) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema 3 arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud välja mõista elatise summas 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 600 eurot, sh eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot, kulutused hügieenitarvetele 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Kohus on oma 29.11.2023 kirjas hagejale selgitanud, et kuna hageja elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid lapse vajadusi põhjendada ja tõendada (dtl 87-90). Eluasemekulude tõendamiseks on hageja esitanud tõendi kommunaalkulude olemasolu kohta (dtl 188), millest nähtub, et igakuine keskmine kommunaalkulu on olnud 140,72 eurot (1688,63/12 kuuga). Samuti on xxx arvete põhjal tõendatud igakuine keskmine elektrikulu summas 15,91 eurot (dtl 189-198). Hageja on esitanud ka konto väljavõtte xxx AS-le tasutud summadest ning maksegraafiku eluasemelaenu tagasimaksete kohta (dtl 199- 203). Nimetatud dokumentide pinnalt loeb kohus tõendatuks, et hageja igakuised eluasemekulud on põhjendatud 150 euro ulatuses. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Muid tõendeid oma igakuiste kulude osas hageja esitanud ei ole. Iseenesest on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Samas puuduvad tõendid, et hageja peaks igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid või muid keskmiselt kallemaid tooteid. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt märgitud tervishoiukulud ja hügieenikulud ülepaisutatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et elatise väljamõistmine miinimumist suuremas ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13). 4 6.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist vähemalt miinimumulatuses tasuma. Kohus on oma 29.11.2023 kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb m.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta (dtl 87-90). Kostja on kohtule välja toonud, et tal on xxx (xxx), kuid kuna tal pole erialast kogemust ning tal on xxx, töötab ta ettevõttes xxx AS, kus tema palk on 1000 eurot ning ta saab ka xxx tulenevalt 320 eurot. Kostja maksab igakuiselt ka abikaasaga abielu ajal võetud laenudega seotud kulusid (xxx: 213 eurot, xxx: 103 eurot, xxx: 360 eurot, xxx: 185 eurot) ning tasub toidukulud. xxx tõendamiseks on kostja esitanud xxx, millest nähtuvalt on kostjal xxx kuni 09.05.2027 (dtl 96). Samas ei ole kostja selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kuidas antud xxx takistab teda lisa sissetulekute teenimisel. Arvestades, et kostjal on xxx, siis on kohtu hinnangul kostjal võimalus ennast ka selles vallas täiendada ja kogemust koguda. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostjale makseid laekunud nii Eesti Töötukassalt kui ka töötasu xxx OÜ-lt (dtl 97- 179). Kostja on ise välja toonud, et tema igakuine sissetulek on kokku ca 1320 eurot. Kuigi kostja ei ole tõendanud oma igakuiste kulude suurust ja olemasolu, siis on iseenesest eluliselt usutav, et teatud kulud kostjal igakuiselt ka tekivad (nt eluasemekulud, toidukulud, hügieeni- ja tervisekulud jms). Arvestades aga kostja igakuist keskmist sissetulekut, siis puudub alus elatise vähendamiseks
Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejat ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et laenukohustuste olemasolu ei vabasta ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures 5 tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 02.10.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 15.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.