← Eesti

2-24-5944/31

Obsah (7)§ 164§ 93§ 65§ 22§ 162§ 165§ 651

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-5944 Kohtuasi J J (pankrotis) maksejõuetusavaldus Menetlustoim

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

  1. Viru Maakohtu 21.05.
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-5944 kuulutati välja J J pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Hillar Villers. 2
  3. 23.09.
  4. a esitas J J (pankrotis) pankrotihaldur Hillar Villers kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palus kinnitada. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus J J pankroti väljakuulutamise teade 21.05.
  5. a.

§ 93

lg 1 kohaselt olid võlausaldajad kohustatud teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu hiljemalt kahe kuu jooksul. Teade võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud 22.08.

  1. a Ametlikes Teadaannetes, haldur määras võlausaldajate nimekirjaga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks tähtaja 11.09.
  2. a.
  3. Pankrotihaldur esitas 23.10.
  4. a kohtule J J (pankrotis) 23.10.
  5. a lõpparuande. Teade lõpparuande kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.10.
  6. a, vastuväidete esitamise tähtaeg oli kuni 02.11.
  7. a. Esitatud lõpparuande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamisel võlgnikul arvelduskontol 511,00 eurot. Võlgnikule on laekunud töötasudena, puhkusetasuna, preemiana, toetustena erinevad summad, kuid osaliselt neist laekumisest ei kuulu TMS kohaselt mittearestitava summana pankrotivara koosseisu summas 1 093,33 eurot kuus. Laekumisi pankrotivarasse – 1 376,30 eurot. Haldur arvestab pankrotivara koosseisu ka võlgniku pankroti väljakuulutamisel võlgniku kontol olnud summa 511,00 eurot, millise arvelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta.     Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed puuduvad. Massikohustused puuduvad. Pankrotimenetluse kinnitamata kulud summas 1 000,40 eurot - pankrotihalduri tasu 820,00 eurot, lisandub käibemaks 180,40 eurot. Pankrotimenetluse lõpetamisel kuulub määramisele halduritasu. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (

§ 65

lg 11 3 ) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning ajaarvestust ei pidanud.

§ 65

lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Käesolevas lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot. Seega on pankrotihaldur broneerinud 1 000,40 eurot halduri tasu väljamakseks. Välja maksmata/kandmata/kinnitamata kulude (sh prognoositav halduri tasu) suuruseks on seega 1 000,40 eurot Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. II rahuldamisjärgu võlausaldajatele on teostatud jaotiste väljamakseid summas 896,84 eurot, mis jaguneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk. nr Nõudeavalduse esitaja 1 xxx OÜ (RK xxx Tunnustatud Jaotis % Välja makstud nõude summa nõude summa (eurodes) (eurodes) 3 500,27 7,679 68,10 3 2 3 4 5 6 7 xxx AS (RK xxx) AS xxx (RK xxx) xxx AS (RK xxx) xxx AS (RK xxx) xxx OÜ (RK xxx) xxx OÜ (RK xxx) Eesti Vabariik (Maksu- ja 8 Tolliameti kaudu, rk 70000349 3 900,85 21 190,04 8 164,80 1 733,74 3 165,11 3 918,38 8,557 46,486 17,914 3,803 6,943 8,596 75,89 412,28 158,88 33,73 61,58 76,24 10,14 10,14 I ja III järgus nõude puuduvad. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiga tagatud vara puudub. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr xxx, II samba konto saldo oli 18.04.2024. a 0 osakut (raha välja võetud). Pankrotihalduril puudub ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid/korteriomandeid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Lõpparuande koostamise ajaks ei ole muud müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 44 687,49 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlausaldaja xxx OÜ (RK xxx) xxx AS (RK xxx) AS xxx (RK xxx) xxx AS (RK xxx) xxx AS (RK xxx) xxx OÜ (RK xxx) xxx OÜ (RK xxx Tunnustatud nõue 3 500,27 3 900,85 21 190,04 8 165,80 1 733,74 3 165,11 3 918,38 Jaotis % 7,679 8,557 46,486 17,914 3,803 6,943 8,596 Väljamaks 68,10 75,89 412,28 158,88 33,73 61,58 76,24 Saamata nõue 3 432,17 3 824,96 20 777,76 8 006,92 1 700,01 3 103,53 3 842,14 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. 4 Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud võlgniku hinnangul sellest, et tema raskused laenude tagasimaksmisega on kaasa toonud just laenuandjate kõrged intressimäärad ja vastutustundetu laenamise tegevus. Samas on võlgnik võtnud laene selleks, et ta saaks maksta laenud ning eluga toimetada. Laenude võtmise ajal elas võlgnik koos elukaaslasega, kellel oli kõrge sissetulek. See võimaldas laene tagasi maksta. Kuna isikud läksid lahku, siis ei ole enda palgast võlgade tasumine kahjuks jõukohane. Kuna protsentide kõrgete määrade tõttu tasutakse üksnes need summad, ning võlgnevused mistahes määras põhivõlgnevuste osas ei likvideerita. Lisaks ei jää laenude tasumise järel üleüldse raha ei võlgniku ülalpidamiseks ega ka lapse ülalpidamiseks. Võlgnik pöördus ka kõigi võlausaldajate poole erinevate lahendusvariantide otsimiseks, kuid sai negatiivsed vastused oma ettepanekutele. Keegi võlausaldajatest ei olnud nõus ei restruktureerimisega ega ka maksegraafikute muutmisega. Vastutustundliku laenamisega seonduvat on haldur selgitanud kohtule esitatud lõplikus võlausaldajate nimekirjas. Samas on maksejõuetuse tekkel suhteliselt oluline roll võlgnikul, kuna ta on üle hinnates oma maksevõimet võtnud laene (nt xxx AS-ist võetud laenuga refinantseeriti kolme võlausaldaja ees olevaid kohustusi, kuid samas võttis võlgnik suhteliselt kiiresti jälle võlausaldajalt, millise kohustusi refinantseeriti uuesti laenu (avatud oli krediidikonto). Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on pankrotihalduri arvates asjaolu, et võlgnikul käesoleval ajal puuduvad sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid selleks võib suure tõenäosusega 2024 aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga.

§ 22lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud.

Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - kinnitada J J pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus; - pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ja usaldusisiku kohustustest; - kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 1 000,40 eurot (s.h käibemaks) ja mõista välja JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (konto nr xxx Swedbank); - jätkata J J kohustustest vabastamise menetlust ja nimetada usaldusisikuks Ene Mändla. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. 5. Pankrotiseaduse (

) § 163 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. 6. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud lõpparuanne vastab

§ 162sätestatule.

5

  1. 23.10.
  2. a avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. 8.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
  2. Kohus algatas 21.05.
  3. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
  4. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
  5. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 21.05.
  6. a, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla.
  7. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 6
  1. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
  2. Kohus hoiatab, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  3. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
  4. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  5. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Halduri tasu kinnitamine. 17.

§ 65lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 18.

§ 65

lg 11 ja 11 3 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 19. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna

§ 65

lg 11 kohaselt või pankrotivara tekkimisel

§ 651alusel.

  1. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku 06.06.
  2. a protokollist nähtub, et haldur on esitanud taotluse halduritasu määramiseks

§ 65lg 11 ja lg 11 3 alusel toimingutasuna.

Haldur palub määrata halduritasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks summas 1 000,40 eurot. 7 21. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65

lg 11 ja 11 3 , tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot. 22. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 65lg 1, § 65 lg 11, § 162, § 163, § 165 lg 3, Fi

MS § 45, kinnitab kohus pankrotihaldur Hillar Villersi 25.01.2024. a lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.