Obsah (12)

§ 115§ 103§ 127§ 218§ 101§ 221§ 220§ 217§ 77§ 14§ 15§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 12. juuni 2023

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1-173-12).

Samas lahendis osundas tsiviilkolleegium, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja.

§ 103

lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Riigikohus on ka täiendavalt selgitanud, et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 21): • puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); • puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); • ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); • sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); • ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2) RKTKo nr 2-17-1937/52, p 16).

Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Käsitleda tuleb

§ 217

kohaldamise eeldusi.

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, 7 muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 77

lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. 29. 30. 31. 32.

217 lg 2 p-d 1 ja 2 ei kuulu kohaldamisele samaaegselt, nende kohaldamise eeldused on erinevad. Hageja on märkinud, et tugineb väitele, et asjal ei ole kokkulepitud omadusi (

217 lg 2 p 1 – müügilepingus kinnitas kostja, et lepingu ese on lepingu sõlmimise hetkel ühendatud ja liitunud sh tasutud liitumistasud, lepingu eseme teenindamiseks vajaliku elektrivõrguga, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga (lepingu p 1.6.9., I kd tl 7 pöördel), samuti tuleneb hageja etteheidetest, et hageja tugineb ka

217 lg 2 p-le 2 – korteriomand ei vasta keskmisele kvaliteedile, kuivõrd korteri 1 ja korteri 2 vaheline vahelaetarind ei vasta nõuetele. Seega analüüsib kohus hageja väiteid lepingurikkumise raames mõlema sätte kohaselt. Kohus käsitleb esmalt asja kokkulepitud omaduste esinemise temaatikat. Kohus märgib, et müügilepingu esemeks oli XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 2 koos selle oluliste osade ja päraldistega. Kohus märgib kõigepealt seda, et kostja on asunud väitma, et XXX kinnistul asub vaid suvila, kuid kohus märgib, et asja materjalid seda ei kinnita. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on tegemist 100% elamumaaga. Kostja esitas asja materjalide juurde seletuskirja suvila üksikelamuks ümberehitamise kohta, mis on koostatud Tallinna Linnaplaneerimisameti poolt 09.03.2005 väljastatud projekteerimistingimuste alusel ja enne kinnisasja kostja omandisse saamist (so enne 19.02.2009, I kd tl 120, II kd tl 41). Müügilepingu p 1.6.8 on kostja kinnitanud, et lepingu esemeks olev eluruum paikneb riiklikus ehitisregistris registreeritud ehitises. Nimetatud aiamaja on ümberehitatud elamuks ning punktis 1.3.1 nimetatud ehitusluba on väljastatud selle ümberehitaamiseks elamuks. Nimetatud ehitis on valmis ning tehtud on kõik kasutusloa väljastamiseks vajalikud toimingud ja saadud vajalikud kooskõlastused (I kd tl 7). Seega, kuigi eelnevalt (ehitisregistri andmete kohaselt ka müügilepingu sõlmimise ajal lepingu p 1.3.1) võis kinnistul asuda suvila, kuid ümberehitustööde tulemusel oli tegemist reaalselt siiski elamuga. See nähtub ka müügikuulutusest, et kostja ei müünud mitte osa suvilast vaid elamust. Müügikuulutusest nähtuvalt müüs kostja korteriomandit: uus, puumaja, maja osa, väga heas korras, korteriomand (I kd tl 122). Müügikuulutuses puudub vähimgi viide, et tegemist võiks olla aiamaja või suvilaga või korteriomandis ei saaks elada aastaringselt. Ka müügikuulutuses avaldatud pildid viitavad, et müüdud korteriomand oli visuaalselt väga heas korras, midagi ei viita võimalikele puudustele ega sellele, et tegu võiks olla suvila/aiamajaga. Kuid kohus selgitab, et kostja sellekohasel väitel, et tegemist on suvilaga ei ole asja lahendamisel tähendust: ka suvilal/aiamajal peab olema liitumine elektrivõrgu ja vee ning kanalisatsioonivõrguga kui selles on müügilepingus kokku lepitud. Samuti peavad suvila ehituskonstruktsioonid vastama ehitusnormidele ning lepingus kokkulepitule. Lisaks ei ole tähtsust sellel, et müügieelsete läbirääkimiste käigus on kostja müügihinda alandanud. On tavapärane, et müügiläbirääkimiste käigus objekti hind võib muutuda, kõik sõltub konkreetsete objekti turuväärtusest, osta soovijate arvust ja müügiperioodi pikkusest. Asja materjalidest ei nähtu, et müügihinda oleks alandatud mingite konkreetsete puuduste tõttu. Seega ei ole ka hinna alandamise asjaolul tähendust.

§ 14

lg 1 teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus edastatud ebaõige teave võib olla müüja vastutuse aluseks ka siis, kui asja omadused müügilepingus ei kajastu. Läbirääkimistel asja omaduste kohta antud tõele mittevastav kinnitus muutub lepingu sõlmimisel lepingutingimustele mittevastavuseks

§ 217lg 1 p 1 tähenduses (RKTKo nr 3-2-1-62-13, p 14; nr 3-2-1-171-14, p 12).

Müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada 8 endast müügieseme kokkulepitud omadusi

§ 217lg 2 p 1 mõttes.

Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (RKTKo nr 3-2-1-43-15, p 18)..

4. Kostja on müügilepingus kinnitanud, et lepingu ese on lepingu sõlmimise hetkel ühendatud ja liitunud sh tasutud liitumistasud, lepingu eseme teenindamiseks vajaliku elektrivõrguga, veeja kanalisatsioonisüsteemiga (lepingu p 1.6.9., I kd tl 7 pöördel). Kostja leiab, et ei ole seda kinnitust rikkunud. Kostja selgitas, et võrgu- ja elektrileping nr 17045695/1 on 10.03.
5. aastast sõlmitud tervele majale eelmise omaniku poolt, võrguteenus põhitariifiga kuni 63 amprit, samuti on olemas allkirjastatud liitumistaotlus aastast 2007, st tähendab 3 korda 10 amprit (30 amprit) kummalegi korteriomandile, – antud projektist tulenev vooluvõimsus laienes igale järgmisele omanikule. Kohus kostjaga ei nõustu. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et elektriühendus oli korteriomandis 2 olemas, kuid elektriühendus toimis läbi korteri
6. Samas on kostja kinnitanud müügilepingus, et korteril 2 on iseseisev ja sõltumatu elektriühendus ja liitumisleping. Ühtegi reservatsiooni või märkust ei ole sellele kinnitusele lisatud. Kostja on esitanud asja materjalide juurde 10.03.2005 võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe, mille kohaselt on YYY suvila võrguühenduse läbilaskevõime 20A ja 3 faasi nimipingega liitumispunktis 0,38kV (I kd tl 133). Kostja esitas ka 10.03.2005 võrgu- ja elektrilepingu nr 17045695/1, mille lisaks 1 on eelnev 10.03.2005 võrguühenduse fikseerimise kokkulepe ja mille kohaselt osutatakse võrguteenust põhitariifiga liitumispunktis kuni 63 A (I kd tl 135, II kd tl 20). Need dokumendid tõendavad, et kogu kinnistul 2005 oli võrguühendus 3*20A. Samuti esitas kostja oma väidete kinnituseks 22.10.2007 liitumistaotluse nr 12874 Eesti Energiale aadressile XXX -
7. Liitumistaotluses sooviti aadressile XXX – 2 ühetariifset ühendust 3*20A (I kd tl 134). Kohus märgib, et kuigi kinnistu üle-eelmine omanik on esitanud liitumistaotluse, ei selgu sellest, kas liitumisleping aadressile XXX – 2 ka tegelikkuses sõlmiti. Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt on kostja müügilepingut rikkunud, kuivõrd müügilepingu esemeks olnud korteriomandil liitumine elektrivõrguga tegelikkuses puudus. Kohus osundab veelkord, et müügilepingu esemeks oli korteriomand. Seega puudutasid müüja kinnitused lepingus konkreetset korteriomandit, mitte kogu maja tervikuna. Seda, et tegelikkuses korter 2 suhtes eraldi liitumislepingut ei olnud, kinnitas muuhulgas ka kostja ise 09.10.2019 korraldaval istungil, kui selgitas, „et korter ehitati elumajaks ümber suvilast. Kõik oli pandud ühise vee ja elektrikasutuse peale. Pärast esimese korruse müüki paigaldati teisele korrusele eraldi vee- ja elektrimõõdikud. Maksmine toimus alumise korruse kaudu. Tervele majale tehti energialeping, kui oli kasutuses suvilana.“ (I kd tl 173, prt lk 3, 00:21:42). Ka tunnistaja JL andis 26.02.2020 istungil ütlusi selle kohta, et „pärast korteri 1 ostmist 2007 neile ei loovutatud elektrimüügilepingut, vaid nad sõlmisid otselepingu teenusepakkujaga. Lepingud olid sõlmitud korter 1 tarbeks.“ (I kd tl 208, prt lk 3, 00:22:17-00:23:39). Ka kostja ise on oma vastuses hagile väitnud, et elektriga liitumise leping oli enne vaid eelmise omaniku nimel ja see oli
8. aastal ümber vormistatud eraldi lepinguks korteriga nr
9. Kostja enda selgituste kohaselt pakuti kostjale Eesti Energias välja, et uus omanik korteris nr 2 võiks teha soovi korral uue liitumislepingu või korter 1 omanik võiks teha avalduse maja peakaitsme jagamiseks. Kuigi kostja on väitnud, et korter 1 omanik kirjutas avalduse peakaitsme jagamiseks, on hageja on esitanud kohtule 26.01.2017 Elektrilevi OÜ liitumislepingu nr 247960 uue võrguühenduse loomiseks liitumiskohal XXX-2, Tallinnas (I kd tl 18). Kostja on avaldanud, et korter 1 omanikule jäi seega kasutamiseks voolutugevust 3*20A. Seega kinnitavad ka kostja enda ütlused ja väited, et korteril 2 müügilepingu sõlmimise ajal eraldi liitumine puudus. 9
