Obsah (10)

§ 261§ 190§ 1904§ 2616§ 6§ 1901§ 1902§ 2§ 1905§ 2618

4-20-4894 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isikud (menetlusalused isikud) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus

) § 2616 lg 2 alusel rahatrahviga 500 6 lg 1 järgi eurot ning Z.Z-i

§ 261rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot 1.

G.A.S – registrikood XXX; asukoht: Pärnu mnt 477, Tallinn; e-post: info@G.A.S-i; esindaja: Z.Z;

1. Z.Z - isikukood XXX; kodakondsus: Eesti kodanik; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; tel: xxxx; e-post: xxxx Maksu- ja Tolliamet (registrikood: 70000349) Uurimisosakonna Põhja II talitus; asukoht: Lõõtsa 8a, Tallinn; E-post: emta@emta.ee; esindaja Aleksandr Škirin RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135 maakohus otsustas:
2. Rahuldada menetlusaluste isikute Z.Z-i ja G.A.S kaebus osaliselt.
3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Põhja II talituse 11.11.2020 otsus G.A.S-ile määratud karistuse määra ja tasumise viisi osas. 6 lg 2 alusel
4. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada G.A.S

§ 261rahatrahviga 300 eurot. Võimaldada Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel G.A.S -l tasuda talle määratud rahatrahvi 300 eurot ositi 3 kuu jooksul võrdsetes osades (100 eurot kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele, märkides viitenumbriks

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Põhja II talituse 11.11.2020 otsus Z.Z-ile etteheidetava teo kvalifikatsiooni ja rahatrahvi määra osas. 8 järgi.
3. Kvalifitseerida Z.Z-ile etteheidetav väärtegu ümber

§ 2618 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

6. Karistada Z.Z-i

261 1 4-20-4894

1. Z.Z-ile mõistetud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides viitenumbriks
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Otsuse koopia anda Z.Z-ile ning Maksu- ja Tolliametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
5. veebruaril
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE 07.11.2019 kell 16.52 liikus Tallinnas Pärnu mnt 327a Krooning tankla juures (avalikult kasutataval teel ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) sõiduk registreerimisnumbriga xxxx, mida juhtis G.A.S (registrikood XXX) juhatuse liige Z.Z (isikukood 2 järgi. XXX) ja sõiduki eest oli tasumata teekasutustasu

§ 190

Teekasutustasu on kohustatud maksma sõiduki eest sõiduki vastutav kasutaja (

§ 1904

lg 1), sõiduki registreerimisnumbriga xxxx vastutav kasutaja on registreerimistunnistuse nr xxxx andmetel G.A.S. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja juriidilise isiku huvides. Eelpool kirjeldatud tegu on toime pandud G.A.S huvides, kuna Z.Z (G.A.S juhatuse liige) tegutses ettevõtte majandustegevuse raames ja jättis tasumata sõiduki eest teekasutustasu. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalused isikud rikkunud

§ 1904

lg-s 1 sätestatud õigusnormi ning pannud toime

§ 2616lg-tes 1 ja 2 sätestatud rikkumise.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 11.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 930019002329/8 karistati 6 G.A.S-i

§ 261

lg 2 järgi rahatrahviga 500 eurot ning Z.Z-i

§ 6261 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot.

