Obsah (5)

§ 121§ 204§ 207§ 181§ 71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Mad

) § 121 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt kaebus tagastatakse selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.58 tühistamise nõude osas tagastas halduskohus kaebuse, kuna kaebajal oli kohustuslik kohtueelne menetlus vastava nõude osas läbimata (

§ 121lg 1 p 4).

1. X.X. esitas
2. augustil 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
3. oktoobri
4. a määruse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha X.X.-i õigusabi taotluse osas (II). määruskaebuse (I) ja seejärel riigi I 5.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. X.X. väidab, et sai halduskohtu määruse

1. augustil 2024 ja esitas määruskaebuse tähtaegselt. Ringkonnakohus X.X.-iga ei nõustu. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt sai X.X. Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määruse kätte
4. oktoobril 2023 e-toimiku kaudu. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev
5. novembril
6. X.X. esitas määruskaebuse
7. augustil
8. Järelikult on määruskaebus esitatud pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. X.X.-i
9. septembri
10. a avaldusest nähtuvalt taotleb X.X. määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 6.

§ 207

lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 181

lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg-e 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab

§ 71lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus.

Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm
2. jaanuar 2007, 3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm
3. jaanuar 2009, 3-3-1-75-08, p 17).
4. J. Kolensikov väidab, et ta ei ole
5. oktoobril 2023 halduskohtu määrust elektrooniliselt kätte saanud, kuna ta ei kasuta tahvlit ja
6. aastal teised käisid tema tahvlis. Täiendavalt viitab X.X. enda terviseprobleemidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eeltoodud väidetavad põhjused alust määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema paberkandjal määruse saamisest vaid määruskaebus loetakse kätte toimetatuks ka määruse avamisega e-toimikus. Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X.X. halduskohtu määruse kätte saanud
7. oktoobril 2023 avaliku e-toimiku kaudu, tuleb hakata kaebetähtaega lugema alates
8. oktoobrist
9. 2 X.X.-i väide, et dokumendid on
10. oktoobril 2023 e-toimikus avanud teine kinnipeetav, ei anna alust lugeda
11. augustil 2024 esitatud määruskaebust tähtaegseks. Menetlusosaline peab ise olema oma asjaajamises piisavalt hoolas, et keegi teine tema asju ei vaataks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Kolensikov esitanud kohtutele määruskaebuse vaidlustamiseks sätestatud 15 päeva jooksul rohkelt avaldusi ja sellest lähtuvalt ei saanud olla määruskaebuse tähtaegseks esitamiseks takistuseks ka X.X.-i väidetavad tervisemured. Kuna puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus X.X.-i taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
12. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult

§ 204lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. II

1. X.X. palub anda talle advokaat. Ringkonnakohus käsitleb X.X.-i taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
2. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
3. Ringkonnakohus jätab X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et X.X. on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse sisu ja eesmärgid on arusaadavad. Seega suudab X.X. ise ennast kohtumenetluses esindada. (allkirjastatud digitaalselt) 3