) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Bondora AS vahel 11.02.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL1899657, mille alusel sai kostja laenu 531 eurot. Bondora AS loovutas nõude 20.07.2022 GS Core OÜ-le. Hageja möönab, et laenuandmisel võib olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal puuduvad vastupidise tõendamiseks tõendid, seega on hageja arvestanud kõik kostja tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks ning esitab nõude uue maksegraafiku järgselt. Hageja on esitanud 12.03.2024 hagi sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 222,43 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevuse 116,05 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on ümberarvestatud maksegraafiku viimane makse 19.11.2024. Kohtuotsuse tegemise ajaks on viimane graafikujärgne makse möödunud ning kogu põhivõlgnevus muutunud sissenõutavaks. Seega mõistab kohus välja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse. Kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 17.06.2024 eposti aadressil XXX,
Kohus nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (08.07.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.