KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2812 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Pi

) §-s 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo, st teenistuskohustuse süülise rikkumise. See seisneb selles, et kaebaja ei järginud MIS-ist päringute tegemisel asutuses kehtivat sisemist korda seoses infosüsteemi kasutamisega, kasutas lubamatute päringute tegemiseks talle usaldatud vahendit, millega rikkus

§ 51

lg-st 5 tulenevat kohustust kasutada ametiasutuse vara ja vahendeid sihipäraselt, ning käitus ebaeetiliselt, kuna kasutas oma ametiseisundit isiklikes huvides, rikkudes sellega

§ 51lg-st 4 tulenevat kohustust käituda väärikalt.

Kaebaja avaldas kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid ja andmeid kuriteo ohvriks langemise kohta enne kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist, teenistuse tõttu teatavaks saanud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, andmeid süüteo toimepanemise kohta. Kaebajal puudus selle info avaldamiseks seadusest tulenev õigus ja ta avaldas seda teadmisvajaduseta isikutele. Seetõttu on tekkinud kahtlus, et kaebaja on rikkunud

§-st 55 tulenevat kohustust hoida teenistussuhte ajal talle teenistuse tõttu teatavaks saanud andmeid ja võib olla toime pannud

§-s 69 sätestatud distsiplinaarsüüteo. 1.

1. Arvestades kaebaja teenistusstaaži pikkust (üle 24 aasta), pidi ta olema teadlik infosüsteemi kasutamise reeglitest ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamise tingimustest. Seda kinnitavad ka infoturbe ja füüsilise turbe teadmiste kontrolli tulemused. Tegemist oli teadliku ja süsteemse käitumisega. Tema suhtumine kehtivatesse reeglitesse oli küüniline. Vastustaja jaoks on äärmiselt oluline mitte üksnes maine avalikkuse silmis, vaid ka kõrge sisemine töömoraal. Ametnik on kohustatud järgima õiguskorda, sest talle on usaldatud avaliku võimu teostamine. Ebaväärika käitumisega on ta diskrediteerinud nii ennast kui vastustajat ja kahjustanud enda usaldusväärsust. Ühe ametniku ebausaldusväärne käitumine võib mõjutada terve asutuse ja avaliku teenistuse mainet. Kaebaja ei ole õiguskuulekas, teda ei saa nimetada usaldusväärseks ega eeskujulikuks ametnikuks. Saades aru oma tegevuse keelatusest, puudub usk, et kaebaja suudab oma vigadest õppida ja edaspidi rikkumisi vältida. Distsiplinaarmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on teenistusest vabastamine. Kaebaja jätkamine teenistuses distsiplinaarmenetluse kestel ei ole usalduse kaotuse tõttu mõeldav, mistõttu tuleb ta menetluse alustamisega samaaegselt teenistusest kõrvaldada. Ärakuulamine tagatakse kaebajale menetluse käigus.
2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 11.09.2024 käskkirja tühistamiseks. 2

§ 5

p 1 järgi on ametnikul riigiga avaliku võimu teostamisel usaldussuhe, mistõttu peavad isikud, kellele on antud võimuvolitused, olema ausad ja seadusekuulekad. Teenistusse astudes annab ametnik vande, millest tuleneb tema tegevuse seaduslikkuse kohustus (

§ 27lg 1).

Ametnik, kes ei täida teenistusülesandeid nõuetekohaselt, veelgi enam, kes oma tegevusega kuritarvitab usaldust, ei saa olla avaliku võimu esindajaks. Vastustajal on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kasutusel mh infosüsteemid, milles olevat teabe hulka ja selle avalikuks tuleku korral tekkida võiva kahju suurust arvestades on äärmiselt oluline, et ametnikud, kellel on juurdepääs teabele, kasutaksid seda sihipäraselt, s.o vaid teenistuskohustuste täitmiseks. Kaebaja kõrvaldati teenistusest, sest ta on oma tegevuse tõttu kaotanud usalduse ning temaga teenistussuhte jätkamine ei ole võimalik. Vastustaja jaoks on äärmisel oluline mitte üksnes maine avalikkuse silmus, vaid ka kõrge sisemine töömoraal. Arvestades, et kaebaja on uurija ametikohal, siis ei ole võimalik tema teenistuses jätkamine ka põhjusel, et selleks oleks vaja juurdepääsu infosüsteemidele, mis eeldab kasutaja usaldusväärsust. Kaebajal see puudub. Olukorras, kus vastustajal ei ole võimalik jätkata teenistussuhet ametnikuga, kelle suhtes on tõsine kahtlus, et ta on usaldussuhet kuritarvitanud, ning puudub leebem meede suurema kahju ära hoidmiseks, on igati õigustatud rakendada seaduses sellisest puhuks ette nähtud meedet, s.o teenistusest kõrvaldamine. 6.2.