13. Kostja tugineb sellele, et ta on hagejat enne müügilepingut teavitanud ja selgitanud elektri eest maksmisega seonduva osas. Nii tugineb kostja alumise korteriomandi omaniku ja tollase omaniku 10.11.2007 kokkuleppele, et XXX-2 paigaldatud eraldi voolu- ja veemõõtjate näitude järgi tasumine kõigi kommunikatsioonide eest hakkab toimuma XXX-1 uue omaniku kaudu. Kostja tugineb ka sellele, et enne müügilepingu sõlmimist koostatud korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktil olid selgelt välja toodud mõlema korteri näidud ja näitude esitamise kord ning hageja allkiri. Samuti selgitati hagejale kõike enne müügilepingu sõlmimist. Seega leiab kostja, et hageja oli enne müügilepingu sõlmimist teadlik, et korteriomandil 2 eraldi liitumislepingut ei olnud. Kohus märgib, et kuivõrd hageja ei ole 10.11.2007 akti osapool, ei ole see informatsioon hagejale siduv ja sellel aktil ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Samuti ei nähtu aktist, millega müügilepingu ese hagejale üle anti üleandmise kuupäeva (I kd tl 137). Ostjale on küll teatavaks tehtud, et elektri näit teatakse korter 1-le igakuiselt kuu 30 kuupäevaks ja selle näidu põhjal tasutakse korteri 2 elektriraha korteri 1 omanikule. Seega pidi elektrienergia eest tasumise kord tekitama hagejas vähemalt küsimusi, miks peab korteri 2 omanik tasuma oma tarbitud elektrienergia eest naabrile, mitte teenuseosutajale. Müügilepingust nähtub aga, et müügilepingu sõlmimise ajal korterit 2 hagejale veel üle antud ei olnud, kuivõrd 22.12.2016 lepingu p 2.5 leppisid pooled kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 27.12.2016 (I kd tl 8). Järelikult ei tõenda viidatud akt seda, et hageja oli või pidi olema enne müügilepingu sõlmimist teadlik, et korteriomandil puudub iseseisev elektrileping. Küll on aga kostja tunnistaja VP andnud 06.02.2020 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta selgitas hagejale enne müügilepingu sõlmimist objektiga tutvumisel seda, kuidas peab kulude eest tasuma ja kes on naabrid. Mismoodi toimub kütmine (prt lk 10, 00:59:31). Tunnistaja selgitas, et ta käis koos hagejaga detsembris 2016 kolmel korral objektil (prt lk 10, 00:59:14). Ühel korral oli kohal ka kostja (prt lk 9, 00:58:34). Tunnistaja kinnitas, et ta selgitas hagejale, et kütte eest tuli puid osta kaminasse või pliidi alla. Elektri tasumine käis sel hetkel nii, et kogu elektriarve tuli esimese korruse omanikule, arvestati sealt maha elektrikulu, mis oli loetud sealt teise korruse elektriarvestist. See maksti esimese korruse omanikule. (prt lk 10, 01:01:45). Tunnistaja kinnitas, et vee -ja elektrilepingud olid olemas ning ta saatis need kõik dokumendid ja plaanid hagejale edasi (prt lk 11, 01:06:12). Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlustega tõendatud, et hageja pidi müügilepingu sõlmimise ajal teadma, et elektrivõrguga liitumist korteriomandil 2 tegelikult ei ole. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Ostja teadmine või teadma pidamine esineb eelkõige kahel juhtumil: kui müüja teavitas ostjat mittevastavusest enne lepingu sõlmimist või kui mittevastavuse on avastanud või oleks pidanud avastama ostja enne müügilepingu sõlmimist läbiviidud eseme ülevaatuse käigus. Lõige 4 rakendub ka siis, kui ostja teab omaduste puudumistest, milles lepingupooled on eelnevalt eraldi kokku leppinud. Kui ostja sõlmib müügilepingu hoolimata sellest, et ta on teadlik, et müüdud asi on puudustega, või peab nendest teadma, loeb seadus sellise toimingu ostjapoolseks kaudse tahteavaldusega väljendatud puuduste heakskiiduks.“ (

