4-22-3631/32

Väärteoasi nr 4-22-3631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-22-3631 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär kohtunik Kristjan Paluteder Thea Tikenberg, Ave Möistlik Kohtuasi Z.Q. (isikukood: xxxxxxxxxxx) väärteokaebus nr 4-22-3631 Vaidlustatud lahend Politsei-ja Piirivalveameti Pöhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.09.2022 otsus väärteoasjas nr 2230,22,060105 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 08.12., 16.12.
2. a kaebuse esitaja Z.Q. kohtuvälise menetlejas PPA Pöhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindajad Triinu Riigor, Mehis Kasonen 1 Väärteoasi nr 4-22-3631 RESOLUTSIOON Jätta Z.Q. kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Pöhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.09.
3. a otsus väärteoasjas nr 2230,22,060105 muutmata. Politsei- ja Piirivalveameti Pöhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.09.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2230,22,060105 määratud rahatrahv summas 40 (nelikümmend) eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide järgi käesoleva kohtuotsuse edasikaebe tähtaja jooksul, s.o kassatsiooniteate mitteesitamisel hiljemalt 27.12.
5. a. Kui rahalised nöuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nöuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale vöib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise vöi tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päevajooksul alates kohtuotsuse löpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 18.01.
6. a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Pöhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja Riina Mägi koostas 02.09.
7. a väärteoprotokolli selle kohta, et Z.Q. juhtis 17.03.
8. a kella 11.48 ajal Narva mnt 90, Tallinnas mootorsöidukit BMW 520D registreerimismärgiga XXXXXX kiirusega 62 km/h+-4km/h, millega ületas lubatud suurimat söidukiirust mitte vähem kui 8 km/h. Kiiruse ületamine oli tuvastatud automaatse kiirusemööteseadmega. PPA Pöhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi grupijuht Triinu Riigor koostas 30.09.
9. a väärteootsuse väärteoasjas nr 2230,22,060105 Z.Q.le selle eest, et tema, 17.03.
10. a kella 11.48 ajal Harjumaal, Narva mnt 90, juhtis mootorsöidukit, kiirusega 62 km/h+-4 km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 8 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelöigul on 50 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Z.Q. väärteootsuse kohaselt LS 15 lg 1 p 2 nöudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS 227 lg 1 järgi. Väärteootsusega määrati Z.Q.le karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s. o summas 40 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja väärteomenetlus löpetada VTMS 30 lg I p I järgi otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja hinnangul puudub asjas avalik menetlushuvi. Kaebaja leiab, et ohtlikuks teevad liiklust just suured kiiruse ületamised, mitte 8 km/h kiiruse ületamised. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja kohtul otsus tühistada, sest menetlejal puudus pädevus otsuse tegemiseks. Juhul kui kohus leiab, et menetlejal oli pädevus otsuse tegemiseks, siis kaebaja seisukoht on, et tema ei ole autot juhtinud ega öigusrikkumist toime pannud. Kaebuse täienduses kordas Z.Q. taotlust menetlus löpetada VTMS 30 lg 1 p 1 alusel ning Iisas, et liiklusönnetused juhtuvad alati selle töttu, et kiirust on ületatud tunduvalt. Väärteoasi nr 4-22-3631 Kaebuse esitaja leiab, et rikkumiste vastu, kus on kiirust ületatud nt 40 km/h vöi rohkem, esineb teatud avalik huvi, sest sellised kihutamised vöivad viia traagiliste tagajärgedeni. Kiiruse ületamine 8 km/h ei ole Ohtlik, see ei too traagilisi tagajärgi ning seetöttu antud väärteomenetluses puudub avalik huvi. Kaebaja ei nöustu kohtu väitega, et ta jättis töendid esitamata ning Iisab, et kohtuvälise menetleja esitatud töendid ei ole piisavad stiü kindlaks tegemiseks ning seepärast tuleb otsus