§ 107

lg 1 p 2 järgi loetakse teenistusstaaži hulka aeg, mil avaliku võimu teostamine oli peatunud teenistusest kõrvaldamise tõttu. Seega on ebaõige kaebaja väide, nagu jääks ta teenistusest kõrvaldamise tõttu ilma politseipensionist. Kaebaja õigused on tagatud nii menetluse ajal kui ka pärast seda.

§ 78

lg 4 alusel makstakse ametnikule maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus täpsustab, et praeguse vaidluse esemeks on kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamine. Vaidluse esemeks ei ole distsiplinaarmenetluse algatamise õiguspärasus iseenesest. Selles osas tagastas kohus kaebuse 10.10.2024 määrusega läbi vaatamatult ja määrus on jõustunud. Kaebajal on vajadusel võimalik kaitsta oma õigusi distsiplinaarmenetluse tulemuse vaidlustamisega.
2. Kaebaja kõrvaldati vaidlusaluse käskkirjaga distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest. Distsiplinaarmenetlus algatati kahtlusega, et kaebaja on teinud oma tuttavate palvel teenistusalase vajaduseta MIS-is päringuid ja edastanud juurdepääsupiiranguga info teadmisvajaduseta isikutele.
3. Juurdepääsupiiranguga info lekitamise kahtlustuse esitamisel on tuginetud kaebaja osalusel tehtud telefonivestlustele. Käskkirjas kajastatud telefonivestlused on saadud ilmselgelt jälitustoiminguna tehtud pealtkuulamisega. Riigikohus on 30.04.2019 otsuses asjas nr 3-162498 leidnud, et PPVS § 750 lg 1 ei võimalda koguda andmeid teabe salajase pealtkuulamisega. PPVS § 750 lg 1 teeb viite KrMS § 1263 lg-le 1, mis käsitleb isiku, asja või paikkonna varjatult jälgimist, võrdlusmaterjali varjatult kogumist ja esmauuringute tegemist, asja varjatult läbivaatust ja selle varjatult asendamist. Vastustaja ei ole väitnud, et teave kaebajapoolse info lekitamise kohta oleks saadud KrMS § 126 3 lg-s 1 sätestatud meetmeid kasutades. Pealtkuulamine võib olla kriminaal-, mitte distsiplinaarmenetluses lubatav tõend. Ilma neid tõendeid arvestamata puuduvad vastustajal alused heita kaebajale ette seda, et ta on avaldanud teadmisvajaduseta isikutele asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui kriminaalmenetluses leiab tuvastamist, et kaebaja on pannud toime süüteo, ja teda karistatakse 4

§ 95lg 1, § 15 p 5, PPVS § 40 p 1).

Kuid kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ei saa automaatselt üle võtta distsiplinaarmenetlusse ja nende alusel distsiplinaarmenetlust läbi viia. Järelikult ei saa see olla aluseks ka teenistusest kõrvaldamisele. 10. Lisaks info lekitamisele heideti kaebajale ette ka teenistusülesannete täitmisega mitte seotud päringute tegemist MIS-is. Sellised rikkumised on tuvastatavad tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete abil (vt siseministri 22.12.2009 määrus nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ § 23 lg 4), sh logide kaudu. Selline kontroll ei tähenda jälitustegevust. Sarnast kontrolli teostatakse kõigi riiklike andmebaaside kasutamise osas haldusmenetluses. Samuti on vastustaja kui tööandja käsutuses info selle kohta, millised olid kaebaja ülesanded, et hinnata, kas infopäringud MIS-i olid seotud tema teenistusülesannetega. Kohtu arvates ei ole oluline, kust tuli ajend sellist kontrolli teostada. Oluline on, et sellise kontrolli teostamine toimub haldusmenetluses ja tuvastatud rikkumisi saab ette heita distsiplinaarmenetluses.

