2. Arvestades, et kaebus kuulub tagastamisele, siis liitmise taotlus tuleb jätta rahuldamata (

§ 48lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3