kommenteeritud väljaanne II, Juura 2019. § 218 komm 3.5.1). Kostja on käesoleval juhul tõendanud, et müügieelsete läbirääkimiste käigus selgitas kostja maakler hagejale elektrienergia eest tasumise korda, samuti edastas elektrilepingu. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et korteriomandile 2 eraldi lepingut sõlmitud ei olnud, seega seda lepingut hagejale ei edastatud, järelikult pidi hageja aru saama, et korteriomandil eraldi liitumislepingut ei ole. Samuti pidi hageja talle enne müügilepingu sõlmimist tutvustatud kokkulepitud elektri eest tasumise korrast aru saama, et ostetaval korteriomandil puudub iseseisev liitumisleping või oleks see pidanud tekitama hageja täiendavaid küsimusi, miks ja millisel põhjusel peab ta teatama on tarbimise näidud alumisele naabrile ja tasuma talle, mitte Eesti Energia ASle. Kui 10 hageja neid asjaolusid ei täpsustanud, lepingu olemasolu selgelt ei küsinud, siis on ta kohtu hinnangul käitunud raskelt hooletult

§ 15

lg 4 mõttes.

§ 15

lg 4 kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Hageja ei ole ümber lükanud tunnistaja poolt avaldatut. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Seega tuleb ostjapoolne puudusest teadma pidamine § 218 lg 4 mõttes kõne alla üksnes siis, kui ostja on asja enne lepingu sõlmimist tegelikult üle vaadanud ning asjal olev puudus on selline, mille oleks pidanud avastama iga sellist asja tavapäraselt väliselt üle vaatav isik.“ (