§ 51

lg 5 sätestab, et ametnik peab kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Sellise kohustuse rikkumist saab käsitleda teenistuskohustuse rikkumisena (

§ 69

). 11.

§ 78

lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine.

§ 75

lg 4 järgi võib distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Sama paragrahvi lg 6 järgi eeldatakse sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud olulisust järgmistel juhtudel: 1) rikkumine on toime pandud tahtlikult; 2) ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv; 3) rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju; 4) rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet; 5) rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju, sealhulgas juhul, kui toime on pandud karistusseadustiku §-s 232 sätestatud süütegu. 12. Menetlusosalised ei väida, et kaebajal oleks kehtiv distsiplinaarkaristus (

§ 75

lg 6 p 2) või et etteheidetav rikkumine oleks tekitanud vastustajale olulise varalise kahju (

§ 75lg 6 p 3).

Üksnes infosüsteemi kasutamise reeglite rikkumine ja teadmisvajaduseta otsingute tegemine ilma, et sellekohast teavet oleks edastatud väljapoole asutust, ei saa asutuse või avaliku teenistuse mainet oluliselt kahjustada (

§ 75lg 6 p 4).

Maine on asutusest väljapoole suunatud kuvand ja kui väljaspool asutust puudub teadmine sellise rikkumise kohta, siis ei saa see ka mainet kahjustada. Vaidlusaluses käskkirjas on maine kahjustamist põhjendatud sellega, et kaebaja on avaldanud infosüsteemist saadud teavet kolmandatele isikutele, kuid selline teadmine tugineb tõenditele, mida distsiplinaarmenetluses ei saa kasutada. Seega ei saa sellele tuginedes põhjendada ka kaebaja teenistusest kõrvaldamist. Samadel põhjendustel ei ole alust lähtuda ka huvide olulise kahjustamise väitest (

§ 75lg 6 p 5).

13. Vastustaja tugines käskkirjas sellele, et kaebaja pani rikkumise toime tahtlikult, mitte teadmatusest (

§ 75lg 6 p 1).

Kaebajal on pikk teenistusstaaž ja ta pidi tundma oma töökohustusi. Seejuures näitasid ka infoturbealaste teadmiste kontrolli tulemused, et ta tundis infosüsteemi kasutamise reegleid. Seega saab nende rikkumist käsitleda tahtlikuna. 5

§ 75

lg 5 sätestab, et teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. 15. Vastustaja põhjendas käskkirjas teenistusest kõrvaldamist ka usalduse kaotusega. Vastustajal puudub usaldus, et kaebaja suudab oma vigadest õppida ja edaspidi sarnaseid rikkumisi vältida. Arvestades kaebajale ette heidetavaid tahtlikult toime pandud rikkumisi, ei saa vastustaja väitel usaldada teda enam täitma teenistuskohustusi, mis eeldavad infosüsteemi kasutamist. Vastustaja põhjendas, et oluline pole üksnes maine, vaid ka kõrge sisemine töömoraal. Kohus nõustub vastustajaga, et ametnikud, kelle ülesandeks on tagada korrakaitse, peavad tundma ja täitma ka ise seadusi (

§ 50

). Arvestades infosüsteemis oleva teabe hulka ja tundlikkust, ei saa oma huvist lähtuvate infopäringute tegemist aktsepteerida. MIS sisaldab palju erinevate isikute andmeid (isiku- ja terviseandmed, süüteoohvriks langemine, tekitatud kahju jms), mille üle puudub isikutel endil kontroll. Seda enam on nõutav, et vastustaja ja tema töötajad kasutasid andmeid sihipäraselt konkreetsete teenistusülesannete täitmiseks, mitte huvi rahuldamiseks. Kasutusse antud vahendi (infosüsteemi) mittesihipärane kasutamine on ametikohustuse rikkumine (

§ 51lg 5), mis saab kaasa tuua usalduse kaotuse.

