Obsah (13)

§ 424§ 423§ 168§ 477§ 175§ 138§ 144§ 143§ 177§ 176§ 174§ 5§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-11076 Tsiviilasi Q.W hagi X.C va

§ 424lg 1 alusel.

1. Kohus küsis 16.12.2024 kohtunõudega kostja seisukohta hagiavalduse tagasivõtmise kohta, määrates vastamise ja menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 20.12.
2. Kostja menetluskuludele seisukoha esitamiseks määras kohus hagejale tähtaja kuni 30.12.
4. Kostja esitas 17.12.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud kogusummas 3261,98 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames seoses kohtumenetlusega antud õigusabiga ning ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tal ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada.
5. Hageja esitas 30.12.2024 seisukoha ja vastuväited kostja menetluskuludele ning palub kohtul hinnata kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 7.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja võtta hagi kostja nõusolekuta tagasi kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Lõike 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Sama sätte lõike 3 järgi kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. 8. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi 22.07.2024 menetlusse võetud ning kohus ei ole teinud asjas menetlust lõpetavat lõpplahendit, samuti kuivõrd tsiviilasi on alles eelmenetluses, tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga esineb alus jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 2 alusel, sest hageja on hagi tagasi võtnud.

1. Lõpetada tsiviilasja 2-24-11076 menetlus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 11.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine

§ 168lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid.

2 2-24-11076 12. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.
2. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 144

p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud.

§ 143p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.

15. Kostja esitas 17.12.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 3261,98 eurot (s.o 17,25 tundi tööd tunnihinnaga 155 eurot, lisandub käibemaks). Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud tsiviilasja 2-24-11076 menetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Lisaks palub kostja kohustada hagejat tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni (

§ 177lg 4).

Avaldus vastab

§ 176lg 1 ja 5 nõuetele.

1. Hagejat esindas vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Menetluskulude hüvitamist nõuab kostja lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
2. Vastavalt kostja 17.12.2024 menetluskulude nimekirjale on tsiviilasja nr 2-24-16110 menetluses vandeadvokaat Alo Pormeistri tunnitasumäär 155 eurot (koos käibemaksuga 189,10 eurot). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastab kostja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Hageja ei ole samuti tunnihinnale vastuväiteid esitanud. 18.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, 3 2-24-11076 mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja koos käibemaksuga.

1. Hageja esitas 30.12.2024 seisukoha ja vastuväited kostja menetluskuludele ning palub kohtul hinnata kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja leiab, et osa kostja esindaja esitatud tööd ning tõendeid ei puutu vaidluse esemesse, eelkõige hagivastuse punktid 1.6, 1.7, 1.10, 1.13 ning põhiosa punktidest 1.8 ja 1.
2. Samuti on asjakohatud kohaliku omavalitsuse seisukoha saamise ning lisades 1-8 ja lisades 11-17 olnud fotomaterjali saamise kulud. Lisaks küsib kostja esindaja ühe toimingu, s.o tutvumine hageja 06.11.2024 alternatiivnõudega ja selle õiguslik analüüs”, eest kulu kahel korral, vastavalt arve nr 3585 sissekanne 03.12.2024) ja arve nr 3440 sissekanne 06.11.2024).
3. Kohus ei nõustu hagejaga selles osas, et 20.08.2024 ajakulu 8,5 tundi seoses hagivastuse koostamisega ei oleks täies ulatuses põhjendatud. Hagiavaldus koos lisadega moodustab 32 lehekülge, kostja vastuse dokument on sisult ca 7 lk ning sellele on omakorda lisatud 19 lisa. Arvestades, et 8,5 tundi hõlmab nii hagiga tutvumist, suhtlust kliendiga, tõendite kogumist, vastuse koostamist, komplekteerimist ja esitamist, on tegemist igati mõistliku ja põhjendatud ajakuluga. Sisuliselt on kostja esindajal kulunud kõikidele eelkirjeldatud toimingutele 1 tööpäev. Seda ei saa põhjendamatuks pidada.
4. Vastuseks hageja väitele, mille kohaselt on ajakulu põhjendamatu seetõttu, et hageja hinnangul ei puutunud osad kostja väited ja tõendid hagi esemesse, märgib kohus järgmist. Vastavalt

§ 5

lg-le 2 pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pöördudes kohtusse pidi hageja arvestama, et kostja võib nõudele vastu vaidlemiseks esitada ka täiendavaid faktilisi asjaolusid, millistele hageja tuginenud ei olnud. Sel põhjusel ei ole kostja menetluskulud ka eeltoodud põhjusel põhjendamatud.

1. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles osas, et kostja on põhjendamatult taotlenud tasu ühe ja sama toimingu eest topelt, s.o arve nr 3440 sissekande 06.11.2024) alusel „Tutvumine hageja 06.11.2024 vastusega kohtunõudele (hagi täpsustusega) ning selle õiguslik analüüs“, mille ajakuluks on märgitud 0,25 tundi ja arve nr 3585 sissekande alusel 03.12.2024 „Tutvumine hageja 06.11.2024 alternatiivnõudega ja selle õiguslik analüüs”, mille ajakuluks on koos teiste toimingutega märgitud 2,25 tundi. Põhjendamatuks ei saa pidada esindaja esimast tutvumist uue menetlusdokumendiga 06.11.2024 ning sellest kliendi informeerimist. Arvestades 06.11.2024 toimingu ajakulu 15 minutit on selge, et tegemist on esialgse tutvumisega. 03.12.2024 toimingud on ühes kandes kirjeldatud komplektsena ning ei ole kogumis põhjendamatud ega ebavajalikud.
2. Seega on kostjale osutatud õigusteenuse maht maakohtus vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Kostja põhjendatud õigusabikuluks maakohtus on kokku 3261,98 eurot (s.o 17,25 tundi tööd tunnihinnaga 155 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 22% (tunnihind koos käibemaksuga 189,10 eurot).
3. Vastuseks hageja vastuväitele, mille kohaselt ei vasta kostja menetlusdokumendis antud kinnitus

§ 176

lg 5 nõutele, märgib kohus järgmist.

§ 176

lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seadus ei näe samas ette, et menetlusosaline peab kasutama üksnes seaduse sõnatusega identset kinnitust ning teise sõnastuse kasutamine välistaks kulude kindlaksmääramise. Kommentaari kohaselt tuleb menetlusosalisel lg 5 järgi 4 2-24-11076 kinnitada, et kõik kulud, mis on kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja vastaspoolelt väljamõistmiseks esitatud, seonduvad kohtumenetlusega (

kommenteeritud väljaanne, § 176, komm 3.6.1). Kostja 17.12.2024 menetlusdokumendi p 3 sõnastus on piisavalt selge ja sisaldab

§ 176lg-s 5 nõutud kinnitust.

25. Kostja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /digitaalselt allkirjastatud/ Anna Liiv kohtunik 5