← Eesti

2-23-14656/13

Obsah (22)§ 407§ 468§ 415§ 416§ 394§ 420§ 178§ 187§ 3111§ 314§ 444§ 413§ 445§ 174§ 138§ 175§ 144§ 162§ 165§ 177§ 195§ 391

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-14656 Tsiviilasi Aktiva Finance G

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega.

  1. Lõpetada N. Š.-i ja D. Š.-i ühisomand korteriomandile nr XXX asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr XXX) selle müügiga avalikul enampakkumisel.
  2. Jagada korteriomandi (registriosa nr XXX) müügist laekuv raha N. Š.-i vahel võrdsetes osades.
  3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue kostjale 1 jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja 1 kohustus hageja ees, mis tuleneb 2-23-104278 kohtumäärusest 22.02.2023, ts 2-22-139107 kohtumäärusest 10.XXX.2022 ja ts 2-23-124727 kohtumäärusest XXX.07.2023 ning kanda saadud summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarve.
  4. Menetluskulud jätta solidaarselt N. Š.-i ja D. Š.-i kanda.
  5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 690 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot ja 200 eurot hageja esindaja põhjendatud kulud), mis mõista solidaarselt N. Š.-ilt ja D. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
  6. Väljamõistetud menetluskuludelt on solidaarselt N. Š. ja D. Š. kohustatud tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse ja D. Š.-i Tsiviilasi nr: 2-23-14656 jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  7. Jätta Pärnu Maakohtu 22.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14656 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.
  8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 16.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse N. Š.-i (kostja 1) ja D. Š.-i (kostja 2) vastu. Hageja palub Pärnu Maakohtul jagada kostjate 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-23-14656 ühisvara selliselt, et ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXX) lõpetatakse selle müügiga avalikul enampakkumisel; kinnisasja müügist jagatakse pärast täitekulude maha arvamist üle jääv raha kostjate vahel võrdsetes osades; kostjale 1 jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja 1 kohustus hageja ees, mis tuleneb tsiviilasja nr 2-23104278 kohtumäärusest 22.02.2023, tsiviilasja nr 2-22-139107 kohtumäärusest 10.11.2022 ja tsiviilasja nr 2-23-124727 kohtumäärusest 11.07.2023 ning kanda saadud summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohus on 22.02.2023 tsiviilasjas nr 2-23-104278 maksekäsuga mõistnud kostjalt 1 välja 1651,82 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Hageja on edastanud nõude kohtutäiturile, kes algatas täiteasja 175/2023/
  1. Pärnu Maakohus 10.11.2022 on tsiviilasjas nr 2-22-139107 maksekäsuga mõistnud kostjalt 1 hageja kasuks välja 1297,32 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Hageja on edastanud nõude kohtutäiturile, kes algatas täiteasja 175/2023/
  2. Pärnu Maakohus on 11.07.2023 tsiviilasjas nr 2-23-124727 mõistnud kostjalt 1 hageja kasuks välja 279,41 eurot, millele lisandub täiendav viivis. Hageja on edastanud nõude kohtutäiturile, kes algatas täiteasja 176/2023/
  3. Kohtutäituril ei ole õnnestunud kostja 1 suhtes toimuvates täiteasjades nõudeid rahuldada kostja 1 lahusvara ja sissetulekute arvelt. Kostjate ühisomandisse kuulub kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXX).
  4. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamiseks seada kinnisasja (registriosa nr XXX) käsutamise keelumärge hageja kasuks.
  5. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 22.11.2023 menetlusse ning hagi tagamiseks seadis käsutamise keelumärke kinnistusraamatus kostjate ühisomandis olevale korteriomandile nr XXX asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
  6. Kostjale N. Š. toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte

§ 3111lg 3 alusel 28.02.2024 ja kostjale D.

Š. toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte

§ 3141 lg 2 alusel 09.11.2024.

Seega kostjale N. Š. vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 13.03.2024 kell 24:00 ja kostjale D. Š. vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 25.11.2024 kell 24:00. Kostjad vastust hagile esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

§ 413lg 4 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas.

Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. 6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-23-14656 võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Varajagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 kohaselt kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostjate poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd kostjad ei ole hagiavalduse osas kohtule oma seisukohti esitanud, siis kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kostja 1 ei ole täitnud 22.02.2023 maksekäsuga tsiviilasjas 2-23-104278, 10.11.2022 maksekäsuga tsiviilasjas 2-22-139107 ja 11.07.2023 maksekäsuga tsiviilasjas 2-23-124727 väljamõistetud võlgnevusi ning asjades on alustatud täitemenetlus nr 175/2023/618, nr 175/2023/1059 ja 176/2023/2675. Hagejal on õigus TMS § 14 lg 2, PKS § 37 lg 3, 38, AÕS § 77 lg 2 alusel nõuda kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja 1 osale ühisomandist. 9. Tulenevalt

§ 407

lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude, millega hageja soovib kostjale 1 jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja 1 suhtes tehtud kohtulahenditest tulenevad kohustused hageja ees. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuded kostja 1 vastu ühisvaral lasuvad kohustused, mida kohus peaks ühisvara jagamise käigus täitma. Seetõttu ei saa kohus määrata, et kostjale 1 ühisvara jagamise tulemusena tekkiva lahusvara arvel tuleb täita kostja 1 kohustused hageja ees. Ka Riigikohus on selgitanud, et kohtul ei ole õigust asuda ise täitemenetlust korraldama ega kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. TMS § 52 lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel, kuid see toimub TMS-s sätestatud korras ja kuulub TMS § 3 lg 1 kohaselt kohtutäiturite pädevusse (RKTKo 27.03.2024, 2-20-7985, p 12.2). 10.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-23-14656 ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 490 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu eeltingimus. XXX. Hageja taotleb lisaks riigilõivudele lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 760 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 144p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindajal kulunud dokumentide analüüsiks, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 4 tundi ja 30 minutit. Esindaja tasuks on hageja märkinud 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtu arvates on hageja lepingulise esindaja kulud 760 eurot olulises osas ülepaisutatud. Praeguses asjas esitas hageja kohtule hagi ja selle tagamise avalduse. Kohtuistungeid asjas ei toimunud. Kostjad hagile vastu ei vaielnud. Sissenõudja poolt abikaasade ühisvara jagamiseks esitatud hagi ei ole õiguslikult keeruks. Kohtu arvates saab praegusel juhul pidada hagi ja selle tagamise avalduse koostamiseks (sh lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks) mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ja esindaja tasuks 100 eurot tund. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tund). 12.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus jätab kostjate kanda ka nende endi võimalikud kulud, kostjad ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole neil kulusid tekkinud. 13.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjaid tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 14. Hageja on tasunud hagi tagamisel tagatist 161,43 eurot. Kohus selgitab, et

§ 195

lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud.

§ 391

lg 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt

§ 391

lg-le 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.