Seejuures ei olnud tegemist vaid ühekordse juhtumiga, vaid kaebaja rikkus kontrollitaval perioodil MIS-i kasutamise reegleid korduvalt. See näitab suhtumist kehtivatesse reeglitesse, mis ei lähe kokku korrakaitsjale esitatavate nõudmistega.

1. Arvestades kaebajale ette heidetud distsiplinaarrikkumist, mida võib pidada tahtlikuks ja mis on toonud kaasa tööandja usalduse kaotuse kaebaja vastu, ei saa vastustaja arvamust, et distsiplinaarmenetluse tulemusena vabastatakse kaebaja tõenäoliselt teenistusest, pidada ilmselgelt põhjendamatuks.
2. Teenistusest kõrvaldamine riivab vaieldamatult kaebaja majanduslikku olukorda. Teenistusest kõrvaldamise ajal makstakse kaebajale 60% tema keskmisest palgast (

§ 78lg 3).

Seega väheneb kaebaja igakuine sissetulek 5 kuu jooksul 40% ulatuses ja see võib omada kaebaja toimetulekule märkimisväärset mõju (nt senise elustandardi muutmine, seniste püsikulude ja kohustuste ümbervaatamine ja muutmine, laenu võtmise vajadus ja sellega kaasnevad kulud). Vaatamata sellele, et

§ 78

lg 4 võimaldab maksmata jäänud palga tagantjärele välja maksta pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud, on kaebaja siiski distsiplinaarmenetluse ajal olukorras, kus tal tuleb hakkama saada vähendatud palgaga. Juhul, kui kaebaja vabastatakse distsiplinaarmenetluse tulemusena teenistusest, ei saa ta hüvitist vahepeal saamata jäänud palga eest. Kaebajal on küll võimalik teenistussuhte peatumise ajal mujal töötada (

§ 60lg 1 p 1), kuid ajutise töö kiirkorras leidmine ei pruugi olla lihtne.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et teenistusest kõrvaldamine ei mõjuta kaebaja õigust väljateenitud aastate pensionile.

§ 107

lg 1 p 2 ja § 83 p 6 järgi loetakse teenistusstaaži hulka ka aeg, kui ametnik on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks

§ 78lg 1 alusel.

Kaebaja õiguse väljateenitud aastate pensionile saab võtta tema teenistusest vabastamine enne pensioniõiguse tekkimist või tema kohta süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine, kui sellega mõistetakse talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest (PPVS § 1111 lg 7 p 1). 19. Kaebaja huvisid tuleb aga kaaluda avalike huvidega, mis kohtu hinnangul õigustavad praeguses asjas kaebaja teenistusest kõrvaldamist. Avalik huvi on, et ametnikud käituksid teenistuses õiguspäraselt ega kahjustaks põhjendamatute andmepäringutega infosüsteemis andmesubjektide õigusi. See huvi on kaalukam kaebaja huvist jätkata teenistust just politseiametnikuna. Kuigi kaebajale makstakse teenistusest kõrvaldamise ajal ametipalka vähendatud 6

§ 27lg 1).

Riigiasutus peab saama oma ametnikku usaldada, et see järgib avalikku võimu teostades kehtivaid norme (

§ 5p 1).

Sellist usaldust vastustajal kaebaja vastu enam ei ole. Sellest tulenevalt ei saa pidada põhjendamatuks vastustaja kaalutlusotsust kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada.

1. Kohus jätab tähelepanuta väited kaebaja osas väidetavalt algatatud kriminaalmenetluse kohta, sest need ei puutu praegusesse vaidlusesse, sj ei põhjenda ega lükka ümber distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamist. Distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamine oli praeguses asjas põhjendatud sõltumata algatatud kriminaalmenetlusest ja selle raames kogutud tõenditest.
2. Vastustaja ebaõige tuginemine kriminaalmenetluses jälitustoimingutega kogutud tõenditele ei too kaasa kaebaja teenistusest kõrvaldamise otsustuse tühistamist, sest tema kõrvaldamine oli põhjendatud ka MIS-i kasutamise reeglite rikkumise ja sellest tuleneva usalduse kaotusega.
3. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
4. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema võimaliku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 7