Obsah (12)

§ 423§ 426§ 162§ 168§ 173§ 657§ 651§ 171§ 174§ 5§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2024, Tallinn Kohtuasja num

§ 423

lg 1 p 1), kuna vastuhagi menetlemine sõltus põhihagi rahuldamisest ja kohus jättis põhihagi rahuldamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse

§ 426

lg 1 järgi, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse. 24. Menetluskulude jagamisel arvestas maakohus, et esitatud on nii hagi kui ka tingimuslik vastuhagi.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis põhihagi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda. Vastuhagi menetluskulude kandmise osas kohaldas kohus analoogia alusel

§ 168

lg-t 5, mille kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leidis, et kuivõrd kostja esitas vastuhagi üksnes juhuks, kui põhihagi rahuldatakse, kuid põhihagi on jäänud rahuldamata, siis on tegemist hagi esitamisega hagejast otseselt tulenevatel asjaoludel. Kui hageja ei oleks esitanud hagi, puuduks kostjal mistahes vajadus esitada vastuhagi. See on analoogne olukorraga, kus kostja võtaks vastuhagi tagasi põhjusel, et hageja nõue jääb rahuldamata (hageja hagi esitamisest tulenev põhjus). Tulenevalt

§ 168lg-st 5 jättis kohus kõik menetluskulud hageja (vastuhagis kostja) kanda.

25. Maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks (

§ 173lg 1 ja lg 4).

Kostja menetluskuludeks oli õigusabikulu 2321 eurot (ilma käibemaksuta) advokaadi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus pidas tunnitasu suurust keskmisest turuhinnast madalamaks. Kostja ajakulu õigusabile 20 tundi ja 55 minutit pidas maakohus mõistlikuks ja põhjendatuks, võttes arvesse kohtumenetluse asjaolusid ning vaidluse keerukuse astet. Maakohus arvestas ka kostja sõidukuludega (kohtuistungile tulek) 25 eurot. Maakohus luges kostja kulutused õigusabile põhjendatuks ja vajalikuks ning märkis, et hageja 21.06.2024 esitatud vastuväited ei anna alust menetluskulude vähendamiseks. Kohus võttis arvesse, et hageja enda ajakulu menetlusele oli 41 tundi, tunnitasuga 100 eurot tund.

1. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 2346 eurot (õigusteenus 2321 eurot ja sõidukulu 25 eurot). Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 27.
3. Hageja hinnangul on maakohus tõendeid valesti hinnanud ning asunud väärale seisukohale, et hageja omand vaidlusalusele saematerjalile ei olnud tõendatud. Vara üleandmine ei toimunud AÕS § 92 kohaselt, vaid AÕS § 94 alusel kaudse valduse saamise kaudu vastavalt 10.12.2019 raamlepingu tingimustele. Asjaolu, kas nimetatud kokkuleppest teati võlgniku saneerimismenetluse ajal või mitte, ei oma tähtsust. 27.
4. Maakohus on vääralt järeldanud, et 06.01.2020 kokkuleppest ei saanud aru, millist varem omandatud saematerjali asendati. Hageja hinnangul on selge, et asendati 10.12.2019 omandatud materjal, mis anti seega tagasi võlgniku omandisse. Kuna hageja ei olnud algselt ostetud materjali ära viinud, oli see võlgniku territooriumil ning läks tagasi võlgniku 6 2-21-12012 omandusse. Samuti on selge, et hageja poolt uue materjali omandamine toimus raamlepingu tingimuste (sh p 1.1) alusel, kuna 06.01.2020 dokumendi pealkirjas on selgelt kirjas, et tegemist on raamkokkuleppe lisaga. Kuna raamkokkulepe sisaldas kokkulepet omandi üleandmise kohta, siis sai hageja saematerjali kaudse valduse ka 06.01.2020 lisa alusel. 27.
5. Maakohus on vääralt pidanud oluliseks seda, et võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal 11 kuud hiljem (novembris 2020) oli asjaomane saematerjal ikka võlgniku territooriumil. Materjal võiski lepingu kohaselt olla võlgniku käes.
6. Kostja esitas tingimusliku vastuapellatsioonkaebuse, mille palub läbi vaadata üksnes juhul, kui ringkonnakohus peaks hageja apellatsioonkaebust pidama põhjendatuks. Kostja vaidlustab Pärnu Maakohtu otsuse osas, milles tema tingimuslik vastuhagi jäeti läbi vaatamata. 28.
7. Kostja märgib, et Pärnu Maakohus võttis 23.10.2019 määrusega menetlusse võlgniku saneerimisavalduse (tsiviilasi nr 2-19-16366). 20.01.2020 kinnitati võlgniku saneerimiskava. Pärnu Maakohtu 16.11.2020 määrusega võeti menetlusse võlgniku pankrotiavaldus ning ajutiseks halduriks nimetati Toomas Saarma. 30.11.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. 28.
8. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et hageja nõue 400 tihumeetri 25 mm x 50 mm dimensiooniga saematerjali võlgniku pankrotivarast välistamiseks on põhjendatud, siis palub kostja 06.01.2020 tehing, mille alusel hageja vara omandas, tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada, kuna sellega kahjustati võlausaldajate huve. Kostja tugineb PankrS § 109 lg-le 1 ja § 110 lg 1 p-dele 2 ja
9. Kostja palub tagasi võita vara üleandmise kohustustehing, kuna vara ei ole hagejale üle antud ning seetõttu ei ole kostja hinnangul käsutustehingu tagasivõitmine vajalik (RKTKo 2-14-60590, p 23.2). 28.2.
10. Käesoleval juhul on 06.01.2020 tehing tehtud vähem kui üks aasta enne ajutise halduri nimetamist (16.11.2020) (PankrS § 110 lg 1 p 2). 28.2.
11. Asjaomane tehing kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnikul oli 25.11.2020 vara bilansilises väärtuses 9 548 840,55 eurot ning kohustusi vähemalt 21 328 680,92 euro ulatuses. Hageja ei ole vaidlusaluse saematerjali eest tasunud, samas kui 06.01.2020 lisas nimetatud saematerjal erines koguselt ja omadustelt 10.12.2019 kokkuleppes nimetatud saematerjalist. Hageja sai 06.01.2020 kokkuleppega rohkem ja parema kvaliteediga saematerjali, omandades nii materjali turutingimustest soodsamalt. 28.2.
12. Hageja teadis või pidi teadma, et kahjustab 06.01.2020 tehinguga võlausaldajate huve, kuna juba 1,5 kuud varem oli algatatud võlgniku saneerimismenetlus. Kostja väitel saab eeldada, et hageja teadis sellest. Lisaks pidi hageja teadma, et kommertspandiregistrist nähtusid võlgniku varale seatud kommertspandid. 28.2.
13. Tagasivõitmise järel ei ole hagejal nõuet vara välistamiseks, mistõttu tuleks hagi jätta rahuldamata. 28.
14. Kostja hinnangul, kui kohustustehing on tagasi võidetud, ei ole hagejal õigust nõuda vara üleandmist ning siis ei oma õiguslikku tähendust ka 06.01.2020 kokkuleppes märgitud 10.12.2019 raamleping ega sellega seotud 10.12.2019 arve, mille hageja on tasunud. Siiski palub kostja pooltevaheliste vaidluste vältimiseks lisaks tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisele tuvastada, et ka 10.12.2019 raamkokkuleppel, arvel ja maksel 7 2-21-12012 puudub õiguslik tähendus saematerjali välistamisele. Vastasel juhul on oht, et hageja esitab vastuhagi rahuldamisest hoolimata uue vara välistamise hagi, tuginedes 10.12.2019 kokkuleppele. Seetõttu on pankrotihalduril õiguslik huvi õigussuhte puudumise tuvastamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku,

, § 368 lg 1). Kostja selgitab 10.12.2019 kokkuleppe kahjulikkust sellega, et võlgnik on võõrandanud saematerjali kahel korral, kuid hageja on tasunud ühel korral ning mitte selle saematerjali eest, mille välistamist ta nõuab. Seega on võimalus, et hageja saab kokku kahe saematerjali valduse. Tegelikult ei olnud aga tegemist müügiga, vaid laenuga. 28.

1. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastustajate seisukohad
2. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 29.
3. Kostja leiab, et hageja omandiõigus vaidlusalusele saematerjalile ei ole tõendatud ka 10.12.2019 raamkokkuleppega. Võlgnik ei ole saematerjali 25 mm x 50 mm (400 tm) valdust kunagi üle andnud ega hageja seda vastu võtnud (AÕS § 92, RKTKo 3-2-1-138-10, p 32). Ka kaudne valdus ei ole tõendatud (AÕS § 94). Kostja ei nõustu, et 06.01.2020 dokumenti tuleks lugeda koos raamlepinguga. Faktilist üleandmist ei ole tõendatud. 29.
4. Hageja ei ole tasunud vaidlusaluse saematerjali eest. Hageja tasus 230,0 m³ männi saematerjali paksusega 32 mm ja 133,50 m³ saematerjali paksusega 38 mm eest kokku 71 973 eurot, kuid hageja ei taotle selle materjali välistamist, vaid 400 m³ 25 mm x 50 mm dimensiooniga saematerjali välistamist. Selle eest ei ole hageja tasunud. Tegemist on erineva koguse, mõõtmete ja omadustega materjaliga. 29.
5. 06.01.2020 dokument ei ole usaldusväärne tõend. See on erinevalt raamkokkuleppest allkirjastatud käsitsi, mistõttu võidi see koostada hiljem. Kuna 20.01.2020 keelas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-16366 võlgnikul ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, siis on 06.01.2020 kokkulepe ilmselt koostatud hiljem, et vältida käsutuskeeldu. Seejuures määrati saneerimisnõustaja võlgnikule juba 23.10.2019, kuid nõustaja ei ole tehinguteks nõusolekut andnud. Kuna ei ole tõendatud, millal 06.01.2020 dokument allkirjastati, siis ei ole selge, millal väidetav kaudne valdus üle anti. Ka kaudne valdus ei saa tekkida abstraktselt. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et saneerimisel olev äriühing võõrandab teisele isikule täiendavat tasu nõudmata saematerjali, mida tal on vaja enda igapäevaseks tegevuseks. Kostja leiab, et kuna tema on seadnud kahtluse alla dokumendi ehtsuse, kuid hageja on esitanud vaid koopia, siis juba see välistab hagi rahuldamise. 29.
6. Lisaks peab kostja 10.12.2019 kokkulepet näilikuks (TsÜS § 89 lg 1). Tehingu tegelik eesmärk oli võlgniku finantseerimine selliselt, et luua hagejale võlgniku makseraskuste korral teiste võlausaldajate ees eelisseisund vara välistamise nõude näol. Kostja hinnangul tuleb 10.12.2019 tehingule kohaldada laenulepingu, mitte müügilepingu sätteid. Kuna tegemist ei ole müügilepinguga, ei ole materjali omand hagejale üle läinud ning puudub alus nõuda vara välistamist. Poolte tahe ei olnud suunatud vara müügile, vaid sellele, et hageja andis võlgnikule laenu, mille võlgnik pidi hagejale tagasi maksma, seejuures laenu saamise eest tasu makstes. Võlgnik mitte üksnes ei pidanud hageja soovil saematerjali tagasi ostma, vaid pidi raamlepingu p 8 alusel tasuma hagejale iga kuu 2,4% lepingutasu ostuhinnast selle eest, et hageja võlgnikult saematerjali „ostis“. Need tingimused ei ole omased müügilepingule. 8 2-21-12012 Tegelikult andis hageja laenu ning võlgnik tasus sellise finantseerimise eest lepingutasu (intress saadud raha kasutamise eest). Kokkuleppe tegelik eesmärk ei olnud puidu müümine. 29.