kommenteeritud väljaanne II, Juura

1. § 218 komm 3.5.2). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist just sellise juhtumiga.
6. Kohus märgib, et seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et ostja oli korteriomandil 2 elektri liitumislepingu puudumisest teadlik. Sellest hoolimata sõlmis hageja kostjaga müügilepingu. Kuigi ostjale teadaolevaid puudust (eraldi liitumislepingu puudumine) ei ole asja kokku lepitud omadustena nimetatud, kujutab puudus endast küll lepingutingimustele mittevastavust, ent hageja teadmise tõttu välistab § 218 lg 4 kostja vastutuse selle eest. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja tugineb ka sellele, et müügileping esemel esinevad varjatud puudused. Varjatud puudusteks on tegeliku olukorra mittevastavus ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile vahelae kandevõime, tulepüsivuse ning helipidavuse osas. Orienteerivalt rahaline kulu puuduste kõrvaldamiseks vahelae kandevõime, tulepüsivuse ning helipidavuse osas on 17 862 eurot. OÜ B & B Consult on esitanud puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumise summas 23 040 eurot. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja 05.12.2018 asjatundja IM arvamuse, mille kohaselt vahelae kandekonstruktsioon ei vasta ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile; vahelae kandetalade arvutuslik tugevus on piirseisundi lähedal, on kasutamisel ohtlik ning vajab ümberehitamist; vahelae arvutuslik läbipaine ületab piirväärtusi; vahelae konstruktsioon ei taga EVS 842:2003; Ehitise heliisolatsiooninõuded; Kaitse müra eest, Tabel 6.
7. kohast korterite eluruumide vahelistele sise-piiretele esitatavat õhumüra heliisolatsiooni nõuet R'w > / = 55 dB., seega ka ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile (I kd tl 20-27). Kostja vaidleb puuduste olemasolule vastu. Oma väidete kinnitamiseks esitas kostja asjatundja EE 03.03.2019 arvamuse, mille kohaselt on XXX korterite 1 ja 2 vaheline lagi püsiv, tema paindetugevus ja läbipaine on tagatud, sest puitlagi töötab ruumilise konstruktsioonina, talastik ja temaga liidetud plaadid töötavad koos. Lae püsivust tõendab tema varasem ekspluatatsioon, mille jooksul lagi ei purunenud. Varasemalt tehtud ekspertarvamuses on tuldud valele järeldusele, et üksiktala puruneb, sest ei arvestatud põrandakonstruktsiooni ruumilist koostööd. Asjatundja hinnangul on hoone ehitatud vastavalt koostatud eelprojektile. Kuivõrd korterite 1 ja 2 vahelise vahelae kandevõime kohta oli esitatud kaks vastandlikku asjatundja arvamust, määras kohus asjas kohtuliku ehitustehnilise ekspertiisi. Kohtuekspert TS jõudis septembris 2021 koostatud ehitustehnilises ekspertiisis seisukohale, et tegemist varjatud puudustega. Vahelaetalad ei vasta kande- ja kasutuspiirseisundi, tulepüsivuse ja helipidavuse nõuetele (II kd tl 134-138). Kohus nõustub ekspert TSi arvamusega. Kuivõrd hageja avaldas 26.02.2020.a kohtuistungil, et vahelagi on korda tehtud, viis TS ekspertiisi läbi IM poolt kogutud algandmete põhjal. Ka kostjapoolne asjatundja on oma arvamuse koostamisel lähtunud nendest andmetest kuid jõudnud vastupidisele seisukohale. Kostja heidab IMle ette seda, et ei ole tuvastatavad, millal mingid avamised ja fotod asjatundja arvamuses on tehtud. Asjatundja arvamuse kohaselt IM tegi aadressil XXX korteri 2 ülevaatusi järgnevalt: 08.11.2018.a. kell 12:00 – 13:
8. Ülevaatuse ajal ei olnud nähtavaid poolikuid või lõpetamata ehitustöid. Kõik pinnad olid lõplikult viimistletud. Korteri omaniku selgituste kohaselt oli 11 teostatud mitmeid vahelaega seonduvaid ümberehitustöid, mis tulenesid vahelae õõtsumisest. Ümberehitustööd olid omaniku sõnul teostatud elutoas, teistes 2 korruse eluruumides ei ole ümberehitustöid vahelagede osas teostatud. 29.11.2018.a. kell 16:00 – 17:
9. Ülevaatuse ajaks oli korteri 2 omaniku poolt avatud 2 korruse põrandakonstruktsioon, mujal ei olnud nähtavaid poolikuid või lõpetamata ehitustöid. Ülevaatusel mõõdistati ja identifitseeritu tarindi elemendid. Teostati kontrollpuurimine vahelae alumisse tarindikihti määramaks selle paksust. 04.12.2018.a. kell 20:30 – 21:
10. Ülevaatusel avati 1 korruse ripplaekonstruktsioon. Ülevaatusel mõõdistati ja identifitseeritu tarindi elemendid. Ülevaatuse ajal ei olnud nähtavaid poolikuid või lõpetamata ehitustöid. Kõik pinnad olid lõplikult viimistletud.
