Obsah (8)

§ 236§ 654§ 230§ 633§ 238§ 631§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. november 2024 Tsiviilasja number 2-

§ 236) ja osaniku õiguse teabele (ÄS § 166).

Kostjad paluvad jätta hageja täiendavad tõendid vastu võtmata. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Hageja ülesandeks oli oma nõude tõendamine. Apellatsioonkaebuse p 3.4.3 viimases lauses esitatud uus väide (külmkappide kohta) tuleb jätta tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
2. juuni 2024 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. 7.
2. Asja materjalide kohaselt esitas hageja kostjate vastu kaks nõuet, s.o senise likvideerija (kostja II) tagasikutsumiseks ning uue likvideerija määramiseks. Kostja I lõpetamine ja kostja II määramine kostja I likvideerijaks otsustati osanike 26.11.2020 otsusega. Nimetatud otsustuste kehtivus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-
3. ÄS § 207 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus osanike nõudel, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või osanike nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija. TsÜS § 41 lg 6 näeb ette, et kui likvideerijad ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid. ÄS § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. 6 Eelnevast tulenevalt on hageja esmase nõude eelduseks likvideerija tagasikutsumiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda VÕS-i järgse kestvusvõlasuhte ülesütlemise regulatsioonist ja praktikast, eelkõige VÕS §-dest 196 ja
4. Mõjuvaks põhjuseks saab eelkõige olla juhatuse liikme poolt oma kohustuste kestev oluline rikkumine (vt K. Saare jt, Ühinguõigus I, lk 127). Mõjuva põhjusena võib olla käsitletav ja juhatuse liikme kohustuste ühekordne jäme rikkumine. Igal konkreetsel juhul tuleb juhatuse liikmele etteheidetavaid tegusid hinnata poolte huvide kaalumise teel. Praeguses asjas on maakohus kostjale II hageja poolt etteheidetavaid tegusid poolte huvide kaalumise teel hinnanud ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et puudub mõjuv põhjus kostja II kui likvideerija tagasikutsumiseks. 7.
5. Hageja heidab kostjale II kui kostja I likvideerijale ette seda, et pärast äriregistri poolt kostja I likvideerimise kande kinnitamist asutati ja kanti äriregistrisse PoolaMäe OÜ. PoolaMäe OÜ põhitegevusalaks on sarnaselt kostjaga I „muu toitlustamine“ ning ta tegutseb samal aadressil, kus tegutses kostja I. PoolaMäe OÜ asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks on Krista Pärn, kes on kostja II ema. Ühtlasi jätkus katkematult Facebooki lehe haldus ning sellel märgitud kohviku kontaktandmed (telefoni number ja e-posti aadress) on endised. Eeltoodu põhjal on hageja seisukohal, et kostja I rikkus likvideerijana lojaalsuskohustust ning andis sisuliselt kostja I tegevuse tasuta üle PoolaMäe OÜ-le. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud ettevõtte üleminekut ega ka kostja II poolt selliste kohustuste rikkumist, mis annaks aluse tema tagasikutsumiseks. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega on ettevõtte ülemineku eelduseks ettevõttesse kuuluvate asjade, õiguste ja kohustuste kogumi üleandmine (majandustegevusega seotud põhivara ehk ettevõtte tuum). Selliseid asjaolusid ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on 04.01.2021 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1129-11, p-s 11 märkinud, et ainuüksi ettevõtte poolt samade ruumide kasutamine, samade kaupade müümine ning töötajate osaline kattumine eelmise ettevõtte töötajatega ei anna alust tuvastada ettevõtte minekut. Asja materjalide kohaselt üüris kostja I kohviku MTÜ Tallinna Kalevi Tenniseklubi ruume, kellele kuulusid ka kohvikus olev mööbel ja inventar. MTÜ Tallinna Kalevi Tenniseklubi ütles kostjaga I sõlmitud üürilepingu 10.11.2020 üles ning kostja I ei saanud kohvikut enam opereerida. Tuginedes äriregistri andmetele, on maakohus õigesti tuvastanud (vt maakohtu otsuse p 11), et PoolaMäe OÜ kontaktandmed (telefoni number ja e-posti aadress) ei ole samad, milliseid kasutas kostja I. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kohviku Facebooki kodulehe haldamist jätkati
6. a PoolaMäe OÜ poolt. Ainuüksi see, et PoolaMäe OÜ asutaja ja juhatuse liige on kostja II ema ning kostja II töötab samuti PoolaMäe OÜ-s, ei ole käsitletavad kostja II poolt lojaalsuskohustuse rikkumisena ning õigustaksid kostja II kui kostja I likvideerija tagasikutsumist. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et isegi siis, kui kohviku Facebooki kodulehte ei hallanud pärast kostja I likvideerimist PoolaMäe OÜ ise, vaid seda tehti kolmanda isiku poolt PoolaMäe OÜ huvides, ei ole see samuti käsitletav kostja II kui likvideerija kohustuste rikkumisena. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et tsiviilasjas nr 2-21-2928 on Tallinna Ringkonnakohus 26.08.2022 otsuse põhjendustes jõudnud samale järeldusele, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. 7.
7. Muid kohustuste rikkumisi peale käesoleva otsuse p-s 7.2 märgitu ei ole hageja kostjale II ette heitnud. Hageja väide, et kostja II ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline likvideerija kohustusi täitma, on tõendamata. Seega puudub alus seoses kostja II tagasikutsumisega M. Kikkase määramiseks kostja I likvideerijaks. 7 Maakohus on õigesti leidnud, et puudub alus ka M. Kikkase kostja I täiendavaks likvideerijaks määramiseks. M. Kikkas on hageja juhatuse liige, kellel on vastandlikud huvid kostjaga II ning tema täiendavaks likvideerijaks määramine eelduslikult raskendaks likvideerimise läbiviimist. 7.
8. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna hageja nõudis kostja II kui likvideerija tagasikutsumist, siis on hageja kohustuseks

