Obsah (10)

§ 1043§ 1045§ 1047§ 1050§ 1052§ 1055§ 127§ 128§ 131§ 1046

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 10.04.2023, Tallinn 2-20-17754 Rita kodukohvik OÜ hagi O.H

) § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 alusel.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 6 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega.

§ 1047

lg-st 1 tuleneb, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. 12.

1. Kohus leiab, et vaidlusalune faktiväide on seotud hageja majandustegevusega. Kohtule esitatud andmete järgi peab hageja kohvikut, kus ta pakub klientidele burgereid. Väide burgerite valmistamisel kasutatava liha kohta puudutab kahtlematult hageja majandustegevust. 12.
2. Maanteel hukkunud küülikute kasutamine toidu valmistamisel on kohtu hinnangul majanduslikult kahjulik asjaolu hageja jaoks. Vaidlusalune väide jätab hagejast mulje, kui hooletust ettevõttest, kes kasutab enda majandustegevus liha, mis ei vasta toitlustamisvaldkonna kõrgetele standartidele. Väide kahjustab hageja majanduslikku mainet.
3. Kohus selgitas 02.02.2022 istungil, et kostja vabaneb vastutusest teo eest juhul, kui ta tõendab, et väide vastab tõele (

§ 1047

lg 2) või et kahju tekitamine ei ole õigusvastane (

§ 1047lg-d 1 ja 3, § 1045 lg 2).

Lisaks selgitas kohus, et kostjal on võimalus tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (

§ 1050ja § 1052; tl 79–84).

13.1. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalune väide vastab tõele. Seega ei vabane kostja vastutusest

§ 1047lg 2 alusel.

Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma faktiväite tõele mittevastavusest. Järelikult puudub ka

§ 1047lg 1 järgne õigusvastusust välistav alus.

13.2. Hinnates kostja tegevuse õigusvastasust

§ 1047lg 3 alusel märgib kohus järgmist.

Kostja tõi välja, et ta on loomakaitsja ja kuna temani oli jõudnud teave, et hageja seab küülikute elu ohtu (hageja kodujänesed jooksevad vabalt ring ning seetõttu paratamatult ka liikluses hukkuvad), otsustas ta juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et hageja ei taga loomade ohutust. Kohus leiab, et loomade väärkohtlemine on probleem, mille vastu on ühiskonnal põhjendatud huvi ja millele tasub avalikkuse tähelepanu pöörata. Praegusel juhul ei tõstatanud kostja vaidlusaluses tekstis küsimust selle kohta, et hageja kohtlevat küülikuid lubamatul viisil, vaid 7 postituse keskmes on see, et hageja väidetavalt kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et avaldajal või avalikkusel oli vaidlusaluse faktiväite avaldamise suhtes õigustatud huvi. 13.

1. Kostja väitis, et ta tõstatas enda tekstis satiirilise küsimuse, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu hageja äärmisele hooletusele küülikute elude suhtes. Satiir on Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi isiku või ühiskonna pahede ja puuduste tauniv või paljastav väljanaermine; terav pilge (tl 45 pöördel). Kohtu hinnangul saavad kõik inimesed satiiri enda tekstides ja sõnavõttudes kasutada. Satiir ei kuulu ainult humoristide või koomikute kasutatavate võtete hulka. Lisaks ei pea satiiri kasutamine olema piiratud kindlate andmete avaldamise kohtadega (nt Lugejakiri, nagu hageja oma 14.03.2022 menetlusdokumendis välja tõi (tl 104–108), vaid sellist võtet sisaldavad andmed võivad olla avaldatud erineval viisil ja väga erinevates kohtades. 13.
2. Tulles tagasi kostja teksti juurde toob kohus välja, et mõistliku lugeja arusaama järgi ei saaks teksti ja selles avaldatud vaidlusalust väidet hinnata satiirina, millega kostja sooviks tõsta esile hageja hooletu suhtumise loomadesse, seda paljastada või välja naerda. Ka kostja viidatud kohtupraktikas (Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-19018, p 37) on asutud seisukohale, et satiirina saab käsitleda pilkavat, ironiseerivat ja sarkastilist väljaütlemist, mille eesmärk ei ole pahatahtlik. Kostja postituses puuduvad viited hageja minetustele loomade pidamise osas, eksisteerivate probleemide pilkamine või väljanaermine. Tekstis tuuakse lugeja ette hageja jaoks majanduslikult kahjulik asjaolu, et hageja väidetavalt kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks. Kostja tekst on hageja suhtes äärmiselt kriitiline ja pahatahtlik. 13.
3. Isegi kui nõustuda kostja käsitlusega, et ta avaldas satiiri, ei vabasta see teda vastusest teo eest. Kostja viidatud kohtupraktikast (Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-19018) ei järeldu, et kui andmete avaldaja tekitab satiirilisel kujul esitatud väidete esitamisega teisele isikule kahju, ei vastuta ta enda teo eest. Kui käsitleda kostja teksti koos selles sisalduva vaidlusaluse väitega satiirina, oli see ilmselgelt kohatu ja pahatahtlik. Sellisel juhul ei vabane andmete avaldaja vastutusest satiirilise teksti esitamise eest. 13.
4. Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et temal või avalikkusel oli õigustatud huvi vaidlusaluse väite avaldamise vastu. Seega puudub õigusvastatust välistav esimene eeldus

