Obsah (15)

§ 436§ 230§ 386§ 162§ 174§ 138§ 143§ 144§ 175§ 218§ 177§ 179§ 293§ 297§ 660

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5348 Tsiviilasi D.N hagi T.D vas

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Hageja palub tema vastu algatatud sundtäitmine lubamatuks tunnistada täiteasjas nr 022/2022/
2. Hageja põhjendab, et tal on kinnistu XXX osas sõlmitud kehtiv üürileping. Hagejal on üürilepingust tulenev üürniku õigus kinnisasja vallata.
3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
4. Vaidlustamata ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - 20.10.2021 sõlmisid OÜ Kermon Hekta (väidetav üürileandja) ja D.N (väidetav üürnik) väidetavalt üürilepingu (dtl 9-10); väidetav Üürileandja andis väidetavale üürnikule kasutamiseks väidetavalt tasu eest üksikelamu kinnistul nimetusega XXX (registriosa nr xxxxxxxx); 09.12.2021 müüs kohtutäitur Elin Vilippus kordusenampakkumisel kinnistu T.Dile (dtl 12-17); 15.03.2022 esitas kostja täitmisavalduse hageja suhtes täitemenetluse läbiviimiseks (dtl 19); 18.03.2022 edastas kohtutäitur Elin Vilippus hagejale kinnisasja väljaandmise teate (dtl 19-20). Hagejale tehti ettepanek vabastada kinnisasi vabatahtlikult hiljemalt 18.04.2022 ning täitedokumendi vabatahtlikul mittetäitmisel toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 21.04.2022 kell 11:
6. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et tal on sundtäitmise eseme (eluruumi) suhtes täitmist välistav õigus, s.o tal on kehtiva üürilepingu alusel õigus eluruumi vallata.
7. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eelduseks asjaolu, et kohus tuvastab kehtiva üürilepingu olemasolu ning selle mõju läbiviidavale täitemenetlusele.
8. TMS § 2 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi (sundenampakkumise akt) alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui 4 valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel.
9. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt kohtutäitur alustas täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks hagejalt kui vastava täitemenetluse võlgnikult. Sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. Lisaks on enampakkumise akt täitedokumendiks ka kõigi muude isikute suhtes, kes kinnisasja õigusliku aluseta valdavad (vt Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15 p 19). Kohtu hinnangul ei olnud täituril alust täitemenetluse algatamisest keelduda. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi järgi ei saa kohtutäitur ise otsustada, millise valdaja valduse õiguslik alus enampakkumisega ei lõppenud.
10. Valdajal on täitemenetluse takistamiseks võimalik esitada sissenõudja vastu enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Selles hagis võib hageja tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või puudumine, s.t lahendatakse vaidlus õiguse lõppemise kohta (vt Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p-d 19, 21; 13.01.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-15, p 16).
11. TMS § 2 lõikes 3 nimetatud hagi aluseks on järgmised asjaolud: võlgniku (hageja) õigus vallata asja; õiguse mittelõppemine vaatamata sundtäitmisele, sh asjaolu, et võlgnik (hageja) on saanud üürilepingu alusel asja valduse enne omaniku vahetumist enampakkumise tulemusel.
12. Hageja on esitanud hagiavalduse enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et tal on õigus vallata asja üürilepingu alusel.
13. Kostja leiab, et OÜ Kermon Hekta ja hageja vahel
14. oktoobril 2021 sõlmitud leping ei ole üürileping (VÕS § 271), vaid on tasuta kasutamise leping (VÕS § 389), millest tulenevad õigused ja kohustused ei lähe erinevalt üürilepingust kinnisasja omandajale üle.
15. Kohus peab asja lahendamiseks hindama, kas hageja esitatud üürilepingu näol võib olla tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Juhul kui kohus tuvastab, et üürileping on oma olemuselt tasuta kasutamise leping, siis hagejal puudub valduse õiguslik alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
16. Võlaõiguslikul alusel senise kinnisasja omaniku suhtes kinnisasja vallanud isikutel puudub üldjuhul valdusõigus sundenampakkumisel kinnisasja omandanud isiku suhtes. Erandina näeb VÕS § 291 lg 1 ette üürilepingu (VÕS § 271) ülemineku kinnisasja omaniku vahetumisel sundtäitmise tagajärjel. VÕS §-st 341 tulenevalt läheb kinnisasja omandajale üle ka rendileping. Üle ei lähe muuhulgas kinnisasja tasuta kasutamise lepingud (VÕS § 389), milleks võivad muuhulgas olla ka sümboolse üüriga üürilepingud (vt Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15 p 20). 5
