Obsah (11)

§ 3§ 371§ 168§ 667§ 657§ 392§ 3401§ 477§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23-11818 Kohtuasi X aval

) § 371 lg 2 p 2 III alternatiivi alusel. 2.

1. Avaldaja palus ka määrata puudutatud isikult II puudutatud isikule I kasutuseeliste hüvitise (nõue nr II). 2.2.
2. Kaasomanike, sh korteriomandi omanike ühisvalduse ja ühiskasutusõiguse rikkumise korral on võimalik rahaline nõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised; kasu hüvitamise nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 alusel ja alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037–1039 alusel, mille esemeks võib mh olla alusetult saadud kasutueelised. Korteriühistu ei saa väljaspool oma eesmärgipäraseid ülesandeid nimetatud kolme liiki rahalisi nõudeid ühisvaldust ja ühiskasutusõigust rikkunud korteriomaniku vastu maksma panna. Kui üks korteriomanik rikub teiste korteriomanike ühisvaldust ja ühiskasutusõigust, on eelnimetatud nõudeid esitama õigustatud korteriomanikud VÕS § 71 järgi osavõlausaldajad. 2.2.
3. Avaldaja ei saa

§ 3

lg-st 1 tulenevalt kasutuseeliste määramist või väljamõistmist korteriühistu kasuks nõuda. Korteriühistul võiks kaasomanike ühisvalduse ja ühiskasutusõiguse rikkuja vastu olla nõue juhul, kui korteriomanikud loovutaksid oma nõude korteriühistule. Sellisel juhul peaks korteriühistu esitama

§ 3

lg 1 kohaselt nõude kasutuseeliste hüvitamiseks kaasomandit rikkunud korteriomaniku vastu. Samuti ei ole viidatud nõue selgelt arusaadav ja täidetav, kuivõrd see ei vasta sooritusnõude tingimustele. 2.2.3. Nõudega nr II ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus keeldus nõude menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 III alternatiivi alusel.

2.3. Maakohus ei pidanud

§-st 2 juhindudes võimalikuks avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrata, kuna menetlust takistavad puudused on sedavõrd ulatuslikud. 2.4. Maakohus jättis

§ 168

lg-st 1 tulenevalt menetluskulud avaldaja kanda ja puudutatud isikute menetluskulud kindlaks määramata. 3 2-23-11818 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistada ja saata asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Ühtlasi palub avaldaja menetleda avalduse kõiki taotlusi ühes menetluses ja menetluskulud välja mõista koos viivisega ning jätta puudutatud isikute kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 3.
2. Kohus rikkus materiaalõigust ja menetlusõigust. Eraldamise määruse põhjendustest tulenevalt pidas kohus mõistlikuks lahendada kasutuskorra kindlaksmääramine ja kasutuseelise määramine eraldiseisvalt üldkoosoleku otsuste tühisuse või kehtetuse tuvastamisest. Kohus tegi kaks vastu käivat määrust olukorras, kus leidis, et taotlusi ei ole võimalik menetleda. Samas kui hiljem leidis, et kiiremaks asja lahendamiseks tuleks menetlused eraldada. Asjade eraldamine on loogiline, kui kohus peab kõiki nõudeid perspektiivikaks. Asjade eraldi lahendamine oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Menetlev kohtukoosseis ei soovi asja menetleda. 3.
3. Korteriomanike kasutuskorra kindlaksmääramise taotluse menetlusse võtmata jätmine ei ole põhjendatud. Korteriomanikud võivad sõlmida kokkulepe, millega antakse korteriomanike ainuvaldusse mingid ruumid või kinnisasja muu osa (pind). Avaldaja viitas ebaõiglasele olukorrale avalduses. Avaldaja soovis, et kohus määraks kindlaks, kuidas korteriomanikud peaksid edaspidi valdama ja kasutama kaasomandis olevat elamu pinda. Avaldaja palus kohustada korteriomanikke andma tahteavaldust sõlmida kokkulepe, millega sisuliselt saaksid kõik korteriomanikud erikasutusõigused. 3.
4. Erikasutusõiguse määramise avalduse lahendab kohus hagita menetluses, kus kehtib uurimispõhimõte, mille kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ning nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Samuti nõudma vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või koguma neid omal algatusel. Olukorras, kus avaldaja väidab, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja puudutatud isikud väidavad vastupidist, peab kohus vajaduse korral rakendama lisameetmeid, et selgitada välja tegelik objektiivne olukord ning millised on sellest tulenevad võimalused erikasutusõiguse määramiseks. Üldjuhul nõuab see kohtult tõendite kogumist omal algatusel. Erikasutusõiguse määramise menetluse olemusest tulenevalt on kohtul mõistlik sellises olukorras korraldada vaatlus ja selgitada välja, kes ja kuidas seda pinda tegelikult kasutab. Samuti võib kohus teha avaldajale ettepaneku esitada korteriomandi kaasomandi hulka kuuluva pinna mõõtkavaline plaan või tellida see omal algatusel asjatundja arvamusena. 3.
5. Maakohus peab menetlema ka avaldust kasutuseeliste korteriühistu kasuks määramiseks.
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast taotlust kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Tühistatud 4 2-23-11818 osas tuleb tsiviilasi saata kasutuskorra kindlaksmääramise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule. 5.1. Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada vaidlustatud määrust osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast taotlust kasutuseeliste korteriühistu kasuks määramiseks. Selles osas jääb maakohtu määrus

