Obsah (4)

§ 21§ 159§ 20§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja

§ 21lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas
2. jaanuari
3. a otsusega nr 13-6/189 A.A. Talu OÜ investeeringutoetuse taotluse nr 310012671688 ja määras talle toetuse summas 100 000 eurot, mis täies ulatuses välja maksti.
4. PRIA tegi
5. märtsil
6. a otsuse nr 13-6/22/78, millega tunnistas A.A. Talu OÜ-d puudutavas osas kehtetuks PRIA
7. jaanuari
8. a otsuse nr 13-6/189, millega rahuldati taotlus nr 310012671688 ning määrati A.A. Talu OÜ-le toetus summas 100 000 eurot ning nõudis solidaarselt B-lt (A.A. Talu OÜ õigusjärglane) ja A.A.-lt tagasi välja makstud toetuse summas 100 000 eurot.
9. Pärast edutut vaidemenetlust esitasid A.A. ja B Tartu Halduskohtule kaebuse, millest halduskohus võttis menetlusse vaid A.A. kaebuse PRIA
10. märtsi
11. a otsuse nr 136/22/78 ja
12. märtsi
13. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 tühistamiseks. Kaebus sisaldas taotlust B menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna, kui tema kaebeõigust ei tunnistata.
14. Halduskohus tagastas
15. mai
16. a määrusega B kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamine nimetatud äriühingu osas jõustus
17. novembril
19. Tartu Halduskohus uuendas
20. märtsi
21. a määrusega haldusasja nr 3-23-704 menetluse, mille ta oli peatanud
22. mai
23. a määrusega.
24. märtsi
25. a määrusega kohustas halduskohus vastustajat kaebusele vastama. Vastustajal tuli esitada ka seisukoht kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse kohta.
26. PRIA esitas
27. mail 2024 avalduse, milles märkis, et võtab õigeks Tartu Halduskohtu
28. mai
29. a määrusega käesolevas haldusasjas menetlusse võetud A.A. kaebuse PRIA
30. märtsi
31. a otsuse ja
32. märtsi
33. a vaideotsuse tühistamiseks. Avalduse kohaselt ei puuduta halduskohtu menetluses olev vaidlus PRIA
34. märtsi
35. a otsuse kehtivust ja õiguspärasust B osas. Viimane on vaidlustatud haldusaktiga esitatud nõude täies ulatuses täitnud, mistõttu puudub vastustaja hinnangul vajadus ja Euroopa Kohtu lahendist asjas nr C437/22 tulenevalt ka õigustus nõude üleval hoidmiseks kaebaja suhtes. Vaidlustatud haldusaktiga on nõue esitatud solidaarselt B ja kaebaja vastu. Vastustaja vaatest ei oma tähtsust kumb solidaarvastutajatest kohustuse täidab. Vastustaja ei pea kohtuvaidluse jätkamist perspektiivikaks. Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik õigusvaidlust jätkata selleks, et teha kindlaks, kas vaidlustatud otsuse andmise ajal oli nõude esitamine solidaarselt kaebaja vastu õigustatud või mitte.
36. Tartu Halduskohus jättis
37. mai
38. a määrusega B kolmanda isikuna haldusasja menetlusse kaasamata (resolutsiooni p 1). Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kuna kohus tagastas B kaebuse tervikuna

1. mai
2. a määrusega ning haldusasja menetlusse on jäänud üksnes A.A. kaebus PRIA haldusaktide tühistamiseks teda puudutavas osas, ei avalda kohtu edasised lahendid B õigustele ja kohustustele mõju. Seetõttu jättis halduskohus B kolmanda isikuna haldusasja menetlusse kaasamata.
3. A.A. ja B esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja B kaasamist menetlusse kolmanda isikuna või siis asja tagasisaatmist halduskohtule kolmanda isiku menetlusse kaasamise uueks otsustamiseks. Käesolevas haldusasjas tehtav otsus avaldab B õigustele ja kohustustele mõju. Näiteks mõjutab see PRIA
4. märtsi
5. a otsuses nr 13-6/22/78 välja toodud solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid. Kuna vastustaja on asjas kaebuse õigeks võtnud, rahuldab kohus kaebuse.

§ 159

lg 4 näeb ette, et kohus ei võta õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Seetõttu, kui peaks tekkima olukord, kus PRIA vaidlustatud otsus tunnistatakse ainult osaliselt kehtetuks A.A. osas, kuid B osas mitte, esitaksid B ja ka A.A. kindlasti vastuväite, et kolmas isik ei nõustu nimetatud kujul õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega, vaid soovib kaebuse sisulist läbivaatamist. PRIA ei ole esitanud oma seisukohta B menetlusse kaasamise kohta, kuigi halduskohus palus vastustajal selle esitada oma

