KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming ja selle tegemise viis Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Liisi Vernik 14. jaanuar 2025, Tallinn 2-24-121046 G. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus Hageja: G. K. (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: J. B. (isikukood xxxx; epost xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Erika Scholler (e-post erika@stklaw.
- ee)Kostja: A. K. (isikukood xxxx; e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrei Matvejev (e-post andrei.matvejev@matvejev.
- ee)RESOLUTSIOON 1. Kinnitada G. K. ja A. K. vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 A. K. kohustub tasuma G. K.le elatist ajavahemiku 01.10.2024 – 31.12.2024 eest 421,16 eurot [(287,72 * 3) – 160 – 162 – 100 – 20]. 1.2 A. K. kohustub tasuma punktis 1.1 nimetatud elatissumma hiljemalt 01.02.2025 G. K. seadusliku esindaja J. B. arveldusarvele nr xxxx, Xxxx, selgitusega „elatis lapsele”. 1.3 A. K. kohustub tasuma G. K.le elatist ajavahemiku 01.01.2025 – 31.01.2025 eest 153,44 eurot. 1.4 Arvestades, et G. K. viibib A. K.ga igakuiselt keskmiselt 7 ööpäeva, on pooled leppinud kokku, et A. K. kohustub tasuma G. K.le elatist alates 01.02.2025 kuni G. K. täisealiseks saamiseni (xxxx) summas 420 eurot, kus 190 eurot on summa, mis A. K. tasub oma sissetulekust ja 230 eurot lastetoetuste arvelt (80 eurot, ehk 100 % lapsetoetusest + 150 eurot ehk 33,33% lasterikka pere toetusest). Elatissumma muutub, lähtudes lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest. 1.5 Juhul, kui A. K. ei ole lapsetoetuse saaja, kohustub A. K. tasuma G. K.le elatist alates asjaolude tekkimisele järgnevast kuust kuni hetkeni, kui A. K. saab lapsetoetuse saajaks, või G. K. täisealiseks saamiseni (xxxx) 153,44 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mida vähendatakse 46,67% võrra (laps viibib kohustatud vanema juures iga kuu 7 päeva, mistõttu elatise summat muudetakse vastavalt). 1.6 Punktis 1.5 märgitud elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.7 A. K. kohustub tasuma G. K.le elatist iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks J. B. arveldusarvele nr xxxx Xxxx, selgitusega „elatis lapsele“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. 1.8 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-121046 G. K. hagis A. K. vastu elatise nõudes. 3. Käesolev määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on G. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes. 10.01.2025 esitas hageja kohtule allkirjastatud kompromissi. 14.01.2025 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 Pooled leppisid kokku, et lühendavad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigust 3 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3