7. Kostja viitab, et hageja võttis 03.06.2024 kohtuistungil ka ise omaks selle, et 10.12.2019 kokkuleppe eesmärgiks hageja jaoks oli raha teenimine (ajamärked 00:10:55, 00:13:17 ja 00:17:28). Hageja ei viinud võlgniku territooriumilt ära ei algset saematerjali ega asendusmaterjali, samuti on hageja öelnud, et tal puudus asendustehingu tegemise ajal teadmine, kas raamlepingu esemeks olev puit on võlgnikul veel olemas või mitte (00:19:55). Seejuures lõppes raamlepingu kehtivus 10.06.2020, kuid puit oli võlgniku territooriumil veel novembris
8. 29.
9. Kostja märkis, et 10.12.2019 raamkokkulepe allkirjastati ligi 1,5 kuud pärast seda, kui võlgnik esitas Pärnu Maakohtule avalduse enda saneerimismenetluse algatamiseks. Kuna hageja sai sellise tehinguga eelisseisundi (PankrS § 146 lg 1 p 1), siis kahjustab see kokkulepe teisi võlausaldajaid, sh neid, kelle nõue oli tagatud kommertspandiga (PankrS § 153 lg 1 p 1).
10. Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 30.
11. Vastuhagi rahuldamise eeldused ei ole täidetud: hageja ei ole kahjustanud teiste võlausaldajate huve ega teadnud ega pidanud teadma, et tehinguga kahjustatakse teiste võlausaldajate huve. 30.
12. Puudub vaidlus, et hageja tasus võlgnikule algselt omandatud saematerjali eest 71 973 eurot ega ole seda tagasi saanud. Hageja ei ole ostetud saematerjali võlgniku territooriumilt ära viinud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et asjaomane tehing ei olnud tehtud turutingimustel või et see oleks kahjustanud võlgniku võlausaldajaid. 30.
13. Tasuks 06.01.2020 tehingu eest oli hageja poolt võlgnikule 10.12.2019 raamkokkuleppe alusel tasutud 71 973 eurot – tegemist oli asendustehinguga, st asendatud materjali eest oli juba tasutud. Asjaolu, et materjali kogus ja omadused erinesid, ei kahjusta automaatselt võlgnikku ega tema võlausaldajaid. Asendatud materjal asub siiani võlgniku territooriumil ning on kostja valduses ja kontrolli all. 30.
14. Hageja ei ole võlgniku lähikondne PankrS § 117 tähenduses ega teadnud ega pidanud teadma, et vaidlustatud tehing kahjustab võlausaldajate huve. Kui 06.01.2020 kokkulepet ei oleks sõlmitud, siis oleks hagejal olnud õigus saada võlgnikult tagasi raamkokkuleppe alusel algselt ostetud saematerjal väärtusega 71 973 eurot või nõuda selle välistamist pankrotivarast. 30.
15. Hageja teadmine saneerimismenetlusest ei ole tõendatud ja seda ei saa eeldada. Asjaomane teave ei kajastunud Ametlikes Teadaannetes (avaldamiskohustus kehtestati alates 01.07.2022) ega äriregistris. 30.
16. Kostja kommertspandiga seotud väidetele vastas hageja, et äriregistrist nähtub, et võlgniku põhitegevusalaks on saematerjali tootmine. Seega oli saematerjali müük võlgniku tavapärane majandustegevus ning ta pidi saama oma tooteid müüa ja asendada. Kommertspandiregistrist nähtuvad andmed ei piiranud võlgniku ja hageja tehingute tegemist. 30.
17. Hageja leiab, et kostja ei ole piisavalt tõendanud oma tuvastushuvi selleks, et kohus tuvastaks, et hagejal puudub ka 10.12.2019 raamkokkuleppe alusel õigus nõuda saematerjali välistamist. Hageja hinnangul oli asjaomane raamkokkulepe tagasiostuõigusega müügileping VÕS § 238 lg 1 tähenduses, mitte laenuleping. 9 2-21-12012 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja tingimuslik vastuapellatsioonkaebus seega läbi vaatamata. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta (

§ 657lg 1 p 2¹).

Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme menetluskulud ja määrab need kindlaks. 32. Kuna hageja vaidlustas Pärnu Maakohtu 16.07.2024 otsuse osas, milles tema hagi jäeti rahuldamata, ning kostja vaidlustas (tingimuslikult) maakohtu otsuse osas, milles tema tingimuslik vastuhagi jäi läbi vaatamata, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (

§ 651lg 1).

1. 10.12.2019 sõlmiti hageja ja võlgniku vahel raamleping (I kd, tl 6 ja pöördel), võlgnik esitas 10.12.2019 selle alusel hagejale arve nr M00123 (männi saematerjal 32 mm 230 m³; männi saematerjal 38 mm 133,5 m³) maksumuses 71 973 eurot (I kd, tl 7) ning hageja tasus arve samuti 10.12.2019 (I kd, tl 9). Lisaks on hageja esitanud kohtule raamlepingu väidetavalt 06.01.2020 sõlmitud lisa, kus on lepitud kokku raamlepinguga hageja omandisse võõrandatud saematerjali asendamine teises koguses ja teist liiki materjaliga (400 m³ 25 mm x 50 mm dimensiooniga saematerjali).
2. Pooled vaidlevad nii selle üle, kuidas kvalifitseerida 10.12.2019 raamlepingut, kui ka selle üle, millal sõlmiti 06.01.2020 lisa, milles täpselt on selles kokku lepitud ning kas selle alusel on hagejale üle läinud selle saematerjali omand, mida hageja pankrotivarast välistada soovib. Kostja on kahtluse alla seadnud nii 10.12.2019 kui ka 06.01.2020 tehingu kehtivuse.
3. Kuna selle eelduseks, et hageja oleks saanud 06.01.2020 raamlepingu lisa alusel asendustehinguga omandada 400 m³ 25 mm x 50 mm dimensiooniga saematerjali, on 10.12.2019 tehingu kehtivus ja asjaolu, et 10.12.2019 tehingu alusel läks hagejale üle algselt kokku lepitud saematerjali omand, peab ringkonnakohus otstarbekaks alustada 10.12.2019 tehingu hindamisest.
4. Hageja tugineb sellele, et tegemist on tagasiostuõigusega müügiga (VÕS § 238 lg 1), kostja väitel on tegemist näiliku tehinguga, millega tegelikult anti kostjale laenu, aga tagati samas võlgniku maksejõuetuse korral hagejale eelis teiste võlgniku võlausaldajate ees selliselt, et hageja saaks nõuda talle väidetavalt kuuluva vara välistamist pankrotivarast. Kuigi maakohus ei ole 10.12.2019 tehingut selgelt määratlenud, võib aru saada, et maakohus pidas seda müügilepinguks. Maakohus ei hinnanud kostja väiteid selle kohta, et tegemist võib olla näiliku ja tühise tehinguga, kuna see on tehtud teise tehingu varjamiseks. Maakohus asus seisukohale, et kuna 06.01.2020 raamkokkuleppe lisas ei ole omandi üleandmises kokku lepitud, siis ei ole välja nõutava vara omand hagejale üle läinud ja ta ei saa selle välistamist nõuda.
5. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu maakohtu tõlgendusega 06.01.2020 raamkokkuleppe lisale. Kuna tegemist oli raamkokkuleppe lisaga, siis kui tegemist oleks müügilepinguga, kohalduksid lisale 10.12.2019 raamkokkuleppe tingimused, sh omandi kaudse valduse kaudu ülemineku kohta (raamlepingu p 1.1 ja p 2). Kostja ei ole toonud esile, et võlgnik oleks müünud hagejale muud saematerjali, kui on nimetatud 10.12.2019 arves nr M00123, mille eest hageja 10.12.2019 ka tasus. Seega sai 06.01.2020 asendustehing puudutada vaid 10.12.2019 tehingu asendamist, nagu hageja väidabki. Kuna 10.12.2019 ostetud saematerjali eest tasus hageja 10.12.2019, siis kui see materjal asendati 06.01.2020, 10 2-21-12012 saab järeldada, et 06.01.2020 lisas nimetatud materjali eest oli tasutud juba 10.12.2019, seega täiendavat tasumist ei pidanudki toimuma ning omand sai minna hagejale üle (kaudse valduse üleandmisega) kokkuleppe lisa sõlmimisest. Tegemist oli hageja omandusse juba võõrandatud saematerjali asendamisega. Ringkonnakohus leiab aga, et käesoleval juhul ei olnud tegemist müügilepinguga, sh tagasiostuõigusega müügiga, vaid eeldatavalt varjati tehinguga laenu andmist võlgnikule. Kui tegemist oli tegelikult laenuga, siis ei läinud 10.12.2019 tehingu tegemisel asjaomase saematerjali omand hagejale üle, seega ei saanud hagejale 06.01.2020 või mõnel muul kuupäeval üle minna ka asendusmaterjali omand.
6. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 10.12.2019 tehing oli näilik tehing. Näilik on tehing, mille puhul on pooled kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (TsÜS § 89 lg 1). Näilik tehing on tühine (TsÜS § 89 lg 2). Õiguskirjanduses (TsÜS komm, § 89, p 3.2) on selgitatud, et näilik tehing võib olla tehtud kahel viisil: 1) pooltel ei olnud soovi üldse mingeid õiguslikke tagajärgi saavutada ja näilik tehing on tehtud ainult õigusnäivuse, st sellekohase mulje loomiseks, nagu oleks tehing tehtud, või 2) näiliku tehinguga soovitakse varjata mingit muud tehingut, mida tegelikult tehakse ja soovitakse. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist teise olukorraga: näiliku tehinguga sooviti varjata mingit muud tehingut. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist, mida ringkonnakohus järgnevalt teeb.
7. Käesoleval juhul nähtuvad 10.12.2019 raamlepingust järgmised põhitingimused. - Võlgnik müüs hagejale arvete alusel männi saematerjali hinnaga 165 eurot/m³ (millele lisandus käibemaks) (p 1). - Konkreetsed kogused ja müügiaeg lepiti kokku nii, et võlgnik väljastab hageja soovitavale kogusele müügiarve ning arve tasumisega hageja poolt läheb saematerjali omand hagejale üle (p 1.1). - Hagejale müüdud (hageja omandis) olev saematerjal ladustatakse lepingu perioodil võlgniku valdusesse aadressil Paikuse, Aiandi tee 7 tasuta. Võlgnik kannab täielikku riisikot hagejale kuuluva saematerjali kahjustumise ja kadumise eest (p 2), samuti peab võlgnik tagama saematerjali säilimisse ja vastavuse tavapärase kvaliteedi nõuetele (p 5 viimane lause). - Võlgnikul on sama hinnaga tagasiostuõigus (omand läheb üle arve tasumisega) ning hagejal on tagasimüügiõigus (p-d 3 ja 7). - Võlgnik kohustub tasuma hagejale iga kuu lepingutasu, mis arvutatakse eelmisel kuul tehtud müügitehingute pealt. Lepingutasu suuruseks on 2,4% maksimaalsest summast, mille eest hageja oli eelmisel kuul saematerjali ostnud (p 8). - Leping sõlmiti tähtajaga 6 kuud (st lõppes 10.06.2020).
8. Kostja väidab, et hageja andis selliselt võlgnikule tasulist laenu, mida tõendab igakuine tasu ostjale kauba müümise eest ning samaaegne kauba tasuta hoidmine. Samas sai hageja saematerjali väidetava omandamise kaudu eelise võlgniku võimalikus pankrotimenetluses. PankrS § 146 lg 1 p 1 alusel tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast esimeses järjekorras vara välistamisest tulenevad väljamaksed. Kostja väitel ei olnud tehingu eesmärk puidu müümine. Kuigi hageja väidab, et tegemist oli müügiga, kinnitas hageja 06.06.2024 istungil mitmel korral, et hageja eesmärk ei olnud ise puitu käibesse lasta ega kasutama hakata (ta ei ole ehitusfirma ega spetsialiseerunud puiduärile), vaid tema jaoks oli selle kokkuleppe eesmärk raha teenimise võimalus (00:10:55, 00:13:17, 00:17:28). Seetõttu ei viinud hageja saematerjali kunagi võlgniku territooriumilt ära. 11 2-21-12012
9. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Käesoleval juhul tuginevad hageja ja kostja lepingu sisu määratlemisel erinevale õiguslikule kvalifikatsioonile, kuid mõlema seisukohtadest nähtub, et lepingupoolte tahe ei ole olnud saematerjali müük hagejale selleks, et hageja saaks selle enda valdusesse, et sellega midagi edasi teha (kasutada oma majandustegevuses ise või müüa edasi), vaid hageja soov on olnud kõnealuse tehingu pealt teenida eelkõige igakuise tasu saamise näol. Sellega kooskõlas on poolte kokkulepe, et saematerjal jääb võlgniku territooriumile, võlgnik vastutab materjali säilimise jms eest, samuti, et võlgnik võib materjali tagasi osta ning hageja võib selle tagasi müüa. Poolte vahel puudub vaidlus, et ei algselt müüdud saematerjali ega ka asendustehinguna müüdud saematerjali ei ole hageja kunagi võlgniku territooriumilt ära viinud. Küll on aga tõendatud, et hageja on tasunud kostjale 59 977,50 eurot (koos käibemaksuga 71 973 eurot), seega on kostjal olnud kohustus tasuda hagejale müügitehingult 2,4%. Asjaolu, kas seda on reaalselt tasutud, ei oma lepingu õiguslikul kvalifitseerimisel tähtsust.