17. Kohus selgitab, et lepinguid liigitatakse tavapäraselt tasulisteks ja mittetasulisteks. Tasulised lepingud on näiteks üürilepingud ning tasuta lepingud on näiteks tasuta kasutamise lepingud. Peamine vahe tasulise ja tasuta lepingu vahel seisneb selles, et tasulise lepingu puhul on lepingupooltel vastastikused kohustused – nt üürileandja üürib välja kinnisaja ja üürnik maksab selle eest üüri. Tasuta lepingu puhul on tavaliselt põhikohustus vaid ühel lepingupoolel ning teisel poolel pole tasu maksmise kohustust. Kohus selgitab lisaks, et VÕS § 271 ja § 389 kohaselt eristab üürilepingut tasuta kasutamise lepingust see, et üürilepingu alusel antakse asi kasutusse tasu eest, tasuta kasutamise lepingu puhul aga tasuta. Vaidlusaluste asjaolude tuvastamisel tuleb lähtuda lepingu sisust.
18. Kuna poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas vaidlusaluse lepingu puhul on tegemist üürilepinguga või tasuta kasutamise lepinguga, siis tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks tuvastada, milline oli lepingu poolte tahe lepingu sõlmimise hetke seisuga.
19. Kohus tuvastas, et
20. oktoobril 2021 sõlmitud üürilepingu p.-s 3 leppisid pooled kokku, et kinnistu antakse hageja kasutusse tasu eest (üür). Üür loetakse tasutuks, kui üürnik kannab kinnistuga seotud järgmised kulud: - haldus- ja liikmemaks Mittetulundusühingus Ranna Kinnistud; üürilepingu objektiga seotud elektrikulu; üürilepingu objektiga seotud valvekulu; muud üürilepingu objektiga seotud ekspluatatsioonikulud; kinnistu üldine hooldus (aiahooldus, muru niitmine jne.). Pooled loevad üüri tasutuks, kui hageja katab elamu ja kinnistu ülalpidamiskulud (kõrvalkulud). Eraldi tasu (üüri) maksmise kohustust lepingu eseme kasutamise eest ei ole
21. oktoobril 2021 sõlmitud lepingus ette nähtud.
22. Sõlmitud lepingust tuleneb seega, et pooled ei leppinud kokku üüritasus, vaid üürileandja andis hoones ja kinnistul asuvad pinnad sisuliselt sümboolse tasu eest hageja kui üürniku kasutusse. Kohus nõustub kostja märgituga, et
23. oktoobri 2021 sõlmitud leping on lähedane tasuta kasutamise lepingule VÕS § 389 järgi.
24. Kohus määras 11.10.2022 viia läbi ekspertiis, et hinnata kinnistu õiglane turuüür. Turuüüri hindamist oli vaja selleks, et kohus saaks otsustada, kas hageja kantud kinnistu ülalpidamiskulusid saab käsitleda üüritasuna. Kohus esitas eksperdile järgmise küsimuse: „Milline oli kinnistu asukohaga XXX õiglane turuüür seisuga
25. oktoober 2021.“ 05.01.2023 esitatud ekspertarvamuses hindas ekspert RL kinnistu õiglaseks üüriks seisuga
26. oktoober 2021 (väärtuse kuupäev 20.10.2021) 780 (seitsesada kaheksakümmend) eurot kalendrikuus (üürile lisanduvad kõrvalkulud, dtl 276). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta kannab kinnistuga seotud kulusid samaväärses ulatuses kui eksperthinnangus välja toodud õiglane turuüür. Seejuures ei ole hageja tõendanud, et ta kinnistu ülalpidamiskulusid on üldse täitnud.
27. Kohus asub seisukohale, et
28. oktoobril 2021 sõlmitud üürilepingu puhul on tegemist kinnisasja tasuta kasutamise lepinguga (VÕS § 389) ja mis ei lähe üle täitemenetluses müüdud kinnisasjaga (vt Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 6 3-2-1-122-15 p 20). Seega puudub hagejal sundtäitmise eseme (eluruum) suhtes täitmist välistav õigus.
29. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja sõlmis üürilepingu, mis erandina läheb (VÕS) § 291 lg 1 alusel üle kinnisasja omaniku vahetumisel sundtäitmise tagajärjel, siis kinnisasja omandajale üle läinud üürilepingu saab omandaja lõpetada ühepoolselt ennetähtaegselt ülesütlemisega. Kinnistu uuel omanikul T.Dil oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 323 lg 1 kohaselt õigus leping hagejaga üles öelda kolme kuu jooksul õiguste ja kohustuste üleminekust arvates. Seega oli kostjal võimalik üürileping üles öelda alates 28.12.2021 kinnistu omaniku kandest. Kostja on VÕS § 323 lg 1 järgi üürilepingu nõuetekohast ülesütlemistähtaega järgides 15.03.2022 üles öelnud (dtl 19).
30. VÕS § 324 lg 1 kohaselt võib kinnisasja üürnik nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt sama seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda. Käesoleval juhul hageja ei ole VÕS § 324 lg 1 kohast tagatist seadnud.
31. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hagiavalduse sundtäitmise täiteasjas nr 022/2022/1708 lubamatuks tunnistamise nõudes. 34.