1. Z.Z esitas enda ja osaühingu nimel kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, sest tema arvates on otsuses seadust valesti kohaldatud. Kaebaja väitel on liiklusseaduses teekasutustasu objekt määratletud ühemõtteliselt kui veose vedamiseks ettenähtud auto, mille täismass on üle 3500 kilogrammi ja selle haagis. Direktiiv nr 1999/62/EÜ ei võimalda teekasutustasuga maksustada sõidukeid, mis ei ole ette nähtud ja mida ei kasutata kaupade autoveoks. Võimaluse korral tuleb lähtuda tõlgendusvariandist, mis on enam kooskõlas põhiseadusega.1 Seega tuleb teekasutustasu nõudmisel lähtuda seaduse tekstist. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Ta väitis, et ei maksnud teekasutustasu, sest luges seadusest välja, et see ei ole vajalik. Puksiirsõiduki töö on sarnane Päästeameti omaga, kus reageeritakse telefonikõnedele ning ollakse valmis sõitma erinevatesse kohtadesse (kord xxxx, siis xxxx). Kui teekasutustasu maksta igapäevaselt, siis on see ettevõtte jaoks ebanormaalne kulu. 1 Kaebaja viitab õiguskantsleri 26.03.2019 kirjale nr 7-4/190409/1901532 . Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Eriotstarbeline%20s%C3%B5iduk%20kui%20t eekasutustasu%20objekt.pdf (09.02.2021). 2 4-20-4894
2. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole kaebaja argumendid piisavad otsuse tühistamiseks. Liiklusseaduse seletuskirja ja Riigikohtu otsuse nr 4-18-6507 kohaselt laieneb teekasutustasu ka sihtotstarbelistele sõidukitele. G.A.S ja Z.Z olid kohustatud tasuma sõiduki eest teekasutustasu. Isikute süü on tõendatud, tõendatud on ka juriidilise isiku huvi, mis seisneb selles, et tegutsetakse selle ettevõtte tegevuse raames ja teekasutustasu tasumata jätmisega hoiti kokku ettevõtte rahalist ressurssi. Karistus on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, arvestatud on süü suurust ning varasemate taoliste karistuste puudumist. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata ja Maksu-ja Tolliameti otsus muutmata. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks järgnevad asjaolud. 07.11.2019 kell 16.52 liikus Tallinnas Pärnu mnt 327a Krooning tankla juures avalikul teel sõiduk registreerimisnumbriga xxxx, mille eest oli tasumata teekasutustasu. Nimetatud sõiduki vastutav kasutaja oli G.A.S ning seda juhtis sama äriühingu juhatuse liige Z.Z . Pooled ei vaidle nimetatud asjaolude osas ning peale menetlusaluse isiku ütluste on need kinnitust leidnud veel järgmiste tõenditega: - Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolliga, millest nähtuvalt peatasid MTA ametnikud väärteoetteheites märgitud ajal ja kohas Z.Z-i juhitava sõiduki registreerimisnumbriga xxxx, millel oli Maanteeameti andmebaasi järgi tasumata teekasutustasu ning sõiduki vastutavaks kasutajaks oli G.A.S; - Maanteeameti teekasutustasu andmete väljavõttega, millest nähtuvalt ei olnud sõidukil registreerimismärgiga xxxx seisuga 07.11.2019 tasutud teekasutustasu; - Sõiduki xxxx registreerimistunnistuse nr xxxx väljavõttega, milles selgub, et tegemist on xxxx OÜ-le kuuluva N2 kategooria sõidukiga, täismassiga 8600 kg. Sõiduki kasutusalaks on sõidukite vedu ning selle vastutavaks kasutajaks on G.A.S ning kasutajaks Z.Z; - Äriregistri teabesüsteemi väljavõttega G.A.S kohta, kus juhatuse liikmeks on märgitud Z.Z .
5. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Z.Z-i juhitud sõiduk on teekasutustasu kohustusega veoauto

§ 1901ja § 1902 mõttes.

Kaebaja leidis kohtuistungil, et tema juhitud sõiduk on sihtotstarbeline sõiduk, pukseerimissõiduk. Teekasutustasu oli maksmata, kuna kaebaja luges seadusest välja, et see ei ole vajalik. See on vajalik veose veoks ettenähtud sõidukitele, mis on üle 3500 kg ja peavad omama veose litsentsi. Puksiirsõidukid on sellest vabastatud, neil ei ole veose litsentsi. Kohtuväline menetleja seevastu leidis, et teekasutustasu laieneb ka sihtotstarbelistele sõidukitele. Sellele viitavad liiklusseaduse seletuskiri ja ka Riigikohtu on 25.10.2019 otsuses nr 4-18-6507 esitatud seisukohad. 7. Kohus selgitab, et direktiivi nr 199/62/EÜ sätted jätsid teekasutusmaksu kehtestamisel liikmesriigile õiguse ise otsustada, millistele raskeveokitele ja millises suuruses makse kehtestada. Eestis on seadusandja otsustanud, et teekasutustasu tasutakse üle 3500kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest (

§ 1902

).

§ 1901

lg 1 tuleneb, et teekasutustasu tasumine annab isikule õiguse kasutada käesoleva seaduse §-s 1902 nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul.

§ 2p 94 kohaselt on veoauto veose veoks ettenähtud auto.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 5 järgi on veoautod N-kategooria sõidukid. Tegemist on vähemalt neljarattaliste veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukitega. Täismassist 3 4-20-4894 sõltuvalt eristatakse N1, N2 ja N3 kategooria sõidukeid. Kohus leiab, et N kategooria sõidukiteks saavad olla ka puksiirsõidukid, millega pukseeritakse ehk veetakse teisi sõidukeid. Nii on ka varasem kohtupraktika (vt RKKK 25.10.2019 otsus nr 4-18-6507 p-d 17-25) selline, et pukseerimissõiduk loetakse teekasutustasu objektiks

§ 1902mõttes.

8.