§ 1047

lg 3 alusel ehk avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati oli andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi. 13.7. Vaidlusalune väide on hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Puudub vaidlus, et kostja on tuntud loomakaitsja. Kostja staatusest tulenevalt jälgib tema Facebooki ja Blogspoti kontot palju inimesi. Hageja esitas tõendi, et kostjat jälgib Facebookis 4173 inimest (tl 18). Kostja esitas tõendi, et tema postitust Blogspostis loeti 22.03.2021 seisuga 484 korda (tl 48 pöördel). Viidatud andmetest nähtub, et vaidlusalune väide jõudis paljude lugejateni ja väide kahjustas hagejat päris suure hulga inimeste ees. Andmete esitamisel lasus kostjal käibekohustus (

§ 1047lg 3) kontrollida avaldatavate andmete tegelikkusele vastavust.

Kostja ei ole tõendanud, et ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamata on see, et kostja täitis andmete avaldamisel temal lasunud käibekohustust. Seega puudub õigusvastasust välistav teine eeldus

§ 1047

lg 3 alusel ehk avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. 14. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad kostja teo õigusvastasust välistavad alused

§ 1047lg-te 1–3 järgi.

Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane

§ 1045lg 2 alusel.

Juriidiliste isikute korral ei kohaldata § 1046 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, juura, 2020, lk 786). Seetõttu puudub vajadus käsitleda kostja teo õigusvastasuse puudumist viidatud sätte alusel. 8 15. Järgnevalt hindab kohus kostja süüd

§ 1050alusel.

Kostjal lasus

§ 1047lg 3 alusel hoolsuskohustus ehk käibekohustus kontrollida avaldatavaid andmeid.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole viidatud kohustust täitnud. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et

§ 1047

lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei kohaldata

§ 1050lg-t 1 (Võlaõigusseadus IV.

Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 805). Tuvastades, et kostja ei täitnud

§ 1047

lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei kontrolli kohus täiendavalt kostja välist hooletust

§ 1050lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu

§ 1050lg 2 järgi.

Kostja ei ole tõendanud süüd välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist

§ 1050lg 2 järgi.

Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd

§ 1052alusel.

16. Hageja on esitanud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude, paludes kohustada kostjat eemaldama vaidlusalust väidet sisaldavad postitused koos piltidega või alternatiivselt kohustades kostjat eemaldama osa postitusest koos väitega. Hageja nõude aluseks on

§ 1055

lg 1, mille kohaldamiseks peab õigusvastase kahju tekitamine olema kestev või peab esinema õigusvastase kahju tekitamise ähvardus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged andmed hageja majandustegevuse kohta. Sellega on kostja õigusvastaselt tekitanud hagejale kahju sekkudes viimase majandustegevusse (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 6, § 1047 lg 1).

