← Eesti

2-24-6287/14

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-6287 Määruse kuupäev Tartu, 22. jaanuar 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paal Kohtuasi CarMaste

§ 218

lg 1 teist lauset tuleb tõlgendada selliselt, et kohtule võib kaebuse esitada sama menetlusosaline, kes on esitanud kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka kohtud tsiviilasjas nr 2-22-6850 (vt ka RKTKo 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 13).

  1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja avaldus menetlusse võtta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  3. mai 2024 määrusega maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Põhjendamatu on sissenõudja arusaam, et kohtueelne menetlus ei ole kohustuslik olukorras, kus kohtutäitur lahendab otsusega täitemenetluse teise osalise kaebuse. Niisugust erisust seaduse tekstist ega mõttest ei tulene.

§ 218

lg 1 teise lause mõte koostoimes lõikega 2 on mh see, et kohtul on kaebuse saamisel võimalik kohe tutvuda kohtutäituri ja teiste täitemenetluse osaliste seisukohtadega, mis kujundatakse

§-s 217 ette nähtud menetluse käigus. Kui seadusandja soovinuks eristada praeguse kaebuse esemega sarnast olukorda, kus vaidlustatakse nn varasema menetluse tulemina tehtud „uut“ otsust, siis tulnuks asjaomased normid sõnastada erinevalt. Seda seadusandja ei teinud. Maakohus on õigesti juhindunud senisest kohtupraktikast võrreldavates olukordades. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maa- ja ringkonnakohtu määruse ning saata asi maakohtule menetlemiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võivad TsMS § 218 lg 1 alusel kõik menetlusosalised esitada kaebuse kohtule, kui kohtutäitur on teinud kaebuse kohta otsuse.
  2. Kohtutäitur vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 701 lg 3 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saadab kaebuse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  4. Sissenõudja vaidlustab kohtutäituri otsust, mis on tehtud võlgniku kaebuse kohta kohtutäituri tegevuse peale. Sellisel juhul on

§ 218

lg 1 esimese lause järgi menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus.

§ 218

lg 1 teise lause eesmärk on vältida kohtule kaebamist olukorras, kus kohtutäitur ei ole saanud ise anda enda tegevusele hinnangut ja oma võimalikke vigasid parandada, samuti ära kuulata menetlusosaliste seisukohti.

§ 218

lg 1 esimene lause ei sätesta, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib kaebuse esitada ainult see isik, kes algselt kaebuse kohtutäiturile esitas, vaid et kaebuse võib esitada menetlusosaline. Menetlusosaliseks tuleb

§ 218

mõttes pidada kõiki täitemenetluse osalisi, mitte vaid kohtutäiturile kaebuse esitanud isikut. Seega võivad

§ 218

lg 1 alusel kohtule kaebuse esitada ka teised menetlusosalised (sh sissenõudja), kui nad vaidlustavad sama küsimust, mida lahendas kohtutäitur algset kaebust läbi vaadates. 2

(3)2-24-6287 9. Kolleegium leidis maakohtu viidatud lahendi p-s 13 (kohtuasi nr 3-2-1-122-15), et täituri otsuse peale ei saa

§ 218lg 1 teise lause järgi enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata.

Samuti märkis kolleegium, et erandina võib kohtule kaevata ilma kohtutäituri otsuseta siis, kui kaebuse esitaja on teinud endast oleneva, et läbida kohtueelne menetlus. Eeltoodu aga ei tähenda seda, et kohtule saaks kaevata vaid see isik, kes algselt kohtutäiturile kaebuse esitas. 10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.