13. IM andis 26.02.2020 kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et ta käis ja vaatas selle korteri oma pilguga üle, et niimoodi ekspertiisi teha ei saa, siin tuleb teha avamisi, siis kui omaniku esindajaga leppis kokku, millal ta on valmis vahelae konstruktsioone avama selleks, et tuvastada tegelik ülesehitus (prt lk 15, 01:31:07). Asjatundja selgitas, et hageja algne soov oligi tellida ekspertiis fotomaterjali pealt ja nende selgituste alusel, sellest ta keeldus, ta ei tee ühtegi ekspertiisi ilma selleta, et ta on selle situatsiooni ise tuvastanud ja üle vaadanud. Selleks tehtigi avamine järgneval kohtumisel (prt lk 15, 01:32:23). Tunnistaja selgitas, millised fotod on tema ja millised hageja poolt tehtud. Ekspert TSi hinnangu kohaselt ei ole alust kahelda fotode tegemise ajas, eksperdi hinnangul olid usaldusväärsed ja tundusid olevat tehtud kohe pärast konstruktsioonide avamist. Asjatundja IM andis 26.02.2020 selgitusi selle kohta, kuidas ta on töös nr 181205 esiletoodud järeldusele jõudnud. Kohtule on asjatundja selgitused arusaadavad ja loogilised. On tavapärane, et ekspert toob puuduste kõrvaldamiseks vajalik maksumuse esile aastate vältel kogutud hindade andmebaasi põhjal, kohtu kogemuse kohaselt koostavad ja kasutavad selliseid andmebaase praktiliselt kõik eksperdid. Vastused kostja küsimustele olid selged ja arusaadavad. Ka TS on oma arvamuses selgelt välja toonud, et vahelaetalad ei vasta kande- ja kasutuspiirseisundi, tulepüsivuse ja helipidavuse nõuetele. TS leiab, et IM järeldused on korrektsed ja arvutused tõendavad talade nõuetele mittevastavust. TSi hinnangul saab väita, et ehitusloa projekti alusel ei oleski saanud ehitada nõuetele vastavat vahelage, sest 27cm on nõuetele vastava vahelae ehituseks liiga väike paksus. TS on vastanud kostja küsimustele arusaadavalt ja loogiliselt. Samuti on TS vastanud kostja täiendavatele küsimustele. Kohtul puudub kahtlus, et vahelaetalad ei vastanud kande- ja kasutuspiirseisundi, tulepüsivuse ja helipidavuse nõuetele. Kuivõrd tegemist on ehitusveaga olid puudused olemas ka müügilepingu sõlmimise ajal. Kostja on seisukohal, et ekspert TS ei ole usaldusväärne asjatundja. Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja vaidleb asjatundja IM ja ekspert TSi arvamustele vastu põhjusel, et tegemist ei ole usaldusväärsete isikutega. Kohus märgib, et ajal, kui IM koostas oma arvamuse oli IM veel riiklikult tunnustatud ekspert. IM ei ole enam riiklikult tunnustatud ekspert, kuivõrd ta on Harju Maakohtu 08.05.2019.a otsusega kriminaalasjas nr xxx kriminaalkorras süüdi tunnistatud KarS § 300 lg 2; § 294 lg 2 p 2, 4 (osaliselt kuni 31.12.2014 KarS § 293 lg 1), § 394 lg 2 p 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi (xxx). Kostja leiab, et kuivõrd asjatundja on pärast arvamuse koostamist kriminaalkorras karistatud, ei ole tema arvamus ega isik usaldusväärsed. Kohus kostjaga selles osas ei nõustu. Ajal, kui IM koostas oma ekspertarvamuse (so 05.12.2018.a) oli ta riiklikult tunnustatud ekspert, ta ei olnud ka veel kriminaalkorras karistatud ega süüdi mõistetud. Arvestades seda, et IM ei ole süüdi tunnistatud KarS § 321 järgi so eksperdi poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest, ei muuda pelgalt kriminaalkorras karistatus veel asjatundjat ebausaldusväärseks. Kriminaalkorras süüdi tunnistamine ei tähenda automaatselt seda, et isik kaotab sellega ka oma erialase pädevuse või on koostanud käesolevas asjas teadvalt vale eksperdiarvamuse. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et IM on asjatundja arvamuse koostamisel 12 olnud käesolevas asjas hageja kasuks kallutatud.
18. Kostja on seisukohal, et ka TS ei ole usaldusväärne isik ja seega ei saa olla ka tema koostatud eksperdiarvamus usaldusväärne. Kostja viitab sellele, et TS ja IM on olnud omavahel seotud kahtlastel kuritegelikel asjaoludel, mille tõttu IM karistati kriminaalkohtumenetluses. Kostja on esitanud varasemalt kohtule info TSi kohta ning kostjale jääb arusaamatuks, miks on jäetud eksperdi valimisel arvesse võtmata asjaolu, et TSi juhitav osaühing tasus IM juhitavale osaühingule arved teenuste eest, mida tegelikkuses kunagi ei osutatud. IMle oli esitatud süüdistus ja määratud karistus selle eest, et ta võttis vastu altkäemaksu, kasutades kuritegelikus ahelas TSi juhitavat osaühingut. Kohus möönab, et IM ja TSi poolt juhitav äriühing on omavahel kokku puutunud. Samas ei ole sellele asjaolul käesooleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kohus ei näe, et ühel eksperdil võiks olla huvi selle vastu, et kohus arvestaks just teise eksperdi arvamust. Menetlusosalisteks on ikkagi pooled, mitte eksperdid. Asjast ei nähtu, et TSil oleks olnud kokkupuude hageja või kostjaga või oleks eksperdil muu huvi lahendada vaidlus ühe või teise poole kasuks. TS on volitatud ehitusinsener alates 12.02.
19. Lisaks omab ta valdkonnas töökogemust alates
20. Veebilehe https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/showKutsetunnistused andmetel on TSile väljastatud kutsetunnistus - volitatud ehitusinsener, tase 8, mis kehtib alates 13.02.2019 kuni 12.02.