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja postitused Facebookis ja Blogspotis on endiselt avalikult kättesaadavad ning lugejatel on nendele vaba ligipääs. Seega tekitatakse hagejale õigusvastaselt kahju kestvalt ja täidetud on

§ 1055lg 1 kohaldamise eeldused.

1. Hageja on palunud rahuldada kahju õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude kolmel erineval alternatiivsel viisil. Esimese alternatiivina palus hageja kohustada kostjat eemaldama postitused Facebookist ja Blogspotis koos piltidega. Teise alternatiivina palus hageja kohustada kostjat eemaldama postitus Blogspostist koos piltidega. Kolmanda alternatiivina palus hageja kohustada kostjat eemalda osa teksti Blogspoti postitusest. 17.
2. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole praegusel hetkel kostja postitused Facebookis ja Blogspotis täies ulatuses identsed. Kostja postitus Facebookis sisaldab üksnes osa lauseid Blogspotis avaldatud tekstist ning suurem osa Blogspotis esitatud tekstist (sealhulgas laused, millest koosmõjus piltidega järeldub vaidlusalune väide) Facebookis puudub. Facebooki postitusele on aga lisatud hüperlink, mis viib lugeja Blogspotis avaldatud tekstile. Mõlemale postitusele on lisatud pildid maanteel hukkunud küülikust, tee ääres istuvast või üle tee liikuvatest küülikutest ning burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“ (tl 10-11). 17.
3. Kohus leiab, et kuna kostja Facebookis tehtud postitusele on lisatud hüperlink kostja Blogspoti postitusele, toimub andmete avaldamine mõlemas allikas. Seda järgmistel põhjustel: mõlemad postitused on kostja kontrolli all; hüperlink seob mõlemad allikad kokku ühtseks tervikuks, tehes Blospotis sisalduvad palju ulatuslikumad andmed hõlpsasti kättesaadavateks Facebooki lehe külastajatele; Facebooki postituses on välja toodud osa samu lauseid nagu Blospotis ning mõlemale postitusel on lisatud samad või väga sarnased pildid; samad laused ja pildid tõmbavad Facebooki lugeja tähelepanu ja innustavad teda tutvuma allikaga, mille juurde hüperlink viib ehk Blogspotis avaldatud tekstiga. 17.
4. Kohus leiab, et mõlema postituse osaks tuleb lugeda ka nendele lisatud pilte. Pildid on esitatud selleks, et teha kostja teksti värvilisemaks ja avaldada lugejale suuremat mõju. Tekst ja värvilised pildid koos mõjutavad lugejat intensiivsemalt ja tekitavad temas palju tugevamaid emotsioone kui ainult tekst. 9 17.
5. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et puudub alus kohustada kostjat eemaldama Facebooki ja Blogspoti postitused tervikuna koos piltidega (hageja nõude esimene alternatiiv) või Blogspoti postitus tervikuna koos piltidega (hageja nõude teine alternatiiv). Kohtupraktikast järeldub, et artikli eemaldamine on põhjendatud juhul, kui kogu artikkel koosneb ainult ebaõigetest faktiväidetest ja kohatutest väärtushinnangutest (Riigikohtu 08.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16, p 12). Facebookis ja Blogspotis avaldatud laused ei koosne ainult ebaõigetest faktiväidetest ja kohatutest väärtushinnangutest. Laused sisaldavad andmed, mille tõelevastavust ei ole hageja kahtlusse alla seadnud. Ka ainuüksi piltidest ei saa vaidlusalust väidet järeldada. Seetõttu ei rahulda kohus hageja esimest ja teist alternatiivi kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks. 17.
6. Blogspoti postitusest nähtub, et võtmetähendust vaidlusaluse väite kujunemisel omab järgmine teksti osa: „Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene? „Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“. Kuigi vaidlusalune faktväide tuleneb mõistlikult võttes postitusest ja piltidest kui tervikust, on viidatud tekstilõigul määrav tähendus väite tekkimisel. Ilma sellise lõiguta ei teki mõistlikul lugejal ülejäänud teksti alusel koosmõjus piltidega arusaama, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Seetõttu rahuldab kohus hageja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude kolmanda alternatiivi ja kohustab kostjat eemaldama Blogspoti postitusest eelviidatud tekstilõigu. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on

