Obsah (11)

§ 416§ 82§ 8§ 76§ 4062§ 4034§ 406§ 94§ 403§ 101§ 113

Tsiviilasi nr 2-24-108972 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-108972

) § 402 mõistes. 15. Lepingule kohalduvate üldtingimuste p 5.6.2 näeb ette, et pangal on õigus leping ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda juhul kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja pank on andnud talle edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 3 16.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 17. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 09.12.2022. a edastanud kostjale hoiatuse (dtl 46), millest nähtuvalt on kostjal tasumata 100,45 eurot (maksegraafiku järgi oli osamakse suurus 25,78 eurot (v.a esimene, mis oli 22,86 eurot ja viimane, mis ole 18,09 eurot) ehk siis rohkem kui kolme kuu osamaksed ning tulenevalt üldtingimuste p 5.6.2 ja

§ 416

lg 2 on krediidiandja andnud kostjale 14 päeva kirja saatmisest võlgnevuse tasumiseks ning hoiatanud, et kui kostja võlgnevust tähtaja jooksul ei tasu, siis ütleb krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja on 24.12.

1. a edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 47), seega on leping loetud ülesöelduks alates 25.12.
2. a.
3. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud (kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja andis tähtaja võla tasumiseks) ning hagejal oli õigus öelda leping üles, muutub lepingu ülesütlemisega kohustus

§ 82

lg 7 kohaselt sissenõutavaks ning krediidiandjal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

1. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi 25.12.
2. a, mil tagastamata krediidisumma ja kõrvalnõuded muutusid sissenõutavaks. Hageja esitas kostja vastu krediidilepingust tuleneva võla saamiseks Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.03.
3. a, mille menetlemine jätkub hagimenetluses. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega aegumine peatus ning hageja nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, ei ole kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ning haginõue ei ole aegunud. 20.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 21. Kostja ei vaidlusta krediidi saamist. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust.

Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas.

Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 22.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 23. Lepingu kohaselt on esialgne krediidikulukuse määr 42,41% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

§ 4062lg 1 kohaselt tühine.

24. Krediidiandja on

§ 4034

lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 4 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 25.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

§ 4034

lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

1. Krediiditaotluse väljavõttest (dtl 38) nähtuvalt on kostja sissetulekuks 850 eurot. Taotlusest ei nähtu andmeid kohustuste kohta ning vormilt ei nähtu ka kohta, kuhu neid märkida saaks.
2. Hageja on seisukohal, et kuna osamakse suurus oli väike ja seetõttu ka kostjale jõukohane, ei olnud väga põhjalik krediidivõime hindamine vajalik. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et hoolimata summa suurusest lasub hagejal tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustus, sest krediidisumma mis hagejale tundub väike ei pruugi kostjale olla tema varasemaid kohustusi ja sissetulekuid arvestades jõukohane.
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja analüüsinud üksnes kostjalt endalt saadud teavet ning teinud päringud pensioni- ja krediidiregistrisse (dtl 40-41). Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ei nähtu esitatud tõenditest, et kostjalt oleks küsitud infot kohustuste või ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.
4. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 5 30. Alternatiivselt on hageja esitanud kohtule 21.10.2024. a menetlusdokumendis arvestuse (dtl 84)

§ 403⁴ lg 7 tähenduses, mille kostja on kätte saanud 26.06.2024.

a. Hagi ja tagasimaksete arvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale makseid kokku 286,12 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Hageja kostjalt

§-s 94 sätestatud intressimääras intressi ei nõua. 31. Arvestades, et kostja on hagejale teinud järelmaksulepingu nr 8251106 katteks tagasimakseid kokku 286,12 eurot, võlgneb kostja hagejale lepingu järgi tasumata krediidi põhiosa 176,82 eurot (462,94-286,12) ning muid tasusid sh sissenõudmiskulusid ei võlgne. 32.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

1. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgses määras viivist alates hagi esitamisest s.o 30.04.
2. a. Kuna lepingu järgi oli viimane maksepäev 10.09.
3. a, siis muutus kogu põhivõla tasumata jääk

§ 82lg 1 kohaselt sissenõutavaks alates 11.09.2024.

a ning hagejal on alates nõude sissenõutavaks muutumisest õigus nõuda viivist. Seega on seadusjärgne viivis arvestatuna 176,82 eurolt alates 11.09.

1. a kuni 03.12.
2. a 4,97 eurot. Kohus leiab, et hageja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel seadusjärgses määras on põhjendatud.
3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 176,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4,97 eurot, kokku 181,79 eurot ning täiendavalt viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.12.2024. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD 35. Ts

MS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 27% ulatuses kostja kanda ning 73% ulatuses hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3. Menetluskulude nimekirjast (dtl 86-87) nähtuvalt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + täiendavalt hagi esitamisel 110 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot koos käibemaksuga, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
4. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 748,91 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
5. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse, kostja vastusele seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 350 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), seega kuuluvad kulud hüvitamisele käibemaksuga. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842). 6
6. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 167,94 (622 eurost 27%).
7. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 7