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb tühistada hagi tagamine. Menetluskulud 35.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 36.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 37.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 2 alusel on asja läbivaatamise kulud muuhulgas dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

§ 144

p 1 ja 5 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 7

1. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu
2. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu
3. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
4. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks saab arvestada esindaja tunnitasu suurust.

1. 26.01.2023 ja 09.02.2023 esitas kostja menetluskulude nimekirja ja tegevuse aruande. Kostja on kandnud kulud õigusabile vastavalt menetluskulu nimekirjale summas 1 941,41 eurot (1 617,84 eurot + käibemaks).
2. septembril 2022 tasus kostja ekspertiisikulu 1 067,50 eurot. Kokku on kostja kandnud menetluskulusid koos käibemaksuga summas 3 008,91 eurot.
3. Hageja leiab, et menetluskulude ajaline maht ja hind selgelt ülehinnatud. Hageja konsulteerides teiste advokaatidega, kus hinnati T.D tegelikuks kuluks ca 1/3 väidetavast kulust.
4. Kohus tutvudes kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja ja tegevusaruandega ning asja materjalidega, asub seisukohale, et kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kohus loeb vajalikeks ja põhjendatuks järgmiseid toiminguid: 29.03.2022 nõudekirja koostamine 0h 20m; 20.04.2022 asja materjalidega tutvumine, analüüs (osal.) 1h 02m; 27.04.2022 vastuse koostamine (osal.) 0h 39m; 28.04.2022 hagile vastuse koostamine 1h 34m; 29.04.2022 vastuse täiendamine 0h 14m; 16.05.2022 analüüs ja taotluse koostamine 1h 28m; 16.06.2022 kliendisuhtlus 0h 10m; 25.10.2022 tutvumine hageja 21.10.2022 määruskaebusega, info edastamine 0h 17m; 22.11.2022 tutvumine määruskaebusega, info edastamine 0h 15m; 29.11.2022 töö toimiku materjalidega, analüüs ja taotluse koostamine 1h 32m; 05.12.2022 tutvumine kohtumäärusega, info edastamine 0h 08m; 20.12.2022 tutvumine määruskaebusega, info edastamine 0h 06m; 28.12.2022 tutvumine kohtumäärusega, info edastamine 0h 11m; 09.01.2023 tutvumine ekspertiisiga, analüüs, info edastamine 0h 55m; 26.01.2023 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 0h 40m. Kokku 9 tundi ja 31 minutit.
5. Asja läbivaatamise kulud on

§ 143p 1 alusel mh eksperdikulud.