§ 657

lg 1 p 1 alusel koostoimes

§-ga 659 muutmata. Ringkonnakohus ei saa kaebust rahuldada ka osas, milles taotletakse menetleda avalduse kõiki nõudeid ühes menetluses, mis maakohtu poolt eraldati. Nõuete eraldamine on menetluse korralduslik küsimus, mille maakohus otsustab kaalutlusõiguse alusel. Menetlusosalistel puudub õigus nõuete eraldamise määrust vaidlustada (vt ka RKTKm 15.06.2023, 2-22-7773 p 13 ja

II komm, § 375 p 3.

1. b). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
2. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult avalduse tervikuna menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel põhjusel, et avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes avalduse

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avalduses esitatud asjaoludel järeldada, et esitatud nõue kasutuskorra kindlaksmääramiseks on perspektiivitu ja kohus saaks selle menetlusse võtmisest keelduda. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, et avaldajal ei ole võimalik avaldusega saavutada puudutatud isikult II puudutatud isiku I kasuks kasutuseeliste hüvitise määramist. Kohtusse pöördumise õigus on

§ 3lg 1 järgi piiratud avaldaja enda õiguste ja huvide kaitsega.

Teise isiku õiguste kaitseks saab pöörduda kohtusse seaduses sätestatud juhtudel (vt ka RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998 ka p 15; RKTKm 29.04.2020, 2-18-19295 p 14). Seadusest ei tulene, et avaldaja saab nõuda puudutatud isikult II puudutatud isiku I kasuks kasutuseeliseid. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult jätnud avaldaja nõude keldri kasutuskorra kindlaksmääramiseks menetlusse võtmata. Korteriomanikul on õigus pöörduda probleemi lahendamiseks kohtusse, kui korteriomanikud ei jõua omavahel kaasomandiosade kasutuses kokkuleppele (vt ka RKTKm 07.04.2021, 2-18-15391 p 10). Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (

§ 392lg 1 p 1 ja § 340 1 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249/17, p 16).

Juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale

§ 3401lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks.

Alles siis, kui hageja ei ole määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi

§ 3401

lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 2). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub eeltoodu ka siinses hagita asjas esitatava avalduse menetlemisel. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

Hagita asja lahendamisel on kohtul ka asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning õigus nõuda omal algatusel 5 2-23-11818 isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (RKTKm 26.04.2023, 2-20-18894 p 11.2). 9. Avaldaja esitas avalduse keldri osas kasutuskorra kindlaksmääramiseks kõigile korteriomanikele. Sisuliselt soovib avaldaja erikasutusõiguse määramist (KrtS § 9 lg 2). Maakohus leidis õigesti, et erikasutusõiguse määramine kõigile korteriomanikele ei ole avaldaja taotlusest lähtudes õiguslikult võimalik. Tulenevalt

§ 3lg-st 1 saab kohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks. Seega saab avaldaja nõuda tahteavalduste asendamist Krt

S § 13 lg 2 kohaselt KrtS § 9 lg 2 alusel üksnes endale keldri erikasutusõiguse saamiseks korteriomanikelt, kes ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma (vt RKTKm 20.06.2022, 2-19-43, p 14; RKTKm 07.12.2021, 2-19-5506, p 14; TlnRnKm 05.09.2022, 2-20-8160, p 15.4; TlnRnKm 22.11.2022, 2-20-5609, p 10). Maakohus ei jätnud avaldust käiguta ega selgitanud avaldajale, et avaldaja saab üksnes enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seejuures ei andnud maakohus avaldajale võimalust nõuet muuta, vaid keeldus koheselt avalduse menetlusse võtmisest. Maakohtul on võimalik seda teha ja anda avaldajale võimalus avalduse täpsustamiseks keldri erikasutusõiguse määramise nõude osas ning otsustada seejärel avalduse menetlusse võtmise küsimust selle nõude osas uuesti. 10. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu määruskaebus rahuldamisele kasutuseeliste korteriühistu kasuks määramise taotluse menetlusse võtmisest keeldumise osas. Osas, millega maakohus keeldus kasutuskorra kindlaksmääramise taotluse menetlusse võtmisest tuleb kaebus aga rahuldada ning saata kasutuskorra kindlaksmääramise uueks otsustamiseks samale maakohtule. 11. Ringkonnakohus ei otsusta praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb

§ 173lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel.

12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse üksnes ulatuses, millega ringkonnakohus jättis vaidlustatud määruse muutmata. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik 6