§ 1055lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1. 17.6. Hageja taotlusel määrab kohus otsuse täitmise korra (Ts

MS § 445 lg 1) andmete eemaldamise osas selliselt, et kostja peab eelmises punktis välja toodud tekstilõigu eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. II 18. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise. Hageja nõue koosneb kahest komponendist: käibe vähenemise tõttu saamata jäänud tulu ja maine parandamise kampaania kulud. Kui kohus leiab, et kostja kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, palus hageja kohtul välja mõista kummagi kahju komponendi katteks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Alternatiivselt palus hageja välja mõista saamata jäänud tulu hüvitis 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta) ja maine parandamise kampaania kulud 6500 eurot. Kahju hüvitamise eesmärk on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

1. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu. Hageja selgitas, et kostja tegi postitused augustis 2020 ja avaldatud teksti tõttu külastas söögikohta vähem kliente, mis põhjustas käibe languse. Hageja hindas temal augustis 2020 tekkinud saamata jäänud tulu ehk kahju suuruseks 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Hagejal tekkinud saamata jäänud tulu on hinnatav varalise kahjuna (

§ 128lg-d 1, 2 ja 4).

Praegusel juhul tuleb aga otsustada, ega käsitletav kahjuliik ei ole hinnatav puhtmajandusliku kahjuna, mis reeglina ei kuulu hüvitamisele delikti alusel. Kohtupraktikas tuuakse välja, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes 10 konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (Riigikohtu 30.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24; 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 25). See põhimõte ei ole siiski absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (

§ 1045

lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest. Samuti võib puhtmajandusliku kahju hüvitamine tulla kõne alla kahju tekitamise puhul heade kommete vastase tahtliku käitumisega (

§ 1045lg 1 p 8; Riigikohtu 31.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 39).

1. Õiguskirjanduse järgi toimub puhtmajandusliku kahju määratlemine selliselt, et üldjuhul vastandatakse puhtmajanduslikku kahjut kannatanu isikule või asjale tekkivale füüsilisele kahjule. Füüsilisele kahjule vastandamisega defineeritakse puhtmajanduslikku kahju selle kaudu, mis füüsilise kahju alla ei kuulu (nn puhtmajandusliku kahju mõiste negatiivne defineerimine; Lepinguvälised võlasuhted, T. Tampuu, Juura, 2017, punkt 6.7.1, alapunkt 4). Puhtmajanduslikuks kahjuks nimetatakse varalist kahju, mille tekkimine ei ole seotud isiku- või asjakahjuga (Puhtmajandusliku kahju hüvitatavus delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse korral, I. Nõmm, Juridica II/2008, lk 85).
2. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole vaidlusalune väide põhjustanud hagejale või tema asjadele füüsilist kahju. Seega tuleb hagejal käive vähenemisest tekkinud saamata jäänud tulu lugeda puhtmajanduslikuks kahjuks, mis ei kuulu hüvitamisele

§ 1043, § 1045 lg 1 p 6 alusel.

Kuigi kostja on põhjustanud hagejale kahju tema majandustegevusse sekkumisega ebaõigete andmete avaldamise teel, ei kaitse viidatud sätted juriidilisest isikust hagejat puhtmajandusliku kahju tekkimise eest (

§ 127lg 2).

Seetõttu ei saa hageja nõuda mainitud kahjuliigi hüvitamist § 1045 lg 1 p-s 6 sätestatud teo toimepanemise korral. 23. Hageja palus 14.03.2022 menetlusdokumendis kohtul kohaldada analoogia korras

§ 131

, mis annaks hagejale õiguse nõuda puhtmajanduslikku kahju ka

§ 1045lg 1 p 6 rakendamise korral.

Kohus leiab, et

§ 131ei saa praegu analoogia korras kohaldada.

