) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B AS 17.12.2019 laenulepingu nr BL1740829 laenusummas 3402,0 eurot, intressimääraga 8,98% aastas. Kostja arveldusarvele kanti üle laenusumma 3200 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma laenusumma laenuandjale tagasi igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel. Kuna kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustus, oli tagasimaksetega viivituses, saatis laenuandja B AS kostjale 13.04.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja 12.05.2021 ehk 30 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud rohkem kui kolm järjestikkust kuud, saatis laenuandja 13.05.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist, oli kostja osaliselt või täielikult viivituses maksegraafikujärgsete maksetega alates 05.02.2021. B AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr BL1740829 tuleneva nõude OÜ-le GS Core. Hageja leiab, et tal ei ole võimalik tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte miinimumnõude täitmist, seega asub hageja seisukohale, et B AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei nõua kostjalt intressi. Hageja leiab, et kostja põhivõlgnevus on 2124,77 eurot, kuivõrd lepingu sõlmimisel oli laenusummaks 3402 eurot, millest 202 eurot oli lepingutasu, kostjale maksti välja 3200 eurot ja kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud B AS-le kogusummas 1075,23 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 605,23 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise tasumata põhinõudelt (summas 2124,77 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates 01.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi materjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kostja elukoha aadressil
Menetlusdokumendid võttis kostja rahvastikuregistris oleval elukoha aadressil vastu kostja ämm.
lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajad ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 2 2-24-103374 neljateistkümneaastasele isikule. Kohus on lugenud kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatuks 31.05.2024
Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.
Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 385 eurot ja esindaja tasu summas 20 eurot. Kohus on tuvastanud, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivus summas 110,61 eurot ja maakohtus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 274,39 eurot. Kohus leiab, et nii riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Samuti leiab kohus, et ka esindaja tasu summas 20 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 405 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.