← Eesti

4-24-3368/12

4-24-3368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2024.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3368 (263024003329) Kohtunik Endla Ülviste Koht

§ 242

lg 1 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks ja 2 (kaheks) kuuks. 3. Rahuldada Karl Hendrik Annuse kaebus osaliselt. Kohtuotsuse ärakiri edastada Karl Hendrik Annusele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD 1

(7)4-24-3368 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 04.detsembril 2024.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 1. 29.08.2024.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll, millega tuvastati, et Karl Hendrik Annus juhtis 29.08.2024.a kell 20:31 Rapla maakonnas Rapla vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 44-l kilomeetril mootorsõidukit asulaväliselt teel kiirusega 180 ± 6 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 84 km/h. Sõidukil puudusid nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid ees ja taga. Juht oli esmase juhiloa omaja. Karl Hendrik Annus rikkus LS § 15 lg 1 p 1 ja LS § 106 lg 3 nõudeid ning pani toime LS §

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuvälise menetleja 26.09.2024.a otsusega tunnistati Karl Hendrik Annus süüdi LS §

§ 242

lg 1 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises üle 60 km/h ja liiklusnõuete muus rikkumises seoses algaja juhi tunnusmärkide puudumisega ning temale määrati KarS § 63 lõike 1 kohaselt LS § 227 lg 4 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kahekümneks kuuks.

  1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik on tajunud väärteo tehiolusid.
  2. LS § 227 lg 4 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib sätestatud süüteo eest võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
  3. Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga. Esmase juhiloa saajalt eeldatakse juhtimisõiguse saamiseks vajaliku koolituse läbimist ja ilmselgelt peaks sellisel juhil õpitu värskelt meeles olema. Esmane juhiluba väljastatakse selleks, et algaja juht tõestaks enda sobivust juhina liikluses ja õiguskuulekas käitumine on eelduseks, et esmase juhiloa tähtaja möödumisel saaks juht juhiloa.
  4. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes 2

(7)4-24-3368 tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid ning ka täidab neid.
  1. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimusi järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuste eesmärkide täideviimiseks ära võtta.
  2. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 4 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohtuväline menetleja, et süü suurus sõltub numbrilisest näidust ja kõnealuse rikkumise puhul (lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 84km/h) on menetlusaluse isiku süü maksimaalne. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt Tallinn-Rapla-Türi maanteel juhitud sõiduki kiirus ületas olulisel määral lubatut. Isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge.
  3. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõttes, et põhikaristusena juhtimiselt kõrvaldamine keskmisest suuremas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  4. 15.10.2024.a esitas Karl Hendrik Annus eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel koos kohustusega läbida liiklusohutuse sotsiaalprogramm või määrata karistusena rahatrahv, milline võimaldada tasuda ositi ning jätta lisakaristus kohaldamata või alternatiivina kergendada oluliselt mõistetud karistust.
  5. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel rikkunud olulises ulatuses põhjendamiskohustust, mis on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kohtuväline menetleja ei arvestanud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust. Kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu eripreventiivne eesmärk. Tähelepanuta on jäetud, et menetlusalust isikut ei ole kordagi karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Kohtueelses menetluses pole menetlusalust isikut üle kuulatud. Menetleja on üksnes tuginenud sõidukiiruse ületamise faktile, menetleja ei ole sisuliselt püüdnudki isiku süü ulatuses selgusele jõuda. Karistuse määramisel on jäetud arvestamata menetlusaluse isiku majanduslik ja perekondlik seisund. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht
  6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  7. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja, menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud LS §

§ 242

lg 1 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemine Karl Hendrik Annuse poolt, kuid temale määratud karistus ei ole kooskõlas KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega. 3

