Obsah (5)

§ 317§ 367§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-127030 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, XXX tn 19 korteriühistu a

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.

477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikule on kohtudokumendid kätte toimetatud. Puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud.
2. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil jaanuar
3. a -30.10.
4. a tasumata majanduskulude arved (soojusenergia, hooldustasu) kokku 558,88 eurot.
5. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kinnistusraamatu väljavõtte, korteriühistu põhikirja. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla seisuga 30.10.
8. a (perioodi jaanuar
9. a – 30.10.
10. a eest) summas 558,88 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik võlgnevuse osas kohtule vastuväiteid ei esitanud. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla summas 558,88 eurot.
11. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
12. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et 3 taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Avaldaja on arvestanud viivist 38,64 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 38,64 eurot ning viivised alates 15.11.
2. a põhinõudelt (so 558,88 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 14.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 15. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud õigustatud ulatuses puudutatud isiku kanda. 16.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 17. Avaldaja menetluskulud on 350 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 300 eurot ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

1. Avaldaja esindajal on õigusabi osutamise ajakulu konsultatsioon kliendiga 0,5 h, avalduse ettevalmistamise, tõendid ja selle tõlkimine 2 h, kokku 2,5 tundi maksumusega 120 eurot tund.
2. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt.
3. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest.
4. Avaldus on 2-l leheküljel, millest sisulist teksti on 0,5 leheküljel, ülejäänud avaldus koosneb paragrahvidest ja kopeeritud tabelist. Kohtu hinnangul on õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Samuti ei ole avaldaja esindaja pidanud osalema kohtuistungitel, tutvuma puudutatud isiku vastusega või 4 vastuväidetega. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku koos maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisega 140 eurot. Põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 140 eurot. Koos riigilõivuga 190 eurot. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 23. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 190 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (190 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 24.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5