väärteoasjas tühistada. Kohtuvälise menetleja kohustus on töendada, et just kaebaja oli kiiruse ületamise hetkel roolis. Nii väärteoprotokollist kui ka otsusest ei ole näha, et kohtuvälisel menetlejal oleks sellised töendid olemas. Kaebaja leiab, et otseseid töendeid kohtuvälisel menetlejal ei ole ja seetöttu palub kohtuvälise menetleja otsus töendamatuse töttu tühistada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ning ei tunnistanud oma süüd väärteo toimepanemises. Samuti märkis ta, et on täiesti vöimalik, et ta oli roolis, kuid praegu juba ei mäleta. Kohtuvaidlustes oli Z.Q.i seisukoht, et menetlus tuleb löpetada otstarbekuse kaalutlusel ning asjas puudub avalik huvi. Kiiruse ületamine 8 km/h ei ole suur, vöis toimuda kogemata, puuduvad teised probleemid. Joobes juhtimist ei ole kunagi olnud, avariisid ei ole 10 aastat olnud. Kaebaja hinnangul trahv 40 eurot, mis peaks edasist käitumist möjutama, seda tegelikult ei möjuta. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil väärteootsuses toodud seisukohtade juurde. Esindaja märkis, ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest lubatud suurima söidukiiruse ületamise puhul. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul ei olnud see rikkumine mitte esmakordne, vaid juba korduv, mis näitab ka seda, et otstarbekuse kaalutlusel käesolevas väärteoasjas menetlust löpetada ei saa, sest vastasel juhul tekitaks selline olukord menetlusaluses isikus karistamatuse tunde ja ta ei korrigeeriks oma liiklusalast käitumist seadusekuulekaks. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas ei ole otsust tehes rikutud väärteo- ja materiaalöiguse norme ning on seisukohal, et isikule määratud karistus on kooskölas kohtupraktikaga, vastab Riigikohtu poolt antud suunistele ning arvestab öiguskorra kaitsmise huve. Kohtuväline menetleja arvestas otsust tehes sellega, et menetlusalusel isikul sel hetkel veel karistusregistris kehtivaid karistusi ei olnud ja leidis, et on pöhjendatud menetlusalusele isikule rahatrahvi kohaldamine sellises määras nagu oleks kohaldatud hoiatustrahvi. Esindaja palusjätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht Kohus, viinud läbi töendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud töendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jöudis järeldusele, et isiku stiü on väärteo toimepanemises täielikult töendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja ja kohtu poolt kogutud kirjalike töenditega kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Z.Q. poolt. Z.Q. leidis kohtus, et praeguses asjas ei ole pöhjendatud kasutada töendina neid töendeid, mis on avaldatud kohtuasjas nr 4-22-3630 ning mille kohus kogus praeguse asja menetluse tarbeks. Kohus selle seisukohaga ei nöustu. Esiteks näeb VTMS 123 lg 2 ette, et maakohus arutab väärteokaebuse läbivaatamisel asja täies ulatuses, söltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja öiguslikke Väärteoasi nr 4-22-3631 asjaolusid. Nimetatuga seondub muuhulgas see, et väärteoasjade lahendamisel kehtib uurimispöhimöte, mis tähendab seda, et kahtluste esinemisel tuleb kohtul ise töendeid koguda. Nende kahtluste esinemine on praeguses asjas ilmne, kuna Z.Q. ei ole toimunu osas esitanud eluliselt usutavaid versioone, väites paljasönaliselt, et tema rikkumine ei ole töendatud, ta ei ole süüd tunnistanud ning samas on viidanud sündmuse mittemäletamisele ning taotleb menetluse löpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Need seisukohad on osalt ka üksteisele vastukäivad. Köik see tähendab, et kohus peab vajadusel koguma hulgaliselt töendeid sündmuse asjaolude kontrollimiseks. Kohus tödeb siiski, et kuivörd Z.Q. praeguses menetluses ütlusi anda ei soovinud ning kohtuvälise menetleja esindaja ei ole seda eraldi taotlenud, ei ole pöhjendatud kasutada Z.Q. poolt teises kohtuasjas avaldatud ütlusi. Ülejäänud, s.o kirjalike töendite osas ei esine kohtu hinnangul aluseid nende töendikogumist körvalejätmiseks. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et 17.03.