1. märtsi
2. a määruses, millega asja menetlus uuendati. Kohus on jätnud omaalgatuslikult kolmanda isiku menetlusse kaasamata. Kaebaja ja B jaoks on arusaamatu, kas vastustaja soovib enda
3. mai
4. a avalduses
5. märtsi
6. a otsuse ja
7. märtsi
8. a vaideotsuse tühistamist terviklikult või osaliselt. 2 Jääb arusaamatuks, mis on PRIA esialgne soov, kuigi avalduse kirjelduse järgi peetakse tõenäoliselt samuti silmas eelkõige osalist kaebuse õigeksvõttu. Kaebuse õigeksvõtt vaid A.A. osas ei ole see, mida A.A. on taotlenud. Kaebaja on korduvalt välja toonud, et lõppeesmärgiks on, et tühistatakse PRIA otsus ka B osas. B leiab, et tema kolmanda isikuna menetlusse kaasamata jätmine rikub ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 õigust õiglasele kohtumenetlusele. Sellega piiratakse B kohtule juurdepääsuõigust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata. 10.

§ 20

lg 1 sätestab, et halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Tartu Halduskohus leidis vaidlustatud

1. mai
2. a määruses, et kuna B kaebus on tagastatud ning menetlusse on jäänud vaid A.A. kaebus teda puudutavas osas, ei avalda kohtu edasised lahendid B õigustele ja kohustustele mõju. Seetõttu jättis halduskohus B kolmanda isikuna haldusasja menetlusse kaasamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava seisukohaga.
3. Halduskohtu menetluses on hetkeseisuga vaid A.A. kaebus, milles A.A. nõuab PRIA
4. märtsi
5. a otsuse ja
6. märtsi
7. a vaideotsuse tühistamist. Mainitud PRIA otsusega tunnistati kehtetuks PRIA varasem otsus, millega oli B õiguseellasele A.A. Talu OÜ-le määratud toetus summas 100 000 eurot. Nimetatud summa nõuti solidaarselt tagasi B-lt ja A.A.-lt . Asja materjalidest nähtub ja seda kinnitab ka PRIA, et B on kogu välja makstud toetusesumma ka tagasi maksnud
8. augusti
9. a seisuga (dtl 177 ja 178). Määruskaebuse peamine argument on, et käesolevas haldusasjas tehtav lahend avaldab B õigustele ja kohustustele mõju, kuna näiteks mõjutab see solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid. Solidaarvõlgnikud on isikud, kes peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra (VÕS § 65 lg 2). Vaidlustatud otsusega pani vastustaja toetuse tagasi maksmise kohustuse nii kaebajale kui ka B-le . Mõlemad esitasid vastustajale vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja soovisid seejärel vaidlustada PRIA otsuse halduskohtule kaebuse esitamisega. B minetas aga võimaluse oma õiguste kaitseks halduskohtumenetluses, kuna esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Seetõttu kujuneks kaebuse rahuldamise korral olukord, kus haldusaktiga pandud kohustus kaebaja suhtes tühistatakse, kuid jääb jätkuvalt kehtima B suhtes. See ei riivaks aga B õigusi, sest tal ei ole õigust nõuda, et kaebaja jätaks kasutamata õiguskaitsevahendid ja vastuväited haldusaktiga pandud kohustusest vabanemiseks. Seega ei ole küsimus mitte selles, et halduskohtumenetluse tulemusena võib B kaotada nõude kaebaja, kui solidaarvõlgniku, vastu, vaid selles, et B ise kaotas võimaluse vabaneda haldusaktiga talle pandud kohustusest. Lisaks on vähemalt kaheldav, kas B -l tekkis ainuüksi toetuse PRIA-le tagastamise fakti alusel nõue kaebaja vastu. Nimelt näeb VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul määrati ja maksti toetus B-ga ühinenud OÜ-le A.A. Talu. B on seega toetuse saaja õigusjärglane. Kaebaja oli üksnes toetuse taotleja esindaja ja ega vastuta seega toetusesaajana toetuse kasutamise ja tagastamise eest. Toetuse tagastamine on üldjuhul toetuse saaja kohustus (vt ELÜPS § 111 lg 1 ja § 112 lg 2). Seega on vaidlustatud otsusega pandud kaebaja vastustama B kohustuse täitmise eest. Seetõttu on täiesti võimalik, et kuigi B ja kaebaja võisid toetuse tagastamise kohustuse osas PRIA suhtes olla solidaarvõlgnikud, siis kohustuse olemusest tulenevalt võlgnike omavahelistes suhetes ei jaguneks vastutus võrdselt, vaid kohustuse eest jääks tervikuna vastutama B toetuse saaja õigusjärglasena. Samal ajal ei oleks välistatud kaebaja vastutus B ees, kui kaebaja oma tegevusega A.A. Talu OÜ juhatuse liikmena on tekitanud äriühingule kahju. Kuid see oleks 3 vastutus teisel alusel ega puutuks praegusesse kohtumenetlusse. Toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise järel toetuse tagastamise kohustus on olemuslikult toetuse saaja kohustus tagastada alusetult saadu (vt VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1). Toetuse taotlejal ei ole kehtivast õigusest tulenevalt subjektiivset õigust, et teine isik vastutaks toetuse tagastamise eest ja toetuse taotleja vabaneks oma kohustusest teise isiku poolt toetuse tagastamise tõttu. Kui Euroopa Kohus leidis õiguse tõlgendamisel, et pädevale makseasutusele toetuse tagastamise eest võib vastutada kõrvuti toetuse taotlejaga ka teine isik, siis ei tulene sellest, et piiratud oleks toetuse taotleja enda vastutus toetuse tagastamise eest pädevale makseasutusele või solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes.
10. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamist ei muuda asjaolu, et
11. mai
12. a menetlusdokumendis esitas PRIA avalduse kaebuse õigeks võtmiseks põhjusel, et vaidlustatud otsusega kaebajale ja B OÜ pandud toetuse tagasi maksmise kohustus on täidetud ning puudub vajadus nõude üleval hoidmiseks kaebaja suhtes. Määruskaebuse esitajad vaatavad jätkuvalt mööda sellest, et pärast seda, kui jõustus kohtumäärus B kaebuse tagastamise kohta, on vaidluse esemeks PRIA otsuse õiguspärasus ja tühistamine üksnes kaebajat puudutavas osas, s.o kaebajalt toetuse tagasinõudmise osas. PRIA otsus A.A. Talu OÜ-le toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja B kohustamiseks toetus tagastada, on kehtivad. B on minetanud võimaluse PRIA otsust vaidlustada. Eelnevast tuleneb esmalt, et toetuse määramine on B suhtes kehtivalt kehtetuks tunnistatud ja B -l puudub õiguslik alus toetuse saamiseks või kasutamiseks. Kohtu menetlusse jäänud kaebaja kaebuse lahendamine ei saa muuta PRIA otsuse õiguslikku toimet B suhtes. Teiseks ei saa praeguses asjas tehtav otsus anda PRIA-le alust toetuse määramise otsuse ja toetuse tagasinõudmise menetluse uuendamiseks B suhtes ega saa seega ka kaudselt kaasa aidata B õiguste kaitsmisele. Selles olukorras ei ole praeguse kohtumenetluse lõpetamise asjaoludel puutumust B subjektiivsete õigustega. B -l võib olla küll huvi vaidlustatud otsuse tervikuna kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohustusliku kohteelse menetluse nõuetekohaselt läbimata jätmise tõttu ei ole see eesmärk saavutatav. Vastavalt puudub alus B kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna (

§ 20lg 1).

13. Määruskaebus sisaldab viidet ka

§ 159

lg-le 4, mis sätestab, et kohus ei võta õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Vastustaja saab õigeks võtta vaid kaebuse, mis on menetlusse võetud. Kohus ei saa lahendada kaebust isiku osas, kelle kaebust menetluses ei ole. Seega ei saa ka kaebuse õigeksvõtul tugineva otsusega kaebuse lahendamine riivata B õigusi. Liiati reguleerib

§ 159lg 4 olukorda, kus kolmas isik osaleb menetluses vastustaja poolel.

Kui kolmas isik osaleks menetluses kaebaja poolele, siis üldjuhul ei saaks kaebuse õigeks võtmine tema õigusi üldse riivata.

1. Ringkonnakohus leiab, et B kaasamata jätmine menetlusse kolmanda isikuna ei piira põhjendamatult isiku juurdepääsuõigust kohtumenetlusele. Nagu ülal märgitud, on kohtud varasema menetluse jooksul asunud õigustatult seisukohale, et B esitatud kaebus ei olnud lubatav, mistõttu kaebus tagastati. Isik, kes soovib oma õigusi kohtulikult kaitsta, peab arvestama sellega, et kaebuse esitamisele kehtivad kindlad nõuded, nt tuleb vajadusel eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vms. Kui isik ei ole neid nõudmisi täitnud, ei saa tema esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata. Isik ei saa eeldada, et tema kaebus igal juhul lubatavaks tunnistatakse.
2. Määruskaebuse rahuldamist ei too kaasa ka asjaolu, et kuigi halduskohus kohustas vastustajat esitama seisukoht kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse kohta, ei sisalda PRIA
3. mail 2024 esitatud kaebuse õigeksvõtu avaldus seisukohta kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse osas. Samas ei ole vastavas osas seisukoha olemasolu ka nõutav, sest

§ 21

lg 2 sätestab, et enne kolmanda isiku kaasamise küsimuse lahendamist võib kohus teised menetlusosalised ära kuulata. Seega ei ole teiste menetlusosaliste seisukoha küsimine vastavas küsimuses nõutav ning halduskohtule ei saa ette heita nagu ta lahendanuks kolmanda isiku menetlusse kaasamise küsimuse omavoliliselt 4 või omal algatusel. Kui kohtule on taotlus esitatud, tuleb tal see ära lahendada ning seda halduskohus ka tegi. 16. Määruskaebus sisaldab taotlust nii A.A. kui B nime asendamiseks tähemärgiga käesoleva määruse avaldamisel. Lähtudes

§ 175lg-st 3 asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel A.A.

nime tähemärgiga A ning B nime tähemärgiga B.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu
2. mai
3. a määruse resolutsiooni p 1 õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5