Viidatud säte annab isikule õiguse nõuda varalise kahju hüvitamist vabaduse ebaseadusliku võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumise korral. Sättes loetletud kaitstavate õiguste kataloog näitab selgelt, et normi adressaadiks on füüsiline isik. Ka õiguskirjanduses tuuakse välja, et sätte kaitse alla kuuluvad üldjuhul füüsilisel isikud, kuivõrd juriidiliste isikute puhul ei saa rääkida vabaduse võtmisest või au teotamisest (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2016, lk 694). Seetõttu ei saa sätet kohaldada juriidilisest isikust hageja suhtes.

§ 131

järgi kaitstavad õigushüved (vabaduse võtmine ja isikuõiguste rikkumine) erinevad kostja poolt rikutud hageja õigushüvest (hageja majandustegevusse sekkumine tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega), mis näitab, et viidatud sätet ei saa analoogia korras kohaldada. 24. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja saamata jäänud tulu on puhtmajanduslik kahju, palus hageja 14.03.2022 menetlusdokumendis kohtul mõista kostjalt kahjuhüvitis välja alternatiivselt

§ 1045

lg 1 p 8 alusel, mis näeb ette kannatanu õiguse nõuda märgitud kahjuliigi hüvitamist (vt otsuse punkt 20). Kohtupraktikas tuuakse välja, et kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine

§ 1045

lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Teo õigusvastasus

§ 1045

lg 1 p 8 järgi eeldab seega seda, et kahju tekitaja oleks käitunud heade kommete vastaselt ning subjektiivsest küljest oleks tema tegu iseloomustanud tahtlus. Teo õigusvastasuse tuvastamiseks

§ 1045

lg 1 p 8 järgi piisab sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (Riigikohtu 06.06.2018 11 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Järgnevalt käsitleb kohus viidatud säte kohaldamise eelduseid. 24.

1. Kohus jääb eelnevalt esitatud põhjenduste juurde (otsuse punktid 10–12), et kostja avaldas hageja kohta vaidlusaluse väite ja et see väide on hageja jaoks majanduslikult kahjulik. 24.
2. Kohtule ei ole esitatud andmeid ja kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaidlusalust väidet sisaldava postituse tegemise põhjustas eksimus või inimlik viga. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei saanud aru, et ta avaldab ebaõiged andmed. Kostja poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et tema tegi ebaõiget väidet sisaldava postituse teadlikult pidades teksti satiiriks. Kohus leiab, et kostja avaldas tõele mittevastava väite tahtlikult (

§ 1047lg 1; vt Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 13).

Heade kommetega kooskõlas olevaks ei saa pidada olukorda, kus teise isiku kohta avaldatakse ebaõigeid ja teda kahjustavaid andmeid. Kostjale pidi selline põhimõte teada olema. Praegusel juhul on kostja tahtlikult avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, mis on hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Kohtu hinnangul on kostja käitunud heade kommete vastaselt. 24.3. Subjektiivsest küljest peab kostja käitumist iseloomustama tahtlus. Kohus on küll leidnud, et kostja avaldas väite tahtlikult, kuid see ei näita kostja tahtlust käituda heade kommete vastaselt. Õigusvastasuse tuvastamiseks

§ 1045

lg 1 p 8 alusel piisab ka sellest, kui kostjal esines kaudne tahtlus ehk kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Kohus leiab, et kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust. Vaidlusalune väide ei vasta tõele ja väide kahjustab hagejat. Kostjale kui täiskasvanud teovõimelisele isikule oli teada, et lubatud ei ole avaldada ebaõigeid väiteid. Kostja avaldas tõele mittevastavad andmed tahtlikult. Kostjale oli kindlasti teada, et ebaõige väite esitamine kahjustab selle adressaati. Tegutsedes eeltoodud viisil möönis kostja, et väite esitamine võib tuua hagejale kaasa kahju. 24.4. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse väite avaldamisega on kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 8 alusel.

25. Kohus jääb otsuse punktides 13-14 esitatud põhjenduste juurde, et kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane. Praegu on tõendatud, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Seetõttu ei ole tal võimalik vabaneda vastusest süü puudumise tõttu (

§ 1050

ja § 1052), sest süü olemasolu on juba objektiivse teokoosseisu (

§ 1045lg 1 p 8) juures tuvastatud.

