Obsah (6)

§ 44§ 121§ 251§ 249§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3 Määruse kuupäev 3. jaanuar 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi J.G kaebus Räpina Vallavolikogu 18. detsembri 2024. a otsuse nr 49 „Räpina valla kul

) § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et J.G kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. 3. Kohus mõistab, et kaebaja on halduskohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks Räpina valla volikogu liikmena.

§ 44

lõike 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lõige 2).

Kohaliku omavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuste vaidlustamiseks ei ole seaduses sätestatud erandjuhtu, mis lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebaja on praegusel juhul esitanud kaebuse üksnes enda kui volikogu liikme ja volikogu siseõigussuhtest tulenevate õiguste kaitseks. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogude sisevaidluste algatamiseks puudub volikogu liikmel praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Volikogu sisesuhetest tulenevad õigused ei ole subjektiivsed õigused

§ 44lõike 1 mõttes.

Samuti ei ole siseõigussuhtest tulenevad vaidlused hõlmatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 kaitsealaga. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete puhul selline regulatsioon õigusaktides hetkel puudub (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-172784, p-d 78, 11 ja seal viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi
3. detsembri
4. a määrus asjas nr 3-3-1-74-08, p-d 12–13; samuti Riigikohtu halduskolleegiumi
5. detsembri
6. a määrus asjas nr 3-22-2094, p-d 910, 15).
7. Kaebaja on vallavolikogu liige, kes on saanud vallaelanike huve kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide kohaselt osales kaebaja ka
8. detsembri
9. a volikogu istungil veebi teel ning otsustas vaidlusaluse kultuuriasutuste ümberkorraldamist puudutava eelnõu hääletamisel mitte osaleda. Seega ei ole kaebajal olnud käesoleval juhul takistatud rahvamandaadi teostamine.
10. Arvestades eeltoodut ja väljakujunenud kohtupraktikat leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kaebus kuulub

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.

6. Kaebaja on esitanud kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib vaidlustatud otsuse täitmise või kehtivuse peatamist (

§ 251lõike 1 punkt 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lõige 3).

Kohus leiab, et kuna kaebus käesolevas haldusasjas kuulub tagastamisele, siis ei ole sellel eduväljavaateid ning seega tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. 2 3-25-3 7.

§ 108

lõike 4 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv, tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (

§ 104lõike 5 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 3