10. Ringkonnakohus leiab, et kostja selgitus, miks sooviti tehingut näidata müügitehinguna, on põhjendatud eluliste asjaoludega. 10.12.2019 tehingu tegemise ajal toimus juba võlgniku saneerimismenetlus. Pärnu Maakohtu 23.10.2019 määrusega algatati võlgniku saneerimismenetlus ja määrati võlgniku saneerimisnõustajaks Toomas Saarma. 20.01.2020 keelas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-16366 võlgnikul ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta teha võlgniku varaga tehinguid, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest. Sama määrusega kinnitati võlgniku saneerimiskava. Pärnu Maakohtu 16.11.2020 määrusega võeti menetlusse võlgniku pankrotiavaldus ning 30.11.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Seega oli 10.12.2019 tehingu tegemise ajal võlgniku majanduslik olukord juba halb.
11. Poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seotud poolte õiguslike seisukohtadega (RKTKo 14.06.2023, 2-20-4179, p 10). Käesoleval juhul nähtub kohtu hinnangul 10.12.2019 raamlepingu sisust ning poolte järgnevast käitumisest (sh sellest, et hageja ei viinud kunagi „omandatud“ saematerjali võlgniku territooriumilt ära), et tegelikult on poolte tahe olnud suunatud tasulise (2,4%) ja tähtajalise (leping kehtis 6 kuud) laenu andmisele hageja poolt võlgnikule. Makseraskustes võlgniku huvi oli saada laenu, hageja huve (juhuks, kui võlgnik laenu ei tagasta ning muutub maksejõuetuks) tagas saematerjali näilik omandamine. Vara näilise omandamise kaudu tekkis hagejal võimalus saada võlgniku võimaliku pankroti korral eelis teiste võlausaldajate ees läbi saematerjali pankrotivarast välistamise. Ringkonnakohtu hinnangul on piisavalt tõendatud kostja väidetu, et poolte tegelik tahe ei olnud saematerjali müük ega selle omandamine hageja poolt. Pooled soovisid üksnes jätta mulje omandi üleminekust juhuks, kui peaks tekkima vajadus hageja õiguste kaitseks võlgniku maksejõuetuse korral (vrd RKKKo 02.04.2018, 4-16-9132, p-d 22, 23). TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Seega on 10.12.2019 müügitehing tühine.
12. Juhul, kui on tuvastatud tehingu näilikkus, peab omakorda täiendavalt välja selgitama, kas näiliku tehinguga ei ole varjatud mingit muud tehingut (TsÜS § 89 lg 3). Ringkonnakohus on juba tuvastanud, et varjatud tehinguks oli laenu andmine. Kuigi varjatav tehing ei ole tühine ainuüksi seetõttu, et seda soovitakse näiliku tehinguga varjata (RKTKo 22.05.2017, 3-2-1-4017, p 12), siis käesoleval juhul on oluline, et kuna 10.12.2019 müügitehing on tühine, ei läinud selle alusel hagejale kaudse valduse kaudu üle saematerjali omand (AÕS § 94). Seega ei saanud hagejale üle minna ka 06.01.2020 asendustehingus nimetatud saematerjali omand, kuna asendustehingus ei käsitleta omandi üleandmist üldse (AÕS § 94). Kuna hageja on esitanud hagi omandiõiguse tunnustamiseks ning talle kuuluva vara välistamiseks, ei saa 12 2-21-12012 käesolev hagi rahuldamisele kuuluda. Seega on maakohus lõppastmes õigesti jätnud hagi rahuldamata.
13. Mis puudutab laenutehingu kehtivust ning sellest kui varjatud tehingust tulenevaid tagajärgi, siis kuna käesoleva menetluse esemeks ei ole rahaline nõue, puudub kohtul alus seda täpsemalt hinnata. Laenutehingu alusel ei läinud saematerjali omand kaudse valduse kaudu hagejale üle ning käesoleva hagi rahuldamiseks alust ei ole.
14. Kuna ringkonnakohus leiab, et 10.12.2019 hageja ja võlgniku vahel sõlmitud raamleping on näilik ja tühine, siis menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes kohus muid poolte esitatud väiteid ja vastuväiteid ei käsitle (eelkõige puudutasid kostja vastuväited muid tehingute kehtetuse aluseid).
15. Kostja tingimuslik vastuapellatsioonkaebus jääb põhjusel, et ringkonnakohus ei rahulda hageja apellatsioonkaebust, läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16. Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1, § 168 lg 5).

Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb maakohtu otsus ka selles osas muutmata.

1. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 2346 eurot. Hageja on küll palunud apellatsioonkaebuses jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuid ei ole eraldi vaidlustanud maakohtu otsusega kindlaks määratud menetluskulusid. Hageja ei vaidlustanud kostja menetluskulude nimekirja ka maakohtus. Ringkonnakohus ei kontrolli menetluskulude suurust omal algatusel.
2. Samuti jäävad hageja kanda kõik poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud, kuna tema apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (

§ 171lg 1, § 173 lg 1).

Ringkonnakohus lähtub menetluskulude vastuapellatsioonkaebuse osas hageja kanda jätmisel samadest põhjendustest, nagu lähtus maakohus kostja tingimusliku vastuhagiga seotud menetluskulude hageja kanda jätmisel (

§ 168lg 5).

Sarnaselt tingimusliku vastuhagiga esitas kostja tingimusliku vastuapellatsioonkaebuse juhuks, kui ringkonnakohus peaks apellatsioonkaebuse rahuldama. Vastuapellatsiooni esitamise vajaduse tingis üksnes hageja poolt apellatsioonkaebuse esitamine. Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja on apellatsioonkaebuses palunud jätta kõik menetluskulud kostja kanda, siis ei ole ka hageja ise esitanud konkreetseid vastuväiteid sellele, et maakohus kohaldas vastuhagiga seotud menetluskulude jaotamisel

§ 168lg 5 analoogiat.

51. Kuna maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, peab ringkonnakohus tegema seda ka apellatsiooniastmes kantud kulude osas (

§ 174lg 3).

1. Kostja menetluskuludeks apellatsiooniastmes on lepingulise esindaja tasu kokku 1410 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja (jurist) tunnitasu määr on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi osutamiseks tehtud toimingud (kokku 11 tundi 45 minutit) on järgmised: - 22.08.2024 apellatsioonkaebuse esmane analüüs, Toomasele memo kujunenud menetlusliku olukorra kohta – 25 minutit - 26.08.2024 menetluskulude tagatise taotluse jt menetluslike taotluste koostamine – 1 tund 15 minutit 13 2-21-12012 - 27.08.2024 menetluskulude tagatise taotluse jt menetluslike taotluste koostamine – 2 tundi 10 minutit 06.09.2024 vastuapellatsioonkaebuse koostamine – 1 tund 25 minutit 09.09.2024 vastuapellatsioonkaebuse täiendamine, kohtule esitamine – 1 tund 55 minutit 14.10.2024 hageja apellatsioonkaebuse analüüs, halduri vastuväidete koostamine – 2 tundi 20 minutit 15.10.2024 halduri vastuväidete koostamine – 1 tund, 35 minutit 17.10.2024 vastuväidete täiendamine – 25 minutit 09.12.2024 menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit
2. Kostja hageja menetluskuludele vastu ei vaielnud.
3. Tulenevalt § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes (

§ 5lg 3 esimene lause, § 477 lg 7).

Ka juhul, kui kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud, peab kohus mõistma menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Viidatud sätte järgi tuleb arvestada ka esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-1713164, p-d 9 ja 10).

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja juristist lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) vastab turuhinnale. Ringkonnakohus peab kõiki hageja esindaja loetletud toiminguid (v.a üks taotlus) vajalikeks, kuid leiab, et osa toimingutele kulunud ajakulu tuleb vähendada. Kostja esindajal kulus menetluskulude tagatise ja teiste taotluste koostamisele kokku 3 tundi ja 25 minutit. Arvestades, et kostja esitas mh taotluse vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks, millist taotlust ei ole seaduse kohaselt võimalik esitada, vähendab ringkonnakohus taotluste koostamisele kulunud aega 2 tunnile ja 15 minutile. Vastuapellatsioonkaebuse koostamisele on kulunud kokku 3 tundi ja 20 minutit. Arvestades, et tingimuslik vastuapellatsioon oli samasisuline kui maakohtule esitatud tingimuslik vastuhagi (mis jäeti läbi vaatamata), peab ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja apellatsioonkaebuse analüüsiks ja vastuse koostamiseks on kokku kulunud 4 tundi ja 20 minutit. Kuna vastus apellatsioonkaebusele kajastab eelkõige juba maakohtus esitatud vastuväiteid, siis peab ringkonnakohtus esitatud seisukohtade koostamise mõistlikuks ajaks 3 tundi ja 30 minutit. Muudele toimingutele kulunud aega kohus ei vähenda. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu apellatsiooniastmes kokku 8 tundi 50 minutit. 14 2-21-12012
2. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulud kokku 8 tunni 50 minuti eest. Kostja taotleb menetluskulu hüvitamist käibemaksuta summas. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seega 1060 eurot (8 tundi 50 minutit * 120 eurot).
3. Hageja taotluse kohaselt tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 15