) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (
Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas
Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole eelmenetlus lõppenud, siis ei ole kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks tarvis. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks
5.
esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.
lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 6. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 7. Vastavalt
lg 4 võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et
Lisaks kohaldatakse lõiget 4 ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu („Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne“; V. Kõve, I Järvekülg, J. Ots, M. Torga; Juura, Tallinn 2017, lk 773, kommentaar 3.4.2). Kohus nõustub hageja 20.10.2023. a hagi tagasivõtmise avalduse põhjendustega, miks hageja soovib hagiavalduse tagasi võtta. Kostja juhatuse liikmelt Teresa Salelt on tsiviilasjas nr 2-17-3478 välja mõistetud hageja kasuks kahjuhüvitis, mida ei ole siiani suudetud tervikuna täita. Nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendiga on tõendatud, et kostja juhatuse liige on tekitanud hagejale kahju ning seda kahju ei ole siiani ka täitemenetluses suudetud hüvitada. Eeltoodust tulenevalt peab kohus ebaõiglaseks jätta kostja menetluskulud hageja kanda, sest hageja käitumine on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ning väldib ka kostjale täiendavate menetluskulude tekkimist. Eeltoodust tulenevalt ja
8. Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostjate menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohtutoimikust nähtub, et kostja on kandnud menetluses esindaja kasutamisega seoses õigusabikulusid 17 tunni ja 30 minuti eest summas 2 520 eurot, sealhulgas käibemaks. Õigusabi tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku koos käibemaksuga 144 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seetõttu ei saa ta käibemaksu tagasi ning käibemaks on tema jaoks kulu. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja tasu mõistliku ja turul tavapärase suurusega ning arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust on õigusabi ajakulu põhjendatud. 9. Kohus selgitab, et
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus 2 2-19-19348 kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Alan Biin Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2024. a määrusega nr 2-1810460. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.