Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Pole lisatud tõendeid CVde edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teavitab, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik tasunud 79,66 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19- 16, p 14).
§-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast 2 (
Lähtudes eelnevast palub võlausaldaja jätta võlgnik D.K. täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 4.
) redaktsiooni, mis kehtis
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
10.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. D.K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on terve menetluse kestel olnud puuduva töövõimega ning ei ole terviseprobleemide tõttu saanud tööd teha. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 11.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3 Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid iga kord peale kohtu poolset meeldetuletust. Sellegipoolest kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
11.3.
Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid paaril korral ning võlgnikul on olnud eraldamiskohustus seoses II pensionisamba väljamaksega ja tuttavalt saadud abiga 2023 I poolaastal, mida võlgnik on täitnud vaid osaliselt ning võlgnikul on võlausaldajate ees eraldise võlgnevus 3666,36 eurot. Võlgniku eraldamise kohustus 2024.a oktoobri lõpu seisuga 3899,92 eurot (perioodil oktoober 2019 – oktoober 2024), millest 261,96 eurot on võlausaldajatele välja makstud. Võlgnikul ülalpeetavaid pole. Kohus on võlgnikule saatnud korduvalt kirju seoses raha eraldamise ja väljamaksetega, jaganud selgitusi ka 27.02.2023 ja 25.11.2024 toimunud kohtuistungitel, kuid võlgnik pole sellest hoolimata eraldamise kohustust suutnud täita. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud
11.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
12.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole täitnud temale
§-st 173 lg 2-5 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust ning on sellest olnud teadlik. Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud korduvalt nii kirjalikult kui ka 27.02.2023 ja 25.11.2024 toimunud ärakuulamistel. 14.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on 25.11.2024 ärakuulamisel avaldanud, et tal ei ole raha, et tekkinud võlgnevust tasuda, ka edaspidi mitte, mistõttu ei ole menetluse pikendamisel mõtet. Menetluse käigus on kohus korduvalt selgitanud võlgnikule, et kui ta ei tee võlausaldajatele väljamakseid, siis ei saa kohus teda kohustustest vabastada. 4 15. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et D.K. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda D.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka D.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab D.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb D.K. vabastada usaldusisiku kohustustest D.K. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.