← Eesti

2-24-2872/32

2-24-2872 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2024, Narva Tsiviilasja number 2-24-2872 Tsiviilasi Q.J-i hagi R.U vastu sundosa nõudes Tsiviilasja hind 9000 eurot Kohtuistungi aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Q.J (isikukood XXX) Kostja: R.U (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
  2. Jätta Q.J-i hagi R.U vastu sundosa nõudes rahuldamata.
  3. Jätta menetluskulud Q.J-i kanda. R.U-le hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Haginõue
  4. Q.J (hageja) esitas hagi R.U (kostja) vastu sundosa nõudes.
  6. juulil 2022 suri Q.J (isikukood XXX), kes oli hageja ja kostja ema. Q.J oli teinud testamendi, millega pärandas kogu oma vara kostjale. Hageja on alates
  7. aastast 1

(4)2-24-2872 osaliselt töövõimetu, seega pärandaja alaneja sugulane, kellel oli õigus oma abivajadusest ja majanduslikust olukorrast tulenevalt saada pärandajalt ülalpidamist. Hagejal on seetõttu õigus saada pärandist sundosa, mis on veerand pärandi väärtusest.
  1. Hageja sissetulekuks pärandi avanemise ajal olid töövõimetuspension ning abi emalt ja headelt tuttavatelt, kokku umbes 600 eurot kuus. Väljaminekud olid sissetulekutega võrdsed, kuid vajadused olid suuremad.
  2. Pärandi hulka kuulus korteriomand aadressil XXX, mille turuhind on 36 000 eurot. Hageja sundosa suurus on seega 9000 eurot, mille hageja palub enda kasuks kostjalt välja mõista. Kostja vastus
  3. Kostja hagi ei tunnista. Hageja on töövõimetu ainult osaliselt. Hageja sõnul ei saanud ta minna pärandajat haiglasse vaatama, sest käis tööl.
  4. Pärandaja pension oli 538,30 eurot, millest tuli maksta korteri kulud, osta süüa ja ravimeid. Pärandaja ei oleks suutnud toetada hagejat 80+180 euroga kuus. Alates aprillist 2022 tegeles ema rahaasjadega kostja, pärandaja sel ajal hagejat ei abistanud.
  5. Päritud korteriomandi turuväärtus ei ole 36 000 eurot, hageja müüs selle märtsis 2023 hinnaga 29 000 eurot, millest veerand on 7250 eurot. Müügikuulutustes toodud summa ei ole asja tegelik hind, vaid müüja soov. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  7. Hageja nõuab kostjalt sundosa. Pärimisseaduse (PärS) § 104 lg 1 annab pärijalt sundosa nõudmise õiguse sellisele seaduse järgi pärima õigustatud alanejale sugulasele, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus.
  8. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli pärandaja poeg ehk alaneja sugulane. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et pärandaja jättis testamendiga kogu oma vara kostjale (dtl-d 5‒6).
  9. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandajal oli hageja suhtes ülalpidamiskohustus ja kui suur on pärandi väärtus.
  10. Seadus ei seo sundosa nõudmise õigust mitte töövõimetusega, vaid perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega.
  11. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 järgi on ülalpidamist õigustatud saama selline abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Ülalpidamise ulatuse kindlaks määramisel arvestatakse nii ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ja tavalist elulaadi kui ka ülalpidamist andma kohustatud isiku varalist seisundit (PKS § 99 ja § 102 lg 1).
  12. Hageja on esitanud oma osalise töövõimetuse tõendamiseks töövõimekaardi ja töötukassa otsused (dtl-d 7, 8, dtl 112, 121‒122, 123), sealhulgas aja kohta, mil pärandaja suri. Hageja ei ole olnud täielikult töövõimetu, vaid osaliselt. Hageja kontoväljavõtetest on näha, et lisaks töövõimetuspensionile on talle teinud ülekandeid J S ja veel mitu eraisikut, muu hulgas selgitustega, mis viitavad teenuse osutamisele, samuti on kontole tehtud sularaha sissemakseid. 2
(4)2-24-2872
  1. Hageja abivajadust tuleb sundosa saamise otsustamiseks hinnata eelkõige