21. Lisaks kuulub TS veebilehe https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KAO/vaata/10086631 andmetel Eesti Ehitusinseneride Liidu üldehituse, keskkonnatehnika ja tehnosüsteemide inseneeria kutsete kutsekomisjoni. Seega on ehitusinseneride kutseorganisatsioon hinnanud TSi erialased teadmised piisavalt heaks, et TS saab anda hinnanguid teiste ehitusinseneride erialase pädevuse kohta. Asjaolu, et 2018 jätnud väidetavalt vastamata kohtu esitatud küsimustele ja suvaliselt tõlgendanud esitatud materjale, on vaid ühe menetlusosalise subjektiivne hinnang, ega ole kohtule kuidagi siduv. Kohus märgib, et TSit ei ole kriminaalkorras karistatud, tema süülisust ei ole kohtus arutatud. TS on jätkuvalt riiklikult tunnustatud ekspert. Küll ei ole kohtule enam usaldusväärsed kostjapoolse asjatundja EE seisukohad. Kohtu hinnangul on asjatundja asunud menetluses andma hinnanguid hageja käitumisele ja andnud teisi arvamusi, mis väljuvad asjatundja pädevusest. Kohtu hinnangul on asjatundja EE asunud käituma menetluses mitte erapooletu asjatundjana vaid pigem kostja lepingulise esindajana. Nii on kostja kohtule esitanud EE 12.03.2020 märkused seoses 26.02.2020 kohtuistungiga käesolevas tsiviilasjas, kus EE leiab, et „peale asja ostu-müügi teostust hakatakse otsima nn varjatud puuduseid, et ostusummast raha tagasi saada. Oma tööriistadeks raha tagasinõudes võetakse seejuures eriala eksperdid ja õiguskaitseorganid. Ostu-müügi tehingu eelselt tuleks teha asja ülevaatuse akt, mille juures osapooled võivad kasutada erialast tehnilist abi. Selline ostu-müügi eelne ülevaatus on tegemata jäänud ja siis koormatakse inimesi oma raha tagasi saamiseks demagoogiliste võtetega. Riik ei peaks sellist tegevust soosima.“ Kohtu hinnangul on EE selline arvamus kohatu, hagejat halvustav ja viitab sellele, nagu oleks hageja oma õigusi kohtusse pöördudes kuritarvitanud. Asjatundja seisukoht, nagu peaks ostja endale enne müügitehingut palkama eksperdi, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. 15.09.2021 vastuses TSi poolt läbiviidud ehitustehnilisele ekspertiisile seoses EE ekspertarvamusega, on EE seisukohal, et kui hageja on teadlikult ostnud ühepere elamuks projekteeritud ja ehitatud hoonesse ruumid korteriks, siis ei ole õige nõuda nende ruumide vaheliste tarindite ümberehitamist korterite vaheliste tarindite nõuetele vastavaks ja nimetada seda varjatud puuduseks. Kohus märgib, et endine aiamaja on ehitatud ümber kahepereelamuks, mitte ühepereelamuks, nagu on esile toonud asjatundja. Nii selgub 13 ümberehitusprojekti seletuskirjast, et hoone on projekteeritud kahekorruselisena ja mõeldud kahe leibkonna tarbeks. Lisaks on hageja ostnud eraldi korteriomandi, mitte maja kaasomandiosa. Korteriomandi puhul peab olema järgitud eluruumide konstruktsioonidele esitatavaid nõudeid. Asjatundja etteheide hagejale ei ole põhjendatud.
24. 11.08.2022 seisukohas teeb EE taaskord etteheiteid ostjale, kes asjatundja hinnangul on jätnud õigel ajal taotlemata korrektse ja valiidse kohtuekspertiisi (II kd tl 230). Kohtu hinnangul on EE võtnud algusest peale hageja ning hagi suhtes tauniva hoiaku, tema arvamustest ja seisukohtadest nähtub, et ta ei ole hageja suhtes erapooletu ning teeb hagejale etteheiteid nii korteriomandi ostmise kui puuduste avastamisega. Lisaks on EE oma täiendavates arvamustes, seisukohades ja märkustes keskendunud teiste asjatundjate kritiseerimisele ja esitanud sealjuures ka asjatundmatuid seiskohti. Nii ei pea kohtupraktika kohaselt mitte ostja otsima ehitisel selle ülevaatamisel vigu, vaid müüja kohus on kõik puudused ostjale esile tuua. Samuti on asjatundja eksinud ehitise määratlemisel. Kohus jätab asjatundja seisukoha tähelepanuta. Asjatundja EE üheks põhiväiteks on see, et tegemist on faktiliselt 17 aastat ekspluatatsioonis olnud ehitise vahelaega, mis on töötanud tõrgeteta ja seega vahelae kasutamine ei saa olla ohtlik. Kohus märgib, et kostja sai ehitise omanikuks
25. Kostja on ise avaldanud, et kostja kohapeal perioodil 2009-2016 ei tarbinud üldse (kostja 03.04.2019 vastus p 1.3.13.). Kui kostja korteris 2 vett ei tarbinud, siis järelikult ta korteris ka ei elanud. Ka tunnistaja JL kinnitas26.02.2020 istungil, et kostja korteriomandis ei elanud vaid käis seal aeg ajalt. Kohtu ette ei ole toodud, et korter oleks olnud aastatel 2009 - 2016 välja üüritud. Seega ei ole keegi tegelikkuses korterit 2 kasutanud ja seega ei ole kohtule veenvad asjatundja põhistused, et vaatamata ekspluatatsioonile ei ole vahelagi kokku kukkunud. Kui korteris 2 ei ole keegi elanud, siis ei ole vahelage ka koormatud ja tuginemine vahelae vastupidavusele ei ole seega põhjendatud. Kostja on asjas esitanud ka P.P. Projekt OÜ 25.11.2021 koostatud kahe korteriga elamu ja majandushoone erakorralise auditi üldehituslikule osale, mille kohaselt on vahelagi püsiv, lahendused on mõistlikud ja põhjendatud (II kd tl 196 pöördel). Kohus märgib, et P.P.Projekt OÜ auditil ei ole käesolevas vaidluses mingit tähendust ega tõendamisväärtust. Viidatud dokumendi koostamiseks vajalik visuaalkontroll on läbi viidud 12.11.2021, so ajal, kui hageja 26.02.2020 istungil avaldatud väidete kohaselt oli vahelagede puuduste kõrvaldamine lõpule viidud. Lisaks ei avatud ühtegi konstruktsiooni ja ei ole hinnatud 2018 tehtud fotosid. Seega ei ole auditiga võimalik kindlaks teha, kas 22.12.2016 so müügilepingu sõlmimise ajal vahelael esines puudusi või mitte. Kohus jätab auditi tähelepanuta. Kohus selgitab, et ostja pidi

