← Eesti

2-20-16018/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 02.01.2025, Jõgeva Tsiviilasja number 2-20-16018 Tsiviilasi K.Ü. kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming

§-s 173 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustusi täitnud, on esitamata jätnud andmeid ja varjanud seeläbi saadud tulusid, ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, kahjustades sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb

§ 175lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

Tulenevalt eeltoodust on võlausaldaja seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik K.Ü. jätta kohustustest vabastamata. 9.

  1. Maksu-ja Tolliamet vastas 27.12.2024 kohtule, et võlgniku nõuded on saanud tasutuks ning seetõttu jätavad nad edasise menetluse kohtu otsustada. 9.
  2. Renovum OÜ esitas seisukoha 27.12.
  3. Võlgniku kohustus antud tsiviilasjas on rahuldatud ning võlausaldaja on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. KOHTU SEISUKOHT
  4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

  1. aasta
  2. juunini. 2.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 3 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K.Ü. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 5.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 26.10.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.05.2022 ja järgmine 01.11.2022 jne. Käesolevaks ajaks peab olema menetluses esitatud kuus aruannet. Võlgnik on esitanud vaid kolm aruannet pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi ning ärakuulamist. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 7.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötutoetus, töötasu, töövõimetushüvitis, II pensionisamba väljamakse, hasartmängutulu ja rahaline abi lähedastelt ja tuttavatelt. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitavat miinimummäära ning võlgnik oleks pidanud võlausaldajatele eraldama vähemalt 4057,10 eurot, kuid võlgnik kohtule väljamaksete kohta tõendeid esitanud ei ole. Võlgnik on esitanud vaid ühe maksekorralduse Hille Kudu nõude tasumise kohta ning MTA otsuse enammakstud tulumaksu tasaarvestuse kohta. Võlausaldajate seisukohtadest selgus, et kolme võlausaldaja nõuded on täies mahus rahuldatud, ühe osas osaliselt ning ühe osas ei ole tehtud ühtegi väljamakset. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.

Samuti on võlgnik rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise kohustust, sest on täitnud osade võlausaldajate nõuded (sh MTA, kohtutäituri ja Renovum OÜ nõudes täies ulatuses), ühe võlausaldaja nõude on täitnud osaliselt, kuid ühe võlausaldaja nõudest pole võlgnik tasunud mitte midagi. 8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 4 Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud

§ 173lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on vaid suuliselt ärakuulamisel väitnud, et on tasunud võlausaldajate nõudeid, kuid tõendeid selle kohta kohtule esitanud ei ole. Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohus on korduvalt ärakuulamistel selgitanud võlgnikule tema kohustusi. Võlgnik on esitanud kolm aruannet kuuest ning viimane aruanne puudustega. Viimasel ärakuulamisel ütles võlgnik, et on teinud võlausaldajatele väljamakseid, kuid vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid selleks ettenähtud ulatuses ning saadud tulu on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Võlausaldajate seisukohtadest selgus, et kolme võlausaldaja nõuded on täies mahus rahuldatud, ühe osas osaliselt ning ühe osas ei ole tehtud ühtegi väljamakset. Seega ei ole võlgnik teinud väljamakseid vastavalt kohtumääruses olevatele jaotistele, mis taganuks võlausaldajate võrdse kohtlemise. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et K.Ü. kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma

§ 173lg 2-5 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda K.Ü. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K.Ü. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab K.Ü. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K.Ü. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.