  2. aastal, mil pärandaja suri. Sel aastal on hageja saanud töövõimetuspensioni 267,35‒288,55 eurot kuus, on olnud laekumisi eraisikutelt, sealhulgas luku ja uksepolsterdamise eest (1.02.2022, 9.07.2022), on tehtud mõned sularaha sissemaksed (dtl-d 147‒151).
  3. Kostja viidatud teise konto väljavõtte esitas hageja ise (dtl-d 187‒188), mistõttu ei ole kohtul seda enam vaja koguda. Teisel kontol on ainult ülekanded hageja enda kontode vahel ning kontojäägi muutumisest on näha, et tegemist ei ole filtreeritud väljavõttega. Kontol ei ole näha täiendavat sissetulekut. Küll aga viitab hageja esimesena esitatud kontoväljavõte sellele, et pension ei olnud tema ainus sissetulek. Ka menetlusabi andmise otsustamiseks tehtud päringule saadud vastus Maksu- ja Tolliametilt viitab, et hageja aegajalt töötab,
  4. aastal on tema eest tööjõumakse tasunud R -T OÜ (dtl 40). Hageja ei ole oma tegeliku sissetuleku kohta pärandi avanemise ajal kohtule andmeid esitanud.
  5. Hageja on oma vajalikud kulutused esitanud paljasõnaliselt. Toidukuluks on märgitud üle kahe korra suurem summa kui minimaalne toidukorv
  6. aastal Statistikaameti andmetel (127,99 eurot). Taskuraha on arusaamatu kululiik. Statistikaameti andmetel oli
  7. aastal elatusmiinimum 303,38 eurot. Hageja pension jäi sellele küll mõnevõrra alla, kuid ta oli töövõimetu vaid osaliselt. Pension ei olnudki mõeldud katma tema kõiki kulutusi. Hageja oli eelduslikult võimeline teenima täiendavat sissetulekut ja võimalik, et ta seda ka tegi. Eelduslikult ei olnud hageja abivajav. Isegi kui jaatada hageja abivajadust, tuleb hinnata ka pärandaja võimekust abi anda.
  8. Kuna hageja näol oli ja on tegemist täisealise isikuga, siis saanuks pärandajal olla ülalpidamiskohustus üksnes sellises ulatuses ja määral, millises tema varaline seisund võimaldas hagejat rahaliselt toetada. Pärandaja oli pensioniealine. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja väitele, et pärandaja pension oli 538,30 eurot kuus. Ei ole usutav, et pärandaja kulutas 260 eurot ehk peaaegu poole sellest hagejale. Ülalpidamiskohustust ei tekita see, kui ema toetas poega vastavalt võimalustele aeg-ajalt vabatahtlikult. Hagejat abistasid rahaliselt tuttavad, mis võis muu hulgas olla tingitud pärandaja suutmatusest ise hagejale abi anda.
  9. Täisealise lapse suhtes võib vanem vabaneda ülalpidamiskohustusest nii osaliselt kui ka täielikult. Arvestades, et hageja ei olnud täielikult töövõimetu, tal oli vähemalt elatusmiinimumile lähedane sissetulek ning pärandaja sissetulek ei olnud suur ja et ta vajas haiglaravi, ei ole tõenäoline, et pärandajalt oleks hageja kasuks elatis välja mõistetud, kui hageja oleks sellise hagi pärandaja vastu viimase eluajal esitanud.
  10. Sundosa ei ole meede testamendi vaidlustamiseks. Sundosa on testeerimisvabaduse piirang, mida seadusandja on näinud ette piiratud juhtudel. Tartu Ringkonnakohus ei ole pidanud testeerimisvabaduse põhimõttega kooskõlas olevaks käsitlust, mille kohaselt tuleks hageja kasuks mõista välja sundosa vaatamata sellele, et potentsiaalselt ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole saanud esitada vastuväiteid, mille alusel ta võinuks ülalpidamiskohustusest osaliselt või täielikult vabaneda (otsus tsiviilasjas nr 2-15-15946).
  11. Eelneva alusel ei pea kohus hagejat PärS § 104 lg 1 ja perekonnaseaduse ülalpidamiskohustuse sätete alusel sundosa saama õigustatud isikuks. Seetõttu ei ole ka vajalik analüüsida pärandvara väärtuse kohta esitatud väiteid, kuid kohus nõustub hagejaga, et müügikuulutus näitab hinnasoovi, mitte tegelikku hinda. Samuti ei arvesta hageja väited asjaolu, et korteriomandil oli müümise hetkel hüpoteek (dtl-d 89‒104).
  12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 3
(4)2-24-2872 Menetluskulud
  1. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
  3. Kostja ei ole riigilõivu tasunud ja lepingulist esindajat tal menetluses ei olnud. Muid menetluskulusid ei ole kostja esitanud. Kostjale hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.