§ 218

lg 4 mõttes kinnistu puudusest teadma vaid juhul, kui eriteadmisteta isik pidi seni avalikustatud info põhjal aru saama, et müügiesemel esineb vaidlusalune puudus (vahelagi ei vasta nõuetele). Vahelae puudusi väliselt visuaalselt näha ei olnud, seda sai avastada vaid ehitise konstruktsioone avades. Riigikohus on ka selgitanud, et ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda

§ 218lg 4 järgi vastutusest üksnes juhul, kui ostja puudustest teadis.

Hoonel tuvastatud ehitusvead vahelae ehitamisel on selline varjatud puudus, mida hageja ei teadnud ega pidanud korteriomandit ostes teadma. Seetõttu ei vabane kostja vastutusest. Hagejal ei olnud ka kohustust ega ka võimalust puudusi enne lepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata kinnisasja ülevaatusele ehitusspetsialist vm asjatundja tuvastamaks vahelae vigu. Kohus rõhutab, et vahelael olevaid puudusi ei olnud võimalik tuvastada tavapärase ülevaatuse käigus, sest seda ei olnud näha ilma põrandakonstruktsioone avamata. 14

5. Kohus arvestab siin ka seda, et kostja valduses on antud kinnistu olnud alates 19.02.2009 (I kd, tl 120). Seega on ta olnud vaidlusaluse kinnistu omanik pikka aega ja pidi olema teadlik sellel olevatest puudustest. Riigikohus on märkinud, et „müüja teadma pidamise hindamisel on oluline arvestada muuhulgas asjaolu, kui kaua on asi müüja omandis olnud (sõltumata sellest, kas asja omanik on ka selle kasutajaks). Kui asi on olnud pikka aega müüja omandis, peab ta olema asja seisukorraga enam kursis kui müüja, kes omandas asja alles hiljuti. Arvestades omaniku staatusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, saab pikemat aega asja omanud müüja puhul kolleegiumi hinnangul eeldada, et ta peab teadma vähemalt asja sellistest puudustest, mis on selle tavapärasel kasutamisel igale kasutajale hõlpsasti äratuntavad. Tavapärasele kasutajale on hõlpsasti äratuntavaks puuduseks see, kui asi ei vasta selle elementaarsele kasutusotstarbele (asi ei kõlba selleks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse). Seega tuleb pikka aega kinnistut omanud müüja puhul (sõltumata sellest, kas ta on ka selle kasutajaks) eeldada, et ta peab teadma vähemalt sellest, et kinnistul asuv elamu ei vasta elementaarsetele elamistingimustele.“ RKTKo nr 3-2-1-53-17, p 14). Et kostja ise ei ole kinnistul viimasel ajal reaalselt elanud, ei vabastada see teda teadmise vastutusest. Kohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning andis hagejale üle puudustega lepingueseme, kostja vastutavad lepingu rikkumise eest, puudus oli olemas riisiko üleminekul ostjale, ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma, samuti ei ole sõlmitud müüja vastutust piiravat kokkulepet. Samuti on olemas põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel. Järgnevalt hindab kohus seda, kas ja millises summas tuleb kostjal hagejale kahju hüvitada.

§ 127

lg 1 järgi, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. B & B Consult OÜ on koostanud remonditööde eelarve, mille kohaselt kulub ehitise puuduste kõrvaldamiseks 23 040 eurot. Kostja vaidleb nõudesummale vastu põhjusel, et nõue on ülepaisutatud. Samuti tugineb kostja sellele, et asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja on puuduste kõrvaldamise eest tasunud. Kohus märgib, et iseenesest saab ostja nõuda müüjalt

§ 115

lg 1 alusel korteriomandi puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga

§ 127

lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab tõendada asjatundja koostatud puuduste kõrvaldamise maksumuse kalkulatsiooniga (RKTKo nr 3-2-1-5-12, p 33). Hageja on menetluses avaldanud, et vahelae puudused on kõrvaldatud. Kuid hageja on ka avaldanud vaidlusalune korteriomand on võõrandatud, seega ei saa hagejale enam tulevikus korteriomandil puuduste kõrvaldamisega kahju tekkida. Kohus juhtis 11.01.2023 kirjaga hageja tähelepanu, et hageja ei ole tõendanud, et ta on hagiavalduses esiletoodud korteriomandil esinenud varjatud puudused kõrvaldanud ja talle on sellega tekkinud hagetavas summas kahju. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid kahju suuruse ja kahju tekkimise kohta. Vaatamata sellele ühtegi vahelae puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste kandmist tõendavat maksedokumenti asja materjalide juurde hageja esitanud ei ole. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata, kas ja millises summas on hagejale vahelae puuduste kõrvaldamisega seoses kahju tekkinud. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas puuduste kõrvaldamiseks tegelikult tehtud kulutused on olnud mõistliku 15 suurusega, kas ostetud ehitusmaterjali kogus ja tehtud töö vastab asjatundja ning eksperdi arvamustes toodule. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb ka selles osas jätta rahuldamata. 62. 63. 64. Hageja palub kostjalt välja mõista asjatundja IM arvamuse saamiseks tehtud kulutus summas 990 eurot (I kd lk 28). Riigikohus on selgitanud, et „kui menetlusosaline on eksperdi või muu asjatundja poole pöördunud enne menetluse algust ja ta esitab arvamuse kohtule, on see lubatav dokumentaalne tõend, kuid selle saamise kulu hüvitamist ei saa taotleda kui asja läbivaatamise kulu, kuna see tekkis sõltumatult menetlusest. Sellise dokumentaalse tõendi esitaja saab nõuda tõendi saamisega tekkinud kulu

§ 128lg 3 järgi kahju hüvitamise sätete alusel.“ (RKTKo 3-2-1-56-02).

Kohus märgib, et seega on asjatundja arvamuse saamise kulu on hüvitatav eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Olukorras, kus puudub lepingurikkumine, võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele, ei saa nõuda kahju hüvitamist, sh kohtumenetluse eelselt asjatundja arvamuse saamise kulu hüvitamist kahjuna. Hageja nõue kahju hüvitamiseks hüvitamiseks ei ole tervikuna olnud põhjendatud, mistõttu ei saa hageja sellises olukorras nõuda kohtumenetluseelsete asjatundja arvamuse saamise kulu hüvitamist. Kohus jätab ka selles osas hageja nõude rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tagas 21.01.2019.a määrusega hagi ja seadis I.V’le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale (asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxx) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 34 000 eurot hageja R.C (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb tühistada ka kohaldatud hagi tagamise abinõu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

1. TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 30 678 eurot. Menetluskulude jaotamine
3. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 16 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.
4. a otsusega nr 2-
5. 17