26. Hageja nõuab saamata jäänud tulu hüvitamist. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kuna tihti on saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab

§ 128

lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (Riigikohtu 21.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-14-6942, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Hageja selgitas 14.03.2022 menetlusdokumendis, et tema kohvik oli 2020. a augustikuus kogu aeg tavapärastel lahtiolekuaegadel külalistele avatud (tl 104–107). Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ega esitanud väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid, et hageja kohvik oli augustis 2020 suletud või toitlustamisteenuse osutamine klientidele oli mingil muul põhjusel takistatud. Seetõttu saab väita, et hagejal oli kavatsus ja võimalus tulu saada ja seega on täidetud saamata jäänud tulu nõudmise eeldused

§ 128lg 4 järgi.

12

1. Hageja selgitas, et tema käive
2. a algusest alates oli võrreldes aastatega 2018 ja 2019 kasvutrendis. Hageja väidet kinnitavad tema poolt esitatud 2018–
3. a käibemaksudeklaratsioonid ja nende alusel koostatud tabel (tl 109–145). Hageja tõi 14.03.2022 menetlusdokumendis välja, et majandusnäitajate alusel pidanuks tema
4. a augustikuu käive kasvama vähemalt 30% võrra, kuid tegelik kasv oli kõigest 6%. Väiksema käive tõttu jäi hagejal saamata minimaalselt 1292,32 eurot (1076,93 eurot ilma käibemaksuta; tl 104–107, tl 145). Viidatud summat saab lugeda hageja kahjuks.
5. Kostja tõi välja, et hagejaga samas piirkonnas tegutseval Kirsimari OÜ-l läks
6. a,
7. a ja
8. a kolmandas kvartalis halvasti, mis seab kahtluse alla hageja väite, et tema käibelangus tekkis kostja poolt avaldatud postituse tulemusena. Kohus leiab, et hageja majandusnäitajate hindamisel tuleb hageja poolt esitatud käibemaksudeklaratsioonid eelistada kostja poolt mainitud andmetele hageja konkurendi kohta. Hageja esitatud dokumendid näitavad täpsemalt tema majandusnäitajate muutumist. Tõendamata on ka see, et koroonapiirangud oleksid mõjutanud hageja majandusnäitajaid augustis
9. Üldteadaolevalt olid koroonapandeemiast tingitud piirangud suvel
10. a väga suures ulatuses tühistatud.
11. Kahju hüvitamise eelduseks on see, et kostja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos

§ 127lg 4 järgi.

Põhjusliku seose tõendamiskoormis on hagejal (Riigikohtu 17.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 12; 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11). Hageja oli seisukohal, et augustis

1. a vähenenud käive oli kostja poolt 09.08.2020 tehtud postituse tagajärg. 29.
2. Hageja selgitas 14.03.2022 menetlusdokumendis, et kuna kohvik on pereäri, siis kohviku käive on väga tugevalt seotud sellega, kas hageja juhatuse liige teeb kohvikus tööd või kas ta on ära. Näiteks
3. a jaanuaris ja
4. a aprillis toimus käivelangus, sest juhatuse liige viibis vastavalt puhkusel ja koolitusel. Lisaks on käive tugevas seoses kohviku lähedal toimuvate tee remonttöödega, sest tegemist on tee ääres asuva toitlustuskohaga. Juba viidatud menetlusdokumendis tõi hageja välja, et kohviku käibe languse
5. a on põhjustanud perioodil mai–september
6. a toimunud tee remonttööd (tl 104–107). 29.
7. Hageja esitas Transpordiameti 01.03.2022 e-kirja, mille järgi toimusid 18.05.2020– 25.06.2020 kohviku lähedal asuval teelõigul teetööd (tl 150). Hageja ei ole väitnud, et mainitud perioodil toimunud teetööd leidnuks aset teelõigul, mis on piisavalt kaugel kohviku asukohast või et tööd ei oleks takistanud autode liikumist kohvikust mööda kulgeval teel. Arvestades seda, et
8. a tee remonttööd põhjustasid käive languse, on võimalik, et ka augustis
9. a juhtunud käive vähenemine oli tingitud 18.05.2020–25.06.2020 toimunud teetöödest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et käive langus oli tingitud ainult kostja avaldatud tekstist. Kui lisaks kostja postitusele panustasid käibelangusesse teetööd, siis ei ole hageja tõendanud seda, kui suures ulatuses võis käive vähenemine olla põhjustatud teetööde poolt ja kui suures ulatuses võis käibelangus olla tingitud kostja tekstist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Põhjusliku seose puudumise tõttu ei määra kohus enda diskretsiooni alusel (