(7)4-24-3368
  1. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Karl Hendrik Annusele süüks LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse, 90 km/h, ületamist vähemalt 84 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Karl Hendrik Annus juhtis 29.08.2024.a kell 20.31 Rapla maakonnas, Rapla vallas, TallinnRapla-Türi tee 44-l kilomeetril mootorsõidukit BMW 535D reg. märgiga xxx 1asulaväliselt teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, kiirusega 180 ± 6 km/h. Menetlusalune isik tunnistab kiiruse ületamist. (tl 16-16 pöördel)
  2. 29.08.2024.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on Karl Hendrik Annuse juhitud sõiduki BMW 535D reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 180 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati sõidukiirusel 118 km/h liikuvast sõidukist statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturiga samas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-6 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 174 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 84 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, Karl Hendrik Annusel avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning allkirjastas selle. (tl 14 pöördel-15 pöördel)
  3. Kohtuistungil andis Arno Einmann ütlused, mille kohaselt nad teostasid liiklusjärelevalvet ja nägid enne Urge tanklat kiirusmõõturil kiirust 120 km/h. Oli hämaram aeg ja täpsemalt ei teadnud, milline sõiduk see võis olla. Keerasid ringi ja järgnesid, enne Kohilat pikal sirgel tagant mõõtes said vahepeal kiiruseks 163 km/h. Sõidukid olid kaugel, ei suutnud kiirust fikseerida, sõitsid järgi kuni Purila ristini enne Hagudi alevit. Tumedam sõiduauto oli teiste sabas, otsis tõenäoliselt möödasõitu, aga sobivat hetke ei olnud. Kui alevi silt läbi sai, teostas sõiduk möödasõidu suurel kiirusel. Kiirus oli nii suur, et järgi ei jõudnud. Sõites üle Aranküla raudteeülesõidu ja üle mäe Rapla poole, nägid jälle sõidukit, said kiirusmõõturil kiiruseks 180 km/h, mille paarimees lukustas. Jõudsid sõidukile järele, peatasid selle punase-sinise märguandega. Sõiduk peatud, roolis oli Karl Hendrik Annus, kes esitas dokumendi. Kontrollimisel selgus, et algaja juhi tunnusmärgid olid sõidukil puudu. Urgelt Rapla linna lähedal sõiduki peatamiseni oli umbes paarkümmend kilomeetrit. Karl Hendrik Annusele pakuti võimalust anda omakäelisi ütlusi. Väärteoprotokolli pani Arno Einamann ütlused kirja Karl Hendrik Annus sõnade järgi, kuna tal käed värisesid.
  4. Kohtuistungil andis Karl Hendrik Annuse ütlused, mille kohaselt ta tõesti tegi möödasõite ja vaatas spidomeetrit. Polnud eesmärk nii kiiresti sõita, ta lihtsalt soovis pääseda aeglastest autodest mööda. Kiirus võis olla 160 km/h. Kiirustas, kuna pidi aitama sõbral köögimööblit tassida. Kui peatumismärguanne anti, jäi kohe seisma. Väga kahetseb, et selle toime pani, kindlasti ei teeks seda uuesti. Peale rikkumist on jätkanud väga korralikku sõidustiili, ei soovi sellist viga enam korrata. Peale seda juhtumit ei ole liiklusalaseid rikkumisi toime pannud. Algaja juhi märk on esiaknal, ta lükkab selle akna vahele, sealt kukub ära. Tagumisel aknal algaja juhi märki ei ole olnud. Peale rikkumist on jätkanud korrektset sõidustiili ning juhtimisõigus on oluline kuna soovib alustada toitlustusega festivalidel ning sinna autoga kohale. Samuti on vaja sõidutada juhtimisõiguseta pereliikmeid.
  5. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et Karl Hendrik Annus ületas 29.08.2024.a kell 20.31 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tallinn-Rapla-Türi tee 44-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, juhtides mootorsõidukit BMW 535D reg. märgiga xxx tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust, mitte vähem kui 84 km/h. Asjas puudub vaidlus selles ning Karl Hendrik Annus 1 4
(7)4-24-3368 tunnistab, et ta ületas kiirust ning selgitas, et sisulist põhjust kiirustamiseks polnud ja ka vajadus suurtel kiirustel möödasõitmiseks puudus. Ta soovis mööda pääseda teistest sõidukitest ning minna appi sõbrale.
  1. Karl Hendrik Annus pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud Karl Hendrik Annuse teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega kaebuse esitaja rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo.
  2. Lisaks pannakse väärteoprotokolli kohaselt Karl Hendrik Annusele süüks LS § 106 lg 3 nõuete rikkumist ja sellega LS § 242 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o esmase juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimist algaja juhi tunnusmärkideta. Asjas puudub vaidlus selles, et Karl Hendrik Annus on algaja juht ja 29.08.2024.a kell 20.31 tema juhitud mootorsõidukil ei olnud ees ega taga nähtavad algaja juhi tunnusmärgid. Karl Hendrik Annuse detailandmete päringu kohaselt on tal esmane kehtiv B kategooria juhiluba kehtiv alates 26.09.
  3. (tl 17 pöördel-18)
  4. Kohtuistungil andis Karl Hendrik Annus ütlused, mille kohaselt algaja juhi märk kukub akna vahelt ära. Märk oli eespool, tagumist märki ei ole olnud. Arno Einmann kinnitas, et Karl Hendrik Annuse juhitud sõidukil algaja juhi tunnusmärgid puudusid. Sega jättis Karl Hendrik Annus algaja juhi tunnusmärgi korrektselt ja püsivalt auto esiaknale kinnitamata ning tagumine märk puudus.
  5. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et 29.08.2024.a kell 20.31 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tallinn-Rapla-Türi tee 44-l kilomeetril esmase juhtimisõigusega Karl Hendrik Annuse poolt juhitud mootorsõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Karl Hendrik Annus pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud Karl Hendrik Annuse teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega ta rikkus LS § 106 lg 3 nõuet ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.
