) § 424 lg 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 7. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tsiviilasja menetlus on eelmenetluse järgus, hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud, kohus on pooled ära kuulanud ja andnud neile aja leppimiseks. Hageja on kohtule enne leppimisaja lõppu esitanud hagi tagasivõtmise avalduse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt hageja täpsustatud avaldusest ei pea kohus vajalikuks ära oodata kostja vastust kohtunõudele (esitatud juhuks, kui hageja soovib siiski hagist loobuda, mitte seda tagasi võtta). Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud 8.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimiku põhjal kostjal puudub lepinguline esindaja, seega ei ole kostjal õigusabikulusid. Samuti ei nähtu toimikust kostjal muude rahaliselt kindlaksmääratavate ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude olemasolu. 9.
lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Viru Maakohtu 15.10.2024 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus osaliselt ning hageja vabastati hagiavalduse esitamisel riigilõivu (100 eurot) tasumisest 50 euro ulatuses. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu ülejäänud osas, s.o 50 eurot kohtu määratud ajaks.
lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus kontrollis menetlusabi andmisel hageja majanduslikku olukorda ning tuvastas, et hageja majanduslik olukord ei võimalda tal riigilõivu täies ulatuses ühe summana tasuda, samas ei olnud hageja kohtu hinnangul täiesti maksejõuetu. Kohtule ei ole teada, et hageja majanduslik olukord oleks praeguseks ajaks oluliselt muutunud. Arvestades eeltoodut ning menetluse staadiumi ja menetluses tehtud menetlustoiminguid peab kohus põhjendatuks vabastada hageja menetlusabi korras vabastatud riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumisest. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.