§ 127lg 6, Ts

MS § 233 lg 1) kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat saamata jäänud tulu hüvitist ega mõista kostjalt välja hageja palutud hüvitist 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu hüvitis.

1. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis maine parandamise kampaania kulude katteks.
2. Esmalt toob kohus välja, et maine taastamise kulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna

§ 128lg-te 1–3 järgi.

Hageja menetlusdokumentides esitatud selgituste kohaselt ei ole ta 13 maine taastamise kulusid veel kandnud, mistõttu on nende kulude puhul tegemist tulevikus kantavate kuludega (

§ 128lg 3).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju selliselt, et kostja on sekkunud hageja majandustegevusse avaldades viimase kohta ebaõiged andmed (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 6, § 1047 lg 1).

Kohtu hinnangul kaitseb

§ 1046

lg 1 p 6 hagejat varalise kahju tekkimise eest, mistõttu võib hagejal olla õigus nõuda kahju hüvitamist (

§ 127lg 2).

Kahjuhüvitise nõudmise eelduseks on aga kahju tekkimine, mida kohus käsitleb järgnevalt.

1. Seoses kahju tekkimisega peab kohus vajalikuks käsitleda poolte väiteid selle kohta, kui suure hulga inimesteni võis kostja postitus jõuda. Hageja leidis, et vaidlusalused andmed võisid jõuda äärmise suure hulga inimesteni. Hagiavalduses selgitas hageja, et andmed võisid jõuda 74 000 kuni 222 000 inimeseni (tl 1–8). 26.04.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et andmed võisid jõuda Eesti rahvaarvust umbes poolte inimesteni. Hageja viitas ka kohtupraktikale, mille kohaselt jõuavad andmed eelduslikult suure hulga inimesteni, kui neid avaldatakse internetis (tl 58–60).
2. Kohus toob välja, et hageja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-13 aluseks olnud asjaolud erinevad praeguse vaidluse omadest. Märgitud lahendist nähtuvalt olid andmed avaldatud meediaväljaande poolt. Kui andmed avaldatakse ajakirjanduse poolt jõuavad need palju suurema hulga inimesteni võrreldes olukorraga, kus andmed esitatakse eraisiku Facebooki kontol või tema veebilehel. Kohtupraktikas kinnistunud seisukohta, et internetis avaldatud andmed jõuavad eelduslikult suure hulga inimesteni tuleb rakendada arvestades praeguse vaidluse asjaolusid.
3. Puudub vaidlus, et kostja on tuntud loomakaitsja. Kostjal on leht Facebookis ja Blogspotis, kus ta avaldab tekste. Vaidlusalust väidet sisaldav postitus oli tehtud kostja Facebookis ja Blogspotis. Hageja esitas tõendi, et kostjat jälgib Facebooki võrgustikus 4173 inimest (tl 18) ning et Facebooki postitust on hagi esitamise seisuga jaganud 74 inimest ja postitusele reageeris 148 inimest muul viisil (tl 10). Kostja esitas tõendi, et tema postitust Blogspostis loeti 22.03.2021 seisuga 484 korda (tl 48 pöördel). Kohtu hinnangul on võimatu täpselt tuvastada, kui suure hulga inimesteni jõudsid kostja poolt esitatud andmed, kuid eeldatavate lugejate arvu saaks piirata kostja Facebooki jälgijate ja Blospostis avaldatud teksti lugenud inimeste arvuga ehk 4657 (4173 + 484). Märgitud arvu inimesteni jõudis eelduslikult teave kostja tekstist ja neil oli eelduslikult võimalik tutvuda vaidlusalust väidet sisaldava tekstiga.