11. a kella I I .48 ajal Tallinnas Narva mnt 90 juures juhitud mootorsöiduk BMW 520D registreerimismärgiga XXXXXX liikus kiirusega 62 km/h+4km/h, millega ületati lubatud suurimat söidukiirust mitte vähem kui 8 km/h. Kiiruse ületamine oli tuvastatud automaatse kiirusemööteseadmega. Neid asjaolusid kinnitavad mööteseadme poolt tehtud fotod, millelt nähtub üheselt nii söiduki mark (BMW), kui ka selle registreerimismärk (XXXXXX; väärteotoimik lk 8). Vaidluse all ei ole ka möötetulemuse paikapidavus ja selle tulemuse fikseerimine. Nii sisalduvad mööteseadme poolt tehtud fotol nii möödetud kiirus (64 km/h) kui ka möötmistingimused, s.o: lubatud suurim söidukiirus (50 km/ h); möötmise aeg, koht (nii aadressi kui koordinaatide täpsusega), söiduki liikumissuund, paiknemine (kolmandal söidurajal) ja kiirusmööteseadme number ning samuti viide pildifaili numbrile. Seejuures on könesolev söiduauto kaadris ainuke mööteseadme suunas liikuv söiduk. Mööteseade Poliscan FM 1 nr 953194 Oli taadeldud (Ik 4) ning seadme paigaldusprotokollis kajastuvad samad andmed (Ik 3), mis nähtuvad nii mööteseadme enda fotol. Seadme paigaldajaks Oli vastava pädevusega isik (Ik 6). Ühtlasi nähtub paigaldusprotokollist, et lubatud suurimaks söidukiiruseks Oli 50 km/h ja seadme sekkumiskiiruseks (pildikäivituseks) Oli 57 km/h. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 16.06.
12. a määruse nr 78 „Nöuded kiirusmööturi ja kiirusmöötesüsteemi mööteprotseduurile ning möötetulemuste töötlemisele" lisas nr 2 toodule on automaatse kiirusmööteseadmega kuni 100 km/h suuruse kiiruse möötmisel kiiruse väärtuse laiendmääramatuseks 4 km/h. Köik eespool nimetatud andmed on korrektselt kantud ka väärteoprotokolli ja väärteootsusesse. Kaebuse esitaja Oli kaebuses esmajoones seisukohal, et asjas ei Ole tuvastatud seda, et just tema antud söidukit juhtis. Kohtu hinnangul on söiduki juhtimine Z.Q.i poolt siiski töendikogumis tuvastatav. Esmalt seob kaebuse esitaja antud sündmusega see, et tegemist on korduvalt tema kasutuses olnud söidukiga, mis on kinnitust leidnud nii praeguse menetluse eri etappides, kui ka teises Z.Q.iga seotud kohtumenetlustes. Kohtus esitatud positsioonist nähtuvalt ei Ole ta kordagi vaidlustanud seda, et antud söiduk kuulus 17.03.
13. a tema ettevöttele OÜ P 6 ja ta Oli selle registrijärgseks ainukasutajaks. Need asjaolud nähtuvad ka praeguses ja kohtuasjas nr 4-22-3630 tehtud liiklusregistri väljatrükkidest (tl 56, 58, Ik 36), mille järgi ei olnud söiduki registriandmed omaniku ja kasutaja osas 17.03.
14. a rikkumise toimepanemise ajal muutunud. Tema versiooni juhi tuvastamatuse kohta seab kahtluse alla see, et ta on OÜ-le P 6 kui mootorsöiduki eest vastutavale isikule koostatud trahviteate vaidlustanud OÜ P 6 seadusliku esindajana ning teatanud menetlejale, et söidukit juhtis Z.Q. (Ik 10). Sellekohane kaebus on esitatud 22.03.
15. a ehk vaid 5 päeva pärast rikkumise toimepanemist. 23.03.
