← Eesti

1-20-35/2

Obsah (4)§ 121§ 74§ 75§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuar 2020, Valga Kriminaalasja number 1-20-35 (

§ 121

lg 2 p 2 järgi kiirmenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav Eriks N.J, isikukood XXX; elukoht: xxx; ei tööta; varem Eesti Vabariigis kohtulikult karistamata; kahtlustatavana kinni peetud: al. 01.01.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561 -2565 ja §dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Eriks N.J süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega. 2. Määrata

§ 74

lg 2 alusel, et mõistetud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 20 päeva vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o 5 kuud ja 10 päeva jätta täitmisele pööramata, kui Eriks N.J ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Eriks N.J peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Eriks N.J on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 4.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Eriks N.J-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel. 5.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Eriks N.J-i registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohe ärakandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 6. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03. jaanuarist 2020. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. Vastavalt

§ 75

lg 5 käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 7. Lugeda

§ 68

lg 1 alusel Eriks N.J-i karistuse kandmise aega alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.01.

  1. 1 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks
  2. Vahistada Eriks N.J KrMS § 130 lg 4 kohtusaalis. Vahistamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks.
  3. Arvata menetluskulude hulka sundraha 876 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 438 euroni, ja kaitsjatasu 64,80 eurot, kokku 502,80 eurot, mis mõista välja Eriks N.J-ilt. Menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
  4. jaanuarist
  5. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Eriks N.J-i selles, et tema, olles joobeseisundis (1,00 mg/l kohta), vägivalda kasutades, armukadedusest tekkinud peretüli käigus ründas 01.01.2020 kella 14 paiku oma kodus xxx oma elukaaslast M. K., rebides tema seljast ära kõik riided nii, et riiete rebimise käigus põhjustas M. K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse (marrastused kaelal, õlgadel). Kirjeldatud teoga põhjustas Eriks N.J oma elukaaslasele M. K. füüsilist valu ja tervisekahjustused. 2

(4)Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes, pani Eriks N.J toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava Eriks N.J-i, tema kaitsja advokaat Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Eriks N.J-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121

lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkune vangistus.

§ 74

lg 2 alusel määratakse, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 20 päeva vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o 5 kuud ja 10 päeva jäetakse täitmisele pööramata, kui Eriks N.J ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Eriks N.J peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratakse, et Eriks N.J on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustatakse Eriks N.J-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel.

§ 75

lg 4 alusel kohustatakse Eriks N.J-i registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 68

lg 1 alusel loetakse Eriks N.J-i karistuse kandmise aega alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.01.2020. Kohtu seisukoht Eriks N.J on end talle inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3

(4)Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb Eriks N.J

§ 121lg 2 p 2 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Tulenevalt KrMS § 312 lg 1 p 7 tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada tõkendi kohaldamise motiivid. Kohus on seisukohal, et Eriks N.J-i puhul esineb reaalne oht, et ta võib vahistamata jätmisel asuda panema toime uusi isikuvastaseid kuritegusid. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning arvestades KrMS § 130 lg 41 sätestatuga tuleb Eriks N.J vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda

§ 68lg 1 alusel 01.01.2020, s.o tema kahtlustavana kinnipidamisest.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 438 euroni, ja kaitsjatasu 64,80 eurot (kokku 502,80 eurot), mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.