4. Kohus ei pea õigeks lähtuda hageja esitatud arvamusest, mille järgi jõudsid kostja postituses esitatud väited enam kui 13 000 inimeseni (tl 16). Arvamusest jääb ebaselgeks, kuidas on jõutud selles esitatud järelduseni. Dokumendis tuuakse välja, et eraisikust Facebooki kasutajal on keskmiselt 300 jälgijat ning kui korrutada jagamiste arv keskmise jälgijate arvuga, jõudsid postituses esitatud väited enam kui 13 000 inimesteni. Eelmises punktis tõi kohus välja, et kostja postitus jagati 74 inimest. Kui korrutada 74 arvamuses esitatud keskmise lugejate arvuga 300, tuleb 22
5. Arvamuses esitatud tulemuse usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka kostja selgitus ja seda kinnitav dokument, mille järgi käib Facebookis postituste kasutajate seinale ehk nähtavusse jõudmine algoritmi alusel. Facebook Reach järgi on võimalik määrata seda, kui paljude inimesteni postitus jõuab. See ei ole seotud jälgijate arvuga (tl 160–178). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja esitatud arvamuse tähelepanuta.
6. Hageja esitas RK poolt koostatud ekspertanalüüsi, millega ta soovib tõendada oma brändi rikkumist ja varalise kahju ulatust (tl 19-20). Kohus leiab, et esitatud dokument ei tõenda hageja brändi rikkumist. Analüüsi autor käsitleb kliendi brändi võimalikku kahjustamist ja analüüs on teoreetiline ega tuvasta kindlalt, kas hageja bränd on kahjustatud. 14
7. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväite on hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Kui juriidilise isiku kohta avaldatakse tõele mittevastavad andmed, riivab see paratamatult isiku majanduslikku mainet ja võib põhjustada klientide hulgas maine languse, mille taastamiseks võib ettevõtjal tekkida vajadus kanda kulusid (nt andmete ümberlükkamine, enda tegevuse kohta reklaami tegemine jne). Kohus möönab, et kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväite võis riivata hageja mainet. Hageja ei ole aga tõendanud seda, et väide on põhjustanud niivõrd suure hageja maine languse, et selle taastamiseks on vaja kanda rahalisi kulutusi. Lisaks selgitas hageja hagiavalduses, et
8. a septembris ilmus TV3 saate „Märgatud Eestis“ raames reportaaž Assamalla burgsiärist ja selle konkurentsisõjast. Antud saade tekitas inimestel huvi ka hageja kohviku vastu ning tänu sellele „reklaamile“ sai hageja uuesti kliente juurde (tl 1–8). Hageja selgitusest nähtub, et isegi juhul, kui kostja kommentaar põhjustas hageja maine languse, sai see heastatud tänu hageja kohviku kajastamisele meedias. Kuivõrd tõendamata on, et hageja maine taastamiseks on vaja kanda rahalisi kulutusi, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kahju tekkimata jätmise tõttu ei määra kohus enda diskretsiooni alusel (

§ 127lg 6, Ts

MS § 233 lg 1) kosjalt hageja kasuks väljamõistetavat maine parandamise kulude hüvitist ega mõista kostjalt välja hageja palutud hüvitist 6500 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt maine parandamise kampaania kulud.

1. Varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude rahuldamata jätmise tõttu, jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. III
2. Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid ja otsustab nende rahalise kindlaksmääramise üle. Hageja esitas hagis kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude ning varalise kahju hüvitise koos lisanduva viivisega väljamõistmise nõude. Kohus rahuldab hageja esimese nõude ja jätab rahuldamata teise nõude. Kohus rahuldab hagi poole ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kuna pooled kannavad enda kulusid ise, puudub vajadus määrata kulud rahaliselt kindlaks.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 15