Kostja tasus 20.09.2022 ekspertiisi läbiviimiseks 1067,50 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista.

1. Käesolevas menetluses on hageja esitanud kohtule hulga lisamaterjale, korduvaid määruskaebuseid, millised olid põhjendamata. Kostja on õigusabiteenust kasutanud võimalikult säästlikult, eesmärgiga teha enda kaitseks hageja alusetute süüdistute eest kõik vajalik ja võimalik. Käesolevas kohtuasjas ei ole hageja käitunud mõistlikult, olles tõendite, taotluste jm pöördumiste esitamisel väljunud otstarbeka, ökonoomse, 8 kohtu juhtimisele allutatud menetluse raamidest. Kostjal on tulnud hageja esitatud materjalid läbi vaadata olenemata sellest, kas need asjasse puutusid või mitte ehk hinnata dokumentide sisu nimetatud asjaolu kindlakstegemise eesmärgil. Hageja on eiranud kohtu korraldust teha koostööd eksperdiga, eksperdi korduvale ettepanekule ei ole hageja vastanud ning kinnistu ülevaatust ei ole seetõttu toimunud. Hageja menetlusõiguslike rikkumiste vältimiseks oli kostja sunnitud tarvitusele võtma meetmed, sh ekspertiisi tegemine toimus toimikus olevate ja eksperdile avalikult kättesaadavate (mh registrid) materjalide põhjal. Hageja on vaatamata kohtu korraldusele keeldunud ka määratud ekspertiisitasu osa maksmast. Hageja enda tegevus menetluses on toonud kaasa menetluskulude suurenemise ja kostja ei vastuta hageja kaasa toodud menetluskulude suurenemise eest.
2. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 1 sätestatud nõuetele).

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 170 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-115-14 punktis 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, so esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Riigikohus on aktsepteerinud tunnitasu suurusena 156.25 eurot tunnis (käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (käibemaksuta) (lahendid nr 3-2-1-91-13, punkt 13; 3-2-1-115-14, punkt 14; 32-1-159- 16, punkt 24). Kohus peab kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatud tunnihinnaks 170 eurot (käibemaksuta). 46. Kostja esindaja palub menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 10 ja Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kostja esindaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega peab kohus põhjendatuks kostja esindaja tasule lisada käibemaks. 47. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud õigusabile 1941,41 eurot (9 tundi ja 31 minutit x 170 eur + k/m) ja eksperdikulud 1067, 50 eurot. Kokku moodustavad kostja menetluskulud 3008,91 eurot. 48.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3008,91 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9 49. Kohus mõistab D.Nlt välja riigituludesse tema poolt tasumata jäänud ekspertiisikulu 1067, 50 eurot (

§ 143p 1).

Kohus selgitas hagejale 11.10.2022 ekspertiisi määruses, et puuduolev summa kaetakse riigi eelarvest ning mõistetakse hiljem kohustatud isikult kohtulahendiga välja riigituludesse.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 50.

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja ja lõige 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 51. Kohus tutvunud hageja 27.01.2023 esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebuses toodud põhjendused ei anna alust 26.10.2022, 11.10.2022, 01.12.2022 ja 20.12.2022 kohtumääruste tühistamiseks. Hageja on vaidlustanud eksperdi määramist. Kohus selgitab, et ekspertarvamuse saamiseks on

§-des 293-305 sätestatud eraldi regulatsioon. Sellest nähtuvalt toimub eksperdi määramine reeglina kohtu poolt (nt

§ 293

lg 1, § 294 lg 4-6) ning kohus määrab ka ekspertiisi eseme (nt

§ 297lg 2, § 298 lg 1).

Seega näeb kehtiv õigus ette, et ekspertavamuse saamine toimub kohtu kontrolli all. Sellised kohtu korralduslikud otsustused menetluse juhtimisel ja korraldamisel ei ole vaidlustatavad (

§ 660

lg 1), kuid menetlusosaline saab nendele üldjuhul esitada vastuväite apellatsioonkaebuses (

§ 660lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 10