  6. Karl Hendrik Annus taotles kohtult väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutusel või karistusena rahatrahvi määramist, milline võimaldada tasuda ositi või temale määratud karistuse olulist kergendamist.
  7. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutusel Karl Hendrik Annuse suhtes ei ole põhjendatud, sest tema süü on keskmisest suurem ning on ka avalik menetlushuvi Karl Hendrik Annuse karistamiseks, kuna tema süüteod on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaasliiklejate turvalisus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liigiga, kuid leiab, et karistuse pikkus ei ole kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  8. Kohtuväline menetleja leidis väärteootsuses õigesti, et Karl Hendrik Annus on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning määras KarS § 63 lõike 1 kohaselt põhikaristuseks LS § 227 lg 4 järgi, oluliselt üle sanktsiooni keskmise määra, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kahekümneks kuuks. LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. 5
(7)4-24-3368
  1. Kohus leiab, et Karl Hendrik Annuse teosüü on üle keskmise määra. Karl Hendrik Annus pani antud väärteo toime tahtlikult kavatsetuse vormis. Ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 84 km/h tunnis pani esmast juhiluba omav Karl Hendrik Annus, kellele kehtib kiiruspiirang 90 km/h ka maanteelõikudel, kus on lubatud ka suurimad kiirused, toime raske liiklussüüteo. Jättes sõidukile nõuetekohaselt kinnitamata algaja juhi tunnusmärgid, pani Karl Hendrik Annus samaaegselt toime kaks liiklusväärtegu.
  2. Karl Hendrik Annus pani väärteo on toime elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel, suurel kiirusel autodest möödasõitu sooritades, toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. Ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata teised mootorsõidukid, teekate võib muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati ja ajutiselt) jne. Piirkiirused on määratud liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud sõidukiirust ületades möödasõidu sooritamine on, sõltumata ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Karl Hendrik Annus seadis oma tegevusega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara.
  3. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat, see on n-ö katseaeg, mille jooksul esmase juhiloa omanik õpib liikluses iseseisvalt hakkama saama, omandab vajaliku vilumuse ning näitab oma õiguskuuleka liikluskäitumisega valmidust juhiluba omandada. Karl Hendrik Annus pani aga 29.08.2024.a toime kaks väärtegu, mis LS § 227 lg 4 sanktsiooni arvestades on raskeim liiklusväärtegu. Ajendatud soovist kiiresti sõbrale appi minna sooritas Karl Hendrik Annus ohtlike möödasõite ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust 84 km/h. Kohtu hinnangul viitab Karl Hendrik Annuse käitumine sellele, temal puuduvad, vaatamata omandatud esmasele juhtimisõigusele, teadmised esmase juhiloa omanikule kehtestatud nõuetest ning liiklusohutusest. Seetõttu on põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt Karl Hendrik Annusele määratud karistuse liik ning tema ajutine kõrvaldamine liiklusest, kuni liikluses osalemiseks ja mootorsõiduki ohutuks juhtimiseks vajalike teadmiste omandamiseni.
  4. Karl Hendrik Annuse selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada ja kiiruse ületamise määr, näitavad, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu Karl Hendrik Annus võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
  5. Kaebaja selgitab, et juhtimisõigus on vajalik töötamiseks toitlustuses ja juhtimisõigus on vajalik ka seoses vanaema abistamisega. Karl Hendrik Annus oli süütegu toime pannes teadlik, et tal on eakas vanaema ja soov tegeleda toitlustamisega festivalidel ning sellega seoses vajadus sõidukit juhtida, kuid ometi ei takistanud nimetatud asjaolud teda rasket liiklussüütegu toimepanemast. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.
  6. Kaebuse kohaselt jäeti arvestamata karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsus ja asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole kordagi karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Eeltoodud asjaolude näol ei ole kohtu hinnangul tegemist süüd vähendavate erandlike asjaoludega, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise määratud karistuse liigi osas. 6
(7)4-24-3368
  1. Karistusregistri teatisest nähtub, et Karl Hendrik Annusel puudub kehtiv karistus liiklussüütegude eest ja ta väljendas kohtuistungil siirast kahetsust, samuti on ta läbi kohtuvälise menetluse väljendanud kahetsust. Seega esinevad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus kui karistust kergendavad asjaolud. Karl Hendrik Annus saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada alles juhul, kui ta läbib järelkoolituse ning sooritab edukalt nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksamid, mis suure tõenäosusega mõjutab teda tulevikus käituma liikluses vastutustundlikult. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust tuleb kergendada, sest kohtuväline menetleja on Karl Hendrik Annusele maksimaalse määra lähedast karistust mõistes materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
  2. Kokkuvõttes kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 26.09.2024.a otsuse Karl Hendrik Annusele LS § 227 lg 4 järgi määratud karistuse osas. Kohus peab Karl Hendrik Annuse isikut ja üle keskmise teosüüd arvestades võimalikuks mõista temale kahe liiklusväärteo eest LS §

§ 242lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise üheks aastaks ja kaheks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.