← Eesti

3-23-2285/7

Obsah (4)§ 6§ 8§ 3§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2024; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-2285 Haldusasi X kaeb

§ 6

lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 4.

§ 8

lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.

  1. Vastustaja on vaidlustatud töövõime hindamise otsuse põhjendustes seega õiguspäraselt märkinud: kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alajäseme murru jääknähud. Kaebajal on koormusel ja sundasendites esineva jalavalu, lonkamise tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel ning ohutu ringiliikumine, seismisasendi säilitamine. Regulaarset valuravi retseptikeskuse andmetel tarvitanud ei ole. TIS-is puuduvad andmed taastusravi, treeningu ja harjutuste tegemise kohta. Neuroloogilist kahjustust ega defitsiiti esinenud ei ole. Kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud vastustaja kaebajal töövõime vähenemist. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsust nr TVH/23/025437, 04.07.2023 otsust nr TVT/23/036877 ja 08.09.2023 vaideotsust nr VO/23/2110, taotletud nende tühistamist ning vastustaja kohustamist kaebaja 05.06.2023 taotlust uuesti läbi vaatama. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 03.07.2023 otsuse nr TVH/23/025437 õiguspärasuse küsimuses. 04.07.2023 haldusakt nr TVT/23/036877, millega jäeti töövõimetoetus määramata, on eelnimetatud 03.07.2023 otsusega otseses seoses ning selle õiguspärasuse küsimus sõltub eelkõige sellest kas vastustaja hinnang kaebaja töövõime osas osutub paikapidavaks või mitte. Vaideotsuse saab tühistada töövõime ebaõige hinnangu korral aga pigem õigusselguse huvides ning mis puutub kohustamisnõudesse, siis selle saab rahuldada üksnes sel juhul kui vaidlustatud haldusakt nr TVH/23/025437 osutub õigusvastaseks. Vastupidisel eeldusel ehk õiguspäraste haldusaktide pinnalt vaidlusega seonduvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
  3. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli 03.07.2023 otsuse nr TVH/23/025437, 04.07.2023 otsuse nr TVT/23/036877 ja 08.09.2023 vaideotsuse nr VO/23/2110 tegemiseks pädev haldusorgan. Keskne vaidlusküsimus seisneb selles, kas Eesti Töötukassa on õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kohaselt hinnanud tema tegutsemise ja osalemise piiranguid ning seda, et tema töötamine on terviseseisundi tõttu (siiski) osaliselt või täielikult takistatud.
  4. Menetlusosaliste seisukohti ning haldusasja juurde esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastustaja on tuginenud 03.07.2023 otsuse nr TVH/23/009029 vastuvõtmisel sellekohasele õiguslikule regulatsioonile ning põhimõttelisi 4 kaalutlusvigu antud juhul täheldada ei saa. Taoliste vaidluste eripära väljendub tegelikult veel ka selles, et ekspertarvamuses esitatud meditsiinilise sisuga aspekte kohus hinnata ei saa. Kogu töövõime hindamise metoodika kui sellise puhul on aga tegemist riigi sotsiaalpoliitilise valikuga ning sotsiaalpoliitiliste valikute kohtulik kontroll on samuti piiratud. Sarnaste vaidluste lahendamisel saab kohus kontrollida üksnes seda kas vastav haldusakt või vastavad haldusaktid on haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas. Antud juhul on vastavad haldusaktid haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas.
  5. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.
  6. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015

„Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt 5 tuvastamist. Vastustaja on kinnitanud, et ekspertarstid tutvusidki kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega. 18.

§ 6

lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. 19.

§ 3

lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. 20.

§ 6

lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. 21. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Dorpat Tervis OÜ ekspertarst (TTO ekspertarst) Kaur Kersalu 03.07.2023 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperdihinnangule. Eesti Töötukassa ekspertarst Alvi Tellmann on vaidemenetluses kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ja 04.09.2023 koostanud täpsustatud eksperdihinnangu nõustudes (eelneva) ekspertarsti hinnanguga selles, et töövõime ei olnud vähenenud. Lisaks on asjas esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Alvi Tellmanni veelkordne arvamus kaebaja töövõime kohta, mis on esitatud käesoleva kohtuvaidluse raamistikus. Seega ei ole ekspertarstid töötamist välistavat seisundit tuvastatud (

§ 4

). Siinkohal kohus ekspertarstide põhjendusi enam eraldi välja ei too ega üle ei korda.

  1. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata kaebuse Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsuse nr TVH/ 23/025437, 04.07.2023 otsuse nr TVT/23/036877 ja 08.09.2023 vaideotsuse nr VO/23/2110 tühistamiseks ning vastava taotluse uuesti läbi vaatamise kohustamiseks. Kui kaebaja tervislik seisund 6 peaks tulevikus muutuma ja see leiab ka meditsiiniliselt kinnitust, on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus. Käesoleva haldusasja raames kaebuse rahuldamata jätmine ei tähenda, et ka tulevikus uue taotluse esitamisel võiks igal juhul eeldada, et kaebaja on töövõimeline.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
  3. HKMS § 175 lg 3 kohaselt võib asendada ka kohtu algatusel andmesubjekti nime avaldatavas kohtuotsuses initsiaalide või tähemärgiga, kusjuures tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida, ei avaldata. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid. Sarnaste vaidluste puhul on see küllalt sage praktika. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.