lg-le 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Seadus ei sätesta, kaua peab välismaalane illegaalselt Eestis viibima, et kohaldada tema suhtes sissesõidukeeldu maksimaalseks ajaks. Seega pole oluline, mitu päeva välismaalane ebaseaduslikult Eestis viibis, vaid 3-aastase sissesõidukeelu määramiseks piisab ebaseaduslikult Eestis viibimise faktist. PPA-l on õigus lühendada sissesõidukeelu pikkust, kuid käesoleval juhul ei esine selliseid kaalutlusi, mis tingiksid kaebaja suhtes lühema sissesõidukeelu kohaldamise. 4) Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebaja abielus. Tal ei olnud sel ajal abikaasat ega muid perekondlikke suhteid, seega ei saanud PPA neist ettekirjutuse tegemisel lähtuda. Abielu registreerimise soov ei kinnita lahkumisettekirjutusega perekonnaelu kaitse põhiõiguse piiramist ja PPA otsuse õiguspärasus ei sõltu kaebajal esinenud võimalikust soovist abielluda. Abielu hilisem sõlmimine ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust, pärast sissesõidukeelu kohaldamist tekkinud asjaolud pole olulised. Kaebajal on võimalik taotleda sissesõidukeelu lühendamist. Samas tuleb arvestada, et abielu sõlmiti ajal, mil kaebajale oli juba tehtud lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu. Ka sissesõidukeelu tühistamine ei tähenda, et kaebaja saaks kohe naasta – selleks on tal vaja viibimisalust (nt viisat või elamisluba). Jääb arusaamatuks, miks otsustasid kaebaja ja tema abikaasa abielu sõlmida alles vahetult pärast lahkumisettekirjutuse tegemist. Ilmselt oli kaebaja teadlik võimalusest sõlmida abielu veebi teel, kuna abiellumisavaldus esitati järgmisel (kui mitte sama) päeval pärast ettekirjutuse tegemist. Pole selge, miks pole abikaasad võtnud sellist võimalust ette varem, vaid tuli ära oodata Eestis abieluvõrdsuse kehtestamine ja kiiremas korras korraldada 3
lg-st 1 tulenevalt õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Vaidlustatud otsuse leheküljel 3 ongi kaebajale kohaldatud
lg 1 alusel sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. 5. Sisenemiskeelu kehtestamise eesmärk on anda riigisisestele tagasisaatmise meetmetele üleeuroopaline mõju. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. Välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu (
Sissesõidukeelu võib sama sätte lg 4 järgi jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel või lg-st 3 nähtuvalt lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2024 otsus nr 323-631). Seejuures peaksid sissesõidukeelu erandina kohaldamata jätmist tingivad humaansed kaalutlused
lg 4 tähenduses seonduma esmajoones olukorraga, kus sissesõidukeeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu analoogse tagajärje (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23365). 6. Tallinna Ringkonnakohus on ka selgitanud, et eelnevalt viidatud sätetest tuleneb, et kui välismaalase puhul ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamata jätmise (
lg 4) või sissesõidukeeldu kohaldamise lühemaks ajaks (
lg 3), siis on seadusandja hinnanud proportsionaalseks kohaldada lahkumisettekirjutuses välismaalasele sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates 4
sätted, mille kohaselt kohaldatakse üldjuhul välismaalase suhtes ka sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Kaebajale ei tulenenud õiguspärast ootust sissesõidukeelu kohaldamata jätmisele ainuüksi sellest, et ta sai enda väitel juristilt kinnituse, mille kohaselt tehakse talle illegaalselt Eestisse jäämise korral üksnes ettekirjutus Eestist lahkumiseks. 10. Eelnevast tulenevalt puudub kaebuse rahuldamiseks alus. 11. Nagu PPA on selgitanud, on kaebajal võimalik vajaduse korral taotleda sissesõidukeelu peatamist, selle tähtaja lühendamist või sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist (
§-d 75, 32 ja 321). 12. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud ja tema võimalikke menetluskulusid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.