← Eesti

2-24-14494/8

Obsah (11)§ 468§ 415§ 394§ 327§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2024, Jõhvi Kohtuasja number 2-24-14494 Kohtuasi AS Swedbank hagi

§ 468lg 1 p 2).

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu. 1

(4)Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. Swedbank AS esitas 25.09.2024 Viru Maakohtule hagi J. J. vastu 7 031,77 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt, 05.11.2021 sõlmisid Swedbank AS ja J. J. laenulepingu nr 21-068157-AL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 8 000 eurot intressimääraga 9,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.10.
  2. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 10,51% aastas. Lepingule sõlmiti lisad 11.12.2022 ja 26.01.
  3. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 06.05.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 04.06.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 6 591,05 eurot, intressi 233,71 eurot, viivised summas 207,01 eurot; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks 2

(4)mitte muutunud viivise põhinõudelt 6 591,05 eurot alates 26.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni 9,9% aastas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud (riigilõivu) summas 665 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. MENETLUSE KÄIK 2. Viru Maakohus võttis 27.09.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 15.11.2024

§ 327

lg 1 sätestatud korras hoiustamisega (07.11.2024 kohtumäärusega), kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile Saueaugu tn 2, Rakvere linn, 44316 Lääne-Virumaa. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 5.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS Swedbank vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 6.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 2 p 3 alusel kogu haginõude 7031,77 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 6591,05 eurot, intress 233,71 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 207,01 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis tasumata põhivõla jäägilt (6591,05 eurot) alates 26.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 9,9% aastas. 3

(4)MENETLUSKULUD 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 9. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv 665 eurot, õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 665 eurot. 10.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.