KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 03.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-7 Haldusasi X kaebus muutmiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine rahvastikuregistrisse kantud andmete RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ASJAOLUD
- X esitas 02.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuses selgitatakse, et kaebaja ema Y perekonnaseisukanne rahvastikuregistris on vale ning see takistab pärandi edasist menetlust. Kaebaja selgitab, et ema ei olnud ametlikult abielus, vaid vabaabielus. Kuna ema pole abielus olnud, peab notari sõnul olema rahvastikuregistris lese asemel märge „vallaline“. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud kohtul kaebust menetlusse võttes kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et selle vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
- Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lõike 1 järgi on perekonnaseisuandmete muutmise pädevus perekonnaseisuasutusel (praegu on selleks eelduslikult Tallinna Linnavalitsus, kus perekonnaseisutoiminguid teeb Tallinna Perekonnaseisuamet). Isiku perekonnaseisuandmeid muudetakse tema avalduse, kohtuotsuse, perekonnaseisuasutuse otsuse või muu muudatust tõendava dokumendi alusel (sama seaduse lõige 2). Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ka ametiülesande korras muuhulgas juhul, kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti või välisriigi 1
(2)perekonnaseisu- või muudest dokumentidest (lõige 3). Kui isik leiab, et tema kohta rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed on valed, kuid andmete muutmiseks puudub eelnevalt viidatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud alus, on isikul õigus pöörduda asjaolu tuvastamiseks kohtusse ning perekonnaseisuandmed muudetakse registrisse kantavat asjaolu tuvastava kohtulahendi alusel. Sõltuvalt olemasolevatest dokumentidest tuleks kaebajal seega pöörduda kas perekonnaseisuasutuse poole või kohtusse, ent viimasel juhul ei ole pädevaks kohtuks mitte halduskohus, vaid maakohus. Kohus selgitab, et perekonnaseisuandmete muutmine on võimalik hagita menetluse korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõike 2 kohaselt, mille järgi kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kaebajal on seega õigus esitada kaebus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtule, kes lahendab perekonnaseisuandmete muutmiseks esitatud avaldusi. 4. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale. 5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lõike 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2
(2)