§ 230

lg 1 alusel tõendada tagasikutsumise nõude eeldusi, s.o kostja II poolt likvideerija kohustuste rikkumist. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus rikkus selgitamiskohustust ega selgitanud talle tõendamiskoormist, on põhjendamatu. Hagejat esindas maakohtus õigusteadmistega isik ning esindaja poolt esitatud materjalidest nähtuvalt olid esindajale tõendamisele kuuluvad asjaolud teada. 15.04.2024 määruses, millega maakohus otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses, on maakohus andnud pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Täiendavaid tõendeid hageja ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et menetluse kestel oleks hageja esitanud maakohtule taotlusi täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Hageja seisukoht, et antud juhul oleks maakohus pidanud pöörama tõendamiskoormise ümber, on ekslik. Hageja oli kostja I osanik ning ÄS § 166 lg 1 alusel oli tal õigus nõuda juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ning tutvuda osaühingu dokumentidega. Selline õigus on hagejal ka likvideerimismenetluse käigus. Hageja poolt talle seadusest tulenevate õiguste kasutamata jätmine ei õigusta tõendamiskoormise ümberpööramist. 8.

§ 633

lg 5 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid või tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude või tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse võtta asja materjalide juurde kuvatõmmis kohviku Facebooki lehest, millest nähtub, et kohviku e-postiaadress on muudetud; PoolaMäe OÜ 2023 majandusaasta aruanne, millest nähtuvalt on PoolaMäe OÜ äritegevuseks alates asutamisest kohviku pidamine ja KohvikHerne OÜ likvideerimise vahearuanne perioodi 24.11.2020 kuni 15.04.2021 kohta, millest nähtub osaühingu varaline seis nimetatud perioodil. Hageja põhjendas uute tõendite esitamist maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus nimetatud tõendite asja juurde võtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Nagu ringkonnakohus eelnevalt käesoleva otsuse p-s 7.4 märkis, ei ole maakohus selgitamiskohustust rikkunud. Hageja taotletavad tõendid olid olemas maakohtu menetluse ajal ning hagejal oli võimalus need maakohtu menetluses esitada. Samuti on kostjad uute tõendite asja materjalide juurde võtmisele vastu vaielnud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et PoolaMäe OÜ kanti äriregistrisse 02.12.2020 ning äriregistri kandest on näha PoolaMäe OÜ e-posti aadress (mis ei ole sarnane kostja I e-posti aadressiga) ja asukoht. Nimetatud asjaoludele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega

§ 238lg 1 p 1 tähenduses. Hageja ei ole põhistanud, millist asjaolu peaks Kohvik

Herne OÜ likvideerimise vahearuanne perioodi 24.11.2020 kuni 15.04.2021 kohta tõendama. Seetõttu ei ole ka vahearuanne asjakohane tõend

§ 238lg 1 tähenduses.

Hageja ei ole EAS-i raha eest väidetavalt soetatud kahele külmkapile maakohtu menetluses tuginenud, mistõttu ta ei saa sellele tugineda apellatsioonimenetluses (

§ 631lg 1; § 652 lg-d 1 ja 3).

9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjate menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad õigusabikuludest seoses apellatsioonkaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja esitamisega. 8 Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate lepinguline esindaja kulutanud õigusabile 7 tundi ja 48 minutit ning tematunnitasu määr on 74,10 eurot. Kokku on kostjad kulutanud õigusabile 704,80 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kostjate õigusabikulu 704,80 eurot on mõistlik ja põhjendatud

§ 175lg 1 tähenduses ning 704,80 eurot tuleb menetluskuluna hagejalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) 9