Obsah (7)

§ 661§ 466§ 430§ 173§ 164§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-24-10851 Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2024, Pärnu Tsiviilasi Täisealise õppija A. S. hagi R. K. vastu elatise väl

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg-te 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. A. S. esitas Pärnu Maakohtule hagi R. K. vastu elatise väljamõistmiseks 450 eurot kuus alates XXX. Tsiviilasi nr 2-24-10851 Hagiavalduse kohaselt sai hageja täisealiseks XXX, ta õpib XXXes XXXuks (alates augustist 2024 teisel kursusel) ning soovib vanemalt ülalpidamist õpingute ajal. Hagiavalduse lisana esitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt peetava Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS)
2. juuli 2024 tõendi, et A. S. õpib hetkel XXXes XXXuks, ta omandab kutseharidust 3-aastases statsionaarses õppes alates XXX, nominaalse õppeaja lõpp XXX. a. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud kokku 811,26 eurot – 906,23 eurot.
3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja näidatud kulud on ülepaisutatud, hagejal on võimalik kasutada koolist saadavaid toetusi (tasuta lõuna, sõidutoetus), taotleda õppelaenu ja minna kooli kõrvalt tööle. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, lisaks kostja juba maksab hageja emale varasemat elatise võlgnevust.
5. detsembril 2024 kohtuistungil jõudsid pooled elatise suuruses ja tasumise korras kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: kostja maksab hagejale elatist 75 eurot kuus alates

1. jaanuarist 2025 kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Elatis makstakse iga kuu
2. kuupäevaks hageja pangakontole. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse.
4. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

8.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2