16. a on Z.Q. füüsilise isikuna samuti vaidlustanud talle koostatud trahviteate, kuid on märkinud, et vaidlustamise pöhjuseks on öigusvastasust välistava asjaolu esinemine. Sellekohaseid töendeid (mille vajadusele trahviteates viidatakse) vöi sisulisi Väärteoasi nr 4-22-3631 pöhjendusi kaebuses esitatud ei Ole (Ik 13). Viimati nimetatud trahviteate vaidlustamine on käivitanud praeguse väärteomenetluse, milles samuti ei Ole esitatud ühtki töendit ega versiooni selle kohta. Kaebuses toob Z.Q. välja, nagu esineks asjas körvaldamata kahtlused, mis tuleb tölgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohus märgib, et KrMS 7 lg 3 toodud körvaldamata kahtluse nöue ei tähenda seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse Iahendamisel aluseks vötta isiku jaoks soodsaim versioon olukorras, kus esitatud kaitseversioon ei haaku ülejäänud töendikogumiga. Tösiseltvöetava töendusliku aluse puudumisel ei saa rääkida körvaldamata kahtluse olemasolust (RKKK0 nr 1-18-85, p 58). Praeguses asjas nähtub kiirusmööteseadme tehtud fotolt ka asjaolu, et seda söidukit juhib meesterahvas. See on näha enneköike kohtus avaldatud foto originaalfailist (CD-plaadil), mitte niivörd väärteotoimikus olevast madalama kvaliteediga väljatrükist. Fotofaili heleduse töstmisel (igas MS Windowsis olevat programmi Fotod vöi Paint kasutades) on näha, et juht on mees, kelle näos on äratuntav habetunud nägu, sh tumedad vuntsid ja habe. Menetluse kestel on esitanud Z.Q. foto endast, mis pidi töendama seda, et ta nägi sel ajal välja teistsugune. Sellelt fotolt nähtub selgelt Z.Q., kellel on habetunud nägu (Ik 31). Samalaadse foto on ta esitanud ka varasemalt 14.02.
17. a rikkumisega seoses kohtuasjas nr 4-22-3630 (tl 66). Kohus röhutab, et nii praeguses, kui ka kohtuasjas nr 4-22-3630 oleval kiirusmööteseadme fotol on söiduki registreerimisnumbriga XXXXXX juhiks sarnane isik. Seejuures leidis 14.02.
18. a rikkumisega seoses töendamist see, et söidukit juhtis just Z.Q. ning sellekohane Iahend jöustus 11.11.
19. a (tl 33). Eespool välja toodud, söidukiga esinevaid seoseid arvestades ning viimati märgitud asjaolu ehk sama söiduki juhtinud isiku kokkulangevuse töttu puudub kohtul alus kahelda selles, et ka 17.03.
20. a rikkumise korral juhtis mootorsöidukit Z.Q., mitte keegi teine. Kohtus ei leidnud töendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Nii on Z.Q. väärteoprotokolliga tutvunudja talle on antud vöimalus ütluste andmiseks (Ik I ). Väärteoprotokolli on kantud tegelikkusele vastavad, automaatse kiirusemöötesüsteemi kasutamisel saadudja seadme fotosalvestisel kajastuvad andmed. Oma öigustest väärteomenetluses Oli isik teadlik (Ik Ipö), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades taotlusi (Ik 22, 25) ja vastulause (Ik 30-32) ning hiljem kohtule kaebuse, milles on saanud omapoolsed vastuväited esitada. Kohus asub seisukohale, et Z.Q.i poolt LS 227 lg I järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses öigesti tuvastatud, tema tegevus öigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. VTMS 9st 29 tulenevaid väärtoemenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning öigusvastasust välistavaid asjaolusid. Z.Q. on väärteo toime pannud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Mootorsöiduki juhina asulasisesel teel söites on üldteada lubatud suurimaks söidukiiruseks 50 km/h. Z.Q. juhtis mootorsöidukit kiirusega vähemalt 58 km/h, mis on vaid mönevörra üle lubatu. Selline söidukiiruse ületamine ei pruugi Olla alati tajutav. Samas lasub mootorsöiduki juhtidel kohustus söidukiirusest kinni pidadaja selleks tulebjälgidajooksvalt nii kiirusepiiranguid, kui söiduki kiirust. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral Oleks Z.Q. seega pidanud suurima lubatud söidukiiruse ületamist ette nägema. Väärteoasi nr 4-22-3631 Karistus Z.Q. taotleb kaebuses mh menetluse löpetamist oportuniteediga, mida kohus möistab VTMS 30 lg I p 1 alusel menetluse löpetamise taotlusena. VTMS 30 lg I p 1 järgi on menetlust vöimalik löpetada otstarbekuse kaalutlusel juhul, kui isiku süü ei Ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Kaebuses on märgitud, et antud juhul on VTMS 30 lg I p I eeldused täidetud, kuna kiiruse ületamine 8 km/h ei Ole suur, ohtlikud on just raskemad kiiruseületamised ning seetöttu puudub avalik huvi kergemate rikkumiste osas. Kohtus töi ta aga välja, et menetlus tuleks löpetada ka pöhjusel, et selle menetlemine on kulukas. Kohus märgib, et selline kaebaja arusaam on ekslik, sest väärteomenetluse löpetamisel VTMS 30 lg I p I järgi tuleb kohtul esmalt hinnata isiku süü suurust ning alles seejärel avaliku menetlushuvi olemasolu. See eeldab, et kohus jöuab asjaolusid hinnates järeldusele, kes on rikkumise toime pannud. Z.Q. on aga kaebuses asunud seisukohale, et tema ei Ole teo toimepanijaks ning puuduvad töendid selle kohta, et tema Oleks söidukitjuhtinud. Kohus tuvastas, et rikkumise pani toime Z.Q. See, kas menetlus tuleks löpetada otstarbekuse kaalutlusel, söltub konkreetsest asjast. Oluline on röhutada, et otstarbekuse kaalutlus ei Ole kulupöhine. Kui seadusandja Oleks leidnud, et köigi väiksemate rikkumiste menetlemine on ebaotstarbekas, Oleks see vastavalt ka seaduses reguleeritud. Tähelepanu väärib, et 16.12.
21. a istungil selgus, et ühel juhul ei pidanud menetleja Z.Q.i karistamist pöhjendatuks, sest väärteomenetlus löpetati 08.12.2022.a väiksemas ulatuses kiiruseületamise asjas otstarbekuse kaalutlusel (tl 38, 38A). Seega pole pöhjust rääkida sellest, et menetleja Oleks vaenulik ja pöhimötteliselt ei kasutaks Z.Q.i puhul vöimalust löpetada menetlus VTMS 30 lg I p 1 alusel. Praeguses asjas ei pea kohus sel alusel menetluse löpetamist pöhjendatuks. Seda muuhulgas pöhjusel, et Z.Q. ei Ole pidanud praegust rikkumist millekski ja on esitanud selgelt oportunistliku kaebuse (jättes esitamata sisulised vastuväited ja töendid), kuigi selle rikkumise toimepanemine on töendatud. Kohtuistungil sai teatavaks tema samalaadsete kaebuste rohkus. See, et Z.Q. leiab, et vähesel määral lubatud suurima söidukiiruse ületamine asulas on midagi, mis ei vääri menetlemist, peegelda tema suhtumist öigus- ja liikluskorda üldisemalt. Seega on vajalik tema hoiakute muutmine, mida menetluse löpetamine otstarbekuse kaalutlusel ilmselgelt ei vöimalda. Praegusel juhul on tegemist vähese raskusega liiklusalase väärteoga — LS 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud kaebajale karistuse suuruses 10 trahviühikut ehk sanktsiooni keskmisest märgatavalt madalamas määras. Kohus viitab, et öigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust möjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p I l). Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas asjas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Arvestades, et Z.Q. ei tunnistanud oma süüd ja leiab, et vähene kiiruseületamine ei vääri menetlemist, on ilmne, et isik ei ole oma rikkumisele mingit hinnangut andnud ega kahetse seda. Kuivörd karistus on juba määratud sanktsiooni keskmisest madalamas määras, siis ei ole selle vähendamine kohtu poolt pöhjendatud. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tuleb jätta muutmata. Z.Q.i kinnipidamise protokoll (tl 30, 32) ei oma praeguse asjaga seost ja see ei too kaasa karistuse kaetuks lugemist KarS §68 lg2 järgi, nagu osundas kaebuse esitaja. Kristjan Paluteder kohtunik