§ 1905p-des 1-4 on esile toodud teekasutustasust vabastamise juhud.

Kaebaja selgitas kohtus, et tema töö on sarnane päästetööga, kellegi abistamine. Auto sõidab siis, kui keegi helistab, on sattunud õnnetusse. Kohus leiab, et puksiirautot ei saa võrdsustada päästetööl kasutatava veoautoga

§ 1905p 3 mõistes.

Nimelt selgitab liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri2, et peamiselt päästetööl kasutatava veoautoga on tegemist siis, kui isikul on sõlmitud Päästeametiga päästeseaduse alusel leping, mille andmed on kantud liiklusregistrisse. Käesoleval juhul ei nähtu liiklusregistri andmete väljavõttest, et tegemist oleks nn päästeautoga. Kohtul pole andmeid, et G.A.S kasutuses olevat autot oleks kunagi rakendatud päästetöödele päästeseaduse § 3 lg 11 mõttes, st et auto oleks kaasatud näiteks inimeste elu ja tervist ohustanud ning viivitamatut lahendamist nõudvasse olukorda. Seega ei ole kaebaja võrdlus päästetööl kasutatava veoautoga asjakohane. 9. Samamoodi ei ole G.A.S kasutatav pukseerimissõiduk käsitletav rahvusvahelist abi osutava veoautona

§ 1905p 2 mõistes.

Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit ega kontrollitavat väidet selle kohta, et ta tegutseks rahvusvahelist abi osutava organisatsiooni heaks või et tal oleks sõlmitud koostööleping mõne ametiasutusega rahvusvahelise abi osutamiseks. G.A.S on nagu iga teine äriühing loodud kasumi teenimise eesmärgil ning isegi kui kaebaja töö sunnib teinekord riigipiiri ületama, on see tavapärane majandustegevus ning ei kvalifitseeru automaatselt rahvusvahelise abi osutamiseks. Seega, praegusel juhul ei tuvastatud kohtuistungil asjaolusid, mis viitaksid

§ 1905p 1-4 teekasutustasust vabastamise juhtudele.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti käsitlenud G.A.S kasutuses olnud pukseerimissõidukit teekasutustasu objektina

§ 190

2 mõttes.

§ 2616

lg 1 koosseisutüübilt erilise isikutunnusega väärteokoosseis, kuna selle saab toime panna vaid teekasutustasu tasuma kohustatud isik. Selleks saab

§ 1904lg 1 tulenevalt olla vastutav kasutaja.

Tuvastatud on, et G.A.S oli registreerimistunnistuse järgi kõnealuse pukseerimissõiduki vastutav kasutaja. G.A.S on juriidiline abstraktsioon ja saab süüteo – lubada kedagi veoautot avalikul teel juhtima, kui tasumata on teekasutustasu – toime panna ainult KarS § 14 lg 1 näidatud subjektide kaudu. Z.Z oli G.A.S juhatuse liige, kes teadis, et seisuga 07.11.2019 on sõiduki registreerimismärgiga 889BMJ eest tasumata teekasutustasu ja ta juhtis ise nimetatud sõidukit avalikul teel. Väärteoprotokollis ja ka kohtuvälise menetleja otsuses on näidatud, et G.A.S pani selle rikkumise toime juhatuse liikme Z.Z-i kaudu, kes faktiliselt juhtis sõidukit, tegutses ettevõtte majandustegevuse raames ja jättis juriidilise isiku esindajana tasumata sõiduki eest teekasutustasu. Kohus leiab, et G.A.S tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 2616

lg 2 järgi juriidilise isiku poolt teekasutustasu tasumata veoautot avalikult kasutataval teel juhtima lubamisena. 11. Kuna Z.Z füüsilise isikuna on liiklusregistrisse kantud pukseerimissõiduki kasutajana, mitte vastutava kasutajana, siis ei ole Z.Z isiklikult teekasutustasu tasuma kohustatud isik. Selleks on juriidiline isik G.A.S . Järelikult ei saa Z.Z 6 füüsilise isikuna vastutada

§ 261lg 1 järgi.

Küll on Z.Z rikkunud 4

190 lg-s 2 sätestatud nõuet, mis keelab juhil teekasutustasu tasumata sõitu alustada. Väärteoprotokollist nähtuvalt Z.Z seda tegi, ta juhtis puksiirsõidukit avalikul teel ja 2 Vt liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, nr 419 SE, Riigikogu XIII koosseis. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5a35cad060db-43b6-8098-3782de124297 (10.02.2021). 4 4-20-4894 ta teadis, et sõiduki eest oli tasumata teekasutustasu

§ 1902järgi.

Z.Z-i egu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 2618(veoauto juhtimine avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata).

12.

§-des 2616 ja 2618 sätestatud väärteod on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb Z.Z-i ütlustest, et ta teadis veoauto teekasutustasu maksmise üldisest kohustusest, kuid tõlgendas seda endale soodsas suunas, st nagu tema auto oleks erand, kus seaduse kohaselt teekasutustasu ei tuleks maksta. Oma seisukoha kinnituseks esitas ta kohtule õiguskantsleri 26.03.2019 kirja nr 7-4/190409/1901532 MTAle. Kohtu arvates ei õigusta antud seletus ega ka õiguskantsleri seisukoht teekasutustasu maksmata jätmist. Ühe ametniku arvamus ei ole nii kõigutamatu, et isik peaks ainult sellest juhinduma. Teekasutustasu maksmise kohustuse kohta on arvutivõrgus rohkelt ametlikku infot. Asjakohaseim neist teekasutustasu puudutav veebileht3. Kui kaebajal tekkisid küsimused seaduse kohaldamise osas, siis pidanuks kaebaja esmalt pöörduma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, kelle valitsemisalas on Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg-st 1 tulenevalt transpordi, liikluskorralduse jms küsimused. Kaebajal oli võimalik abi otsida ka Transpordiametist (endine Maanteeamet), kes

§ 1904

lg 3 alusel peab ööpäevaringselt võimaldama teekasutustasu tasumist või MTA-st, kellele teekasutustasu makstakse ja kes suudab anda asjakohaseimat abi maksude tasumise küsimuses. Käesoleval juhul Z.Z nimetatud võimalusi ei kasutanud. Lisaks oli ta teadlik, et sõiduki registreerimistunnistusel on sõiduki kategooriana märgitud N2 ning kasutusalaks sõidukite vedu, mis üheselt viitavad sõiduki veoautode klassi kuulumisele. Seega on nii G.A.S kui ka Z.Z pannud neile etteheidetavad teod toime ettevaatamatusest vähemalt hooletuse vormis. Z.Z ei pidanud võimalikuks, et tema pukseerimissõiduki pealt tuleb maksta teekasutustasu, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema ning sellest tulenevalt ei oleks tohtinud ta G.A.S esindajana ega ka isiklikult võtta vastu otsust juhtida sõidukit avalikul teel. 13. G.A.S ja Z.Z-i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 14. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.

§ 2616

järgi võib teekasutustasu tasumata veoauto juhtima lubamise eest kohaldada karistusena rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 50 trahviühikut (200 eurot) ja juriidilisele isikule kuni 1800 eurot.

2618 järgi võib veoauto juhtimise eest teekasutustasu tasumata karistada rahatrahviga kuni 40 trahviühikut (160 eurot). G.A.S-i karistati rahatrahviga 500 eurot ning Z.Z-i rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o ettevõtet alla sanktsiooni keskmist määra ning ettevõtte juhti sanktsiooni keskmises määras. Mõistetud karistust on kohtuväline menetleja põhjendanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, vajadusega mõjutada süüdlasi hoiduma edaspidi selliste tegude toimepanemisest ning vajadusega kinnitada üldsuse usku õiguskorra vastu. 16. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et mõistetav karistus ei tohi olla keskmisest suurem. Arvestades aga asjaolusid, et süüteod on toime pandud ettevaatamatusest, et G.A.S ja Z.Z-i ei ole varem taoliste tegude eest karistatud, siis on kohtuvälise menetleja määratud karistust võimalik veelgi vähendada. Kohtu arvates on 300 euro suurune rahatrahv äriühingule

§ 2616

lg 2 rikkumise eest ja 8 10 trahviühiku suurune (40 eurone) rahatrahv Z.Z-ile

261 rikkumise eest piisav, et edaspidi suhtutaks seaduse nõuetesse tähelepanelikult ja kohusetundlikult. 3 Transpordiameti veebileht: Teetasu.ee (11.02.2021). 5 4-20-4894

1. Kohtule esitatud materjalide järgi on G.A.S -l olnud raskusi kohustuste täitmisega. Nii nähtub G.A.S kohta äriregistri teabesüsteemi väljatrükist, et ettevõttele on kahel korral seatud täituri poolt keelumärge. Seega peab kohus mõistlikuks KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel anda ettevõttele täiendav võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 300 eurot kolme kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 100 eurot.
2. Kohus selgitab, et rahatrahvi tasumine kolme kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Kui isik ei tasu rahatrahvi tähtaegselt, siis suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui rahatrahvi sissenõudmine ebaõnnestub, on võimalik, et rahatrahv asendatakse